09/2015 
Leho Paldre, Tartu Kolgata koguduse pastor
Soorollid on aktuaalne teema. Ühiskonna suhtumised on sageli mõjutanud ka kristlasi. Millist pilti esitab Piibel meeste ja naiste rollidest?
On tähelepanuväärne, et nii Jeesus kui Paulus, õpetades midagi meeste ja naiste suhete või rollide kohta, lähevad tagasi Piibli alguslugude juurde (nt Mk 10:6; Ef 5:31; 1Tm 2:11jj). Nad ei tsiteeri Platonit ega Aristotelest ega otsi argumente kaasaegsest sotsioloogiast, vaid ütlevad: lähme tagasi selle juurde, kuidas Jumal alguses kavandas.
Nii tuleb teha meilgi, kui otsime vastust meeste-naiste rollide teemas: mitte toetuda kaasajal levinud mõtteviisile või väljakujunenud elulaadile, vaid minna tagasi selle juurde, millisena Jumal inimese lõi.
Tagasi loomiskorra juurde
1Ms 1:27–28 annab teada, et Jumal lõi meid meheks ja naiseks. Radikaalne feminism õpetab, et inimese sugu on lihtsalt sotsiaalselt õpitud käitumine. Inimene sündivat valge lehena ja alles ühiskond teeb meist mehed ja naised. Piibel peab aga vajalikuks nimetada, et Jumal lõi nad meheks ja naiseks – erinevaks. On sadu erinevusi, mis ei ole olemuslikud. Aga mehe ja naise erinevus on midagi loomisjärgset. Me oleme erinevad. Mitte paremad ega halvemad, vaid erinevad. Mõlemad loodud Jumala näo järgi.
1Ms 2 oleme tagasi olukorras, kus loodud on alles ainult mees. Jumal ütles: „Inimesel ei ole hea üksi olla; ma tahan teha temale abi, kes tema kohane on." Kuniks mees oli üksinda (naist ei olnud veel loodud), oli olukord ebatäiuslik: „Inimesel ei olnud hea." Inimesel oli olemas Jumal, kes on temast kõrgemal; oli kogu ülejäänud loodu, mis on inimesest madalamal. Aga inimesel ei olnud võrdset enda kõrval. Selleks lõi Jumal naise: „Abi, kes tema kohane on" (1Ms 2:18).
Paulus sedastab, et mees on naise pea (Ef 5:23). Mehed on loodud vastutama, juhtima, naised on loodud olema selles rollis abiks. Mõni arvab, et see on naise alandamine. Aga Piiblis on mitmel pool nimetatud ka Jumalat inimese abiks! Ka Püha Vaimu kohta öeldakse, et ta on inimese abiline, kõrvalkäija. Jumal ise on mehe ja naise abiline nendes ülesannetes, mis ta inimesele on andnud.
Muidugi, päris alguses ei olnud patt veel midagi ära rikkunud. Pattulangenud maailmas, kus meie elame, on paraku paljud mehed ja isad patust nii rikutud, et nad ei kõlba juhtima ja praktikas ei peaks naised aitama neid paljuski, mida nad teevad.
Edasi ütleb Jumala sõna täiusliku olukorra kohta: „Nemad on üks liha." Sama sõna „üks" öeldakse Jumala kohta 5Ms 6:4: „Issand, meie Jumal, on ainus." See sõna tähistab olukorda, kus mitu on üks: Isa, Poeg ja Püha Vaim on üks.
Selline nägi välja mehe-naise suhe enne pattulangust ja Jumala needust. Mees tehti esimesena, tema vastutab. Naine on loodud tema kõrvale, võrdsena, partnerina. Mehel ei ole hea olla üksi. Mees ja naine on üks. Nii see peaks olema: ei võimuvõitlust, rollikonflikte ega tülisid.
Pattulangemine lõi mehe ja naise rollid sassi
Järgmiseks räägib Piibel meile seda, kuidas asi viltu läks. Saatan ahvatles Eevat sellega, et sinu mees ja sinu Jumal on liiga kitsarinnalised – sind on rumalaks tehtud. Võta ohjad enda kätte! „Päeval, mil te sellest [puust] sööte, lähevad teie silmad lahti ja te saate Jumala sarnaseks, tundes head ja kurja."
