Otsing

August 2019 16 virve toomv01
Virve Toomi kokkuvõte oma KUSi lõputööst

Iga pastori igatsus on juhtida inimesi soovini saada ristitud, mis tähistab uue teekonna algust koos Kristusega. Oma lõputöös püüan mõista, millest lähtutakse ristimiseelset ettevalmistust tehes. Selleks on vaadeldud apostlite praktikat ja küsitud pastoritelt nende kogemusi.

Ristimine ei eelda inimese perfektsust, vaid evangeeliumi poolt äratatud südametunnistust ja usku Jeesusesse Kristusesse.

Ristimiseks ettevalmistus – miks ja kuidas?
Selle lõputöö kirjutamine on olnud teekond. Alustades pastori internatuuri, tekkisid küsimused, kuidas üht või teist asja praktiliselt teha. Siit koorus välja lõputöö teema. Esialgne mõte oli koostada materjalid ristitava ettevalmistamiseks. Kuid selleks, et seda teha, pidi tegema eeltööd. Milleks ristimiseelne ettevalmistus? Kuidas seda teevad kogenumad pastorid? Milliseid materjale nad kasutavad?
Tõsi, materjalide koostamiseni ma ei jõudnudki, aga kirjutades lõi silm särama, et nüüd ma juba tean paremini, kuidas seda teha, ja töö lõpus on selleks mõned soovitused.
Niisiis on samm-sammult otsitud vastuseid, miks ja kuidas teha ristitavaga eeltööd.
Kuna ristimise praktika sai alguse Uue Testamendi kirjutamise aegadel, siis on töös pöördutud just sellesse aega ja Piibli aruande ning mõnede lisamaterjalide põhjal püütud mõista tolleaegset ristimise käsitlust. Erilist rõhku on pööratud ristimise tingimustele ehk sellele, mis toimus enne ristimist.
Samuti on töö käigus läbi viidud uurimus, kus küsitleti pastoreid ja piiblitöölisi Eesti seitsmenda päeva adventistide kogudustes. See annab ülevaate tänapäeva adventkoguduste pastorite nägemusest, vajadustest ja ka vajakajäämistest ristimiseks ettevalmistamisel.

Ristimise olemus ja tingimused 17 ristiminev01
Ristimine tähistab Kristusega lepinguvahekorda astumist ja uue elu alustamist koos Jumalaga, see on inimese vastus Jeesuse lepitavale surmale.
Ristija Johannes sidus ristimise inimese eelneva patukahetsusega. Ristimine sai tema jutluse kulminatsiooniks, millele eelnes kutse patukahetsusele ja meeleparandusele. Kuid Johannes viitas, et tema on eelkäija ja tee valmistaja, kes ristib vaid veega, aga edaspidi tuleb see, kes ristib Püha Vaimu ja tulega (Mt 3:11). Apostlite ristimispraktika kinnituseks on Pauluse käsitlus kirjas roomlastele, kus ta seob ristimise Kristuse kannatuse, surma, matmise ja ülestõusmisega (Rm 6:3–5).
Seitsmenda päeva adventistide koguduse käsiraamat sedastab, et ristimine on talitus, kus kõige pühalikumal moel öeldakse lahti vanast maailmast. Need, kes on ristitud Isa, Poja ja Püha Vaimu kolmiknimesse, kuulutavad avalikult oma kristliku tee alguses, et neist on saanud kuningliku perekonna liikmed, taevase Kuninga lapsed. Ristimine on ka kogudusse vastuvõtmine. See on sisenemine päästvasse lepingusuhtesse Kristusega ning sellesse peaks suhtuma kui tõsisesse ja ühtlasi rõõmsasse vastuvõttu Jumala perekonda.
Töös on välja toodud Juhani Kuosmaneni raamatu „Mida õpetab Piibel“ järgi neli ristimise eeltingimust, mis põhinevad Piibli tekstidel ja apostlite praktikal. Esimeseks tingimuseks on sõna õpetamine. Jeesuse ristimiskäsk „Minge siis, tehke jüngriteks kõik rahvad, ristides neid Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse ja õpetades neid pidama kõike, mida mina olen teil käskinud!“ (Mt 28:19–20) on selge viide, et enne tuleb sõna õpetada. Ristimisele peab kõikjal maailmas eelnema evangeeliumi kuulutus.
Kaks