Kas see ei tule väga tuttav ette tänapäeva postmodernistlikust teoloogiast: igaühel on oma tõde! Jumal tahab sind lihtsalt alla suruda – sina aga leia oma tõeline mina. Leia jumal enda sees, siis oled sa tõeliselt vaba! Naine, saa vabaks! Mõtle, kes sa võiksid olla! – Ma ei kirjuta praegu olukordadest, kus naist kodus pekstakse, kuritarvitatakse vms. On olukordi, kus mees ei võta vastutust või kuritarvitab seda, ja sellele on tarvis vastu seista. Ma mõtlen normaalselt toimivaid paarisuhteid.
Kus oli mees, kui Saatan naist kimbutas? – Sealsamas naise kõrval! Mehele oli antud ülesanne vastutada, aga olulisel hetkel annab ta juhirolli naisele. Õp 31 kiidab tublit naist ja ütleb, et „ta mehe süda loodab tema peale". Piibel ei keela mehel naise nõu kuulda võtmast, vaid peab seda loomulikuks. Aga siin teeb naine pattu. Ja mida teeb mees tema kõrval? – Mitte midagi!
Palju pahandust ja pattu sünnib selle pärast, et mehed ei tee mitte midagi, ei võta vastutust. Aadam oleks pidanud sekkuma. Saatan meelitas tema naist Jumala vastu hakkama, aga Aadam ei teinud midagi. Aadam leppis olukorraga, lasi naisel teha, mida naine tahtis.
Kuna Aadam ei teinud midagi, siis pidi naine võtma initsiatiivi. Paljudes peredes on tänapäeval niiviisi: kui mees ei võta vastutust, siis peab naine seda tegema. Kusagil seal on ka (vähemalt osaliselt) põhjus, miks mitmel pool on naised pidanud koguduses initsiatiivi võtma (isegi saanud pastoriteks): mehed ei ole tundnud piisavalt Piiblit, ei ole võtnud vastutust, ei ole tahtnud Kristuse risti enda peale võtta – ja naised on pidanud midagi ette võtma. Mõnikord ongi vaja: nii kodus kui koguduses – kui mehed on lorud, väetid või pole neid üldse. Aga mõnikord on ajastu voolud mõjutanud arusaamist soorollidest ka usklike seas.
Pärast pattulangust pöördub Jumal esimesena mehe poole. Kes tegi pattu esimesena? – Naine. Kelle käest pärib Jumal aru? – Mehe käest! Kui Piibel räägib sellest, et mees on naise pea, siis ei tähenda see seda, et mehel on võim. See tähendab seda, et mees vastutab. Mees vastutab ka asjade eest, mida ta ise pole teinud või algatanud.
Jeesus võttis vastutuse pattude pärast, mis polnud tema omad. Nii peavad mehedki võtma peres vastutuse asjade eest, mida nad ise ei teinud.
Kelle kaudu tuli patt maailma Rm 5 järgi? – Aadama kaudu. Eeva patustas esimesena, aga Aadam vastutab selle eest, et kogu maailm on pattu langenud. Samasugune vastutus on kodus pereisadel: kui lapsed lähevad ülekäte, siis vastutab ka isa. Nagu riigivalitsemises: kauge alluv võltsib dokumente, aga minister astub tagasi. Perekonnapeaks olemine ei ole lõbu- ega võimuküsimus: „Keelan, käsen, poon ja lasen!" See on vastutus. Ka Eesti riigi abielu registreerimise dokumendid peegeldavad seda: mehe nimi läheb igale poole esimesena, mees annab abieluaktile esimesena allkirja. See ei ole küsimus sellest, kes tohib mida teha. See on küsimus sellest, kes vastutab.
Himu valitseda on pattulanguse tagajärg
Pattulangemise järel annab Jumal karistused. Meie teema seisukohalt on oluline Jumala needus Eevale, mis on aluseks kõigile sugudevahelistele konfliktidele: „Sa himustad küll oma meest, aga tema valitseb su üle." See „himustamine" ei ole mitte seksuaalne himu, vaid „himu valitseda" oma mehe üle (vrd sama sõna 1Ms 4:7). Pattulangemise needuse hulka kuulub ka see, et naine tahab oma mehe üle valitseda. Tõsi, pattulangenud mees (nagu ka naine) ei saagi sageli vastutamisega hakkama. Mehed jätavad sageli oma naised ja lapsed ega võta vastutust. Tunnustagem naisi, kes sellises olukorras võtavad vastutuse. Aga õpetagem ka mehi (taas) vastutust võtma, toetagem neid selles, andkem selles eeskuju.
Näiteks mees, kui ta saab päästetud ja ta on varem lahutatud, siis tema ülesanne on otsida üles oma naine ja lapsed ja leppida nendega ära, kui see veel on võimalik: saada meheks, võtta vastutust. Või kui mees on vabaabielus ja saab päästetud: siis peab ta võtma vastutuse ja oma naise ära kosima.
Vastutus jääb mehele ka pärast pattulangust
Pärast pattulangust on inimene Eedeni rohuaiast välja löödud ja Jumal hakkab arendama uut päästeplaani, et lunastada inimkond patust. See saab teoks Jeesuse – uue Aadama tulekuga.
Aga hoolimata pattulangusest jääb alles mehe roll võtta vastutust. Sellepärast on kõik Vana Testamendi sugupuud meesliini pidi. Sellepärast on preestrid alati mehed. Loomulikult oli Vana Testamendi ajal ka tublisid jumalakartlikke naisi. Aga rahva tippjuhtimine, lõplik vastutus, on meeste roll. Ja kui Jumal saadab lunastaja, siis ta saadab oma poja, mitte tütre!
Jeesus murrab mitmeid suhtlusreegleid, mis tollases kultuuris olid meeste ja naiste vahel: ta kõnetab naisi, hoolib neist, tervendab neid. Ta mõistab hukka mehed, kes oma naised ära saatsid. Jeesuse lähema sõpruskonna hulgas on ka naisi. Jeesuse tööd finantseerisid jõukad naised. Ülestõusmise esimesteks tunnistajateks toob Pühakiri naised. Jeesus suhtus naistesse palju suurema austusega kui tollane ühiskond. Ta tõstis naise taas mehe kõrvale! Tasub mõelda sellele, milline on naiste olukord tänapäeval nendes ühiskondades, kuhu evangeeliumi mõju ei ole ulatunud.
On aga üks tähelepanuväärne asjaolu Jeesuse teenimistöös. Hoolimata sellest, et ta murdis julgelt paljusid omaaegseid kultuurinorme ega kartnud sattuda vastuollu rahvajuhtidega – keda valis Jeesus oma evangeeliumi edasiviijateks, esimesteks apostliteks? Jeesus palvetas selle pärast terve öö ja valis 12 apostli hulka – ainult mehed. Tippjuhtimine, lõppvastutus, oli midagi, mille Jeesus andis meestele. Mõni ütleb vastu, et Jeesus pidi arvestama oma kultuuri reeglitega. Aga Jeesus murdis revolutsiooniliselt kõiki reegleid, mida oli vaja murda: puudutas surnut, suhtles võõra naisega kaevul, läks läbi Samaaria, käis läbi patustega – üks põhjuseid, miks Jeesus tapeti, oligi see, et ta ei olnud valmis alluma ühiskonna normidele.
Kaasateenimine jumalariigis
Kuidas avaldub see rollijaotus vaimulikus teenimistöös? Selleski tuleb ikka ja jälle minna loomise alguse juurde. Iga mees ja iga naine peab koguduses teenima vastavalt oma annile. Ka juhiand saab rakenduda mitmetes rollides: tööharujuhina, kodugrupijuhina vms.
Koguduse tippjuhtimise vastutuse annab Jumala sõna mehele – nii nagu perekonnaski. See ei ole anni küsimus, vaid vastutuse küsimus. Seetõttu on meie kogudustes põhimõte, et pastorid on mehed. Nende puudumisel täidavad seda rolli mõnikord naised – nii nagu on peresid, kus isa pole või ei suuda ta vastutust võtta. Aga me ei pääse sellest, et lõpuks küsib Jumal ka koguduses meestelt, kes pole tahtnud vastutust võtta, nagu Aadamalt pärast pattulangust: Kus sa oled? See ei ole kultuuriline tava, vaid arusaam, mis läheb tagasi loomiskorra juurde.
Kindlasti on elus (ja ka Piiblis) käesolevast teemast olulisemaid. Ilmselt taevas saame kokku ka nendega, kes selles küsimuses arvavad teisiti. Aga on teatud õnnistused, mis meil jäävad kätte saamata, kui me ei ela Jumala seatud korra järgi. Ja Jumala seatud korda eirates võime rikkuda mingeid meile varjatud vaimulikke seaduspärasid, millel võivad olla ettearvamatud tagajärjed.
Kõige parem on see, et mehed võtavad vastutust. Et isad, mehed, vennad ei oleks Aadama moodi, kes ei teinud midagi ja veeratas lõpuks vastutuse naise kaela; vaid Kristuse moodi, kes võttis vastutuse isegi asjade eest, mida ta ise ei olnud teinud.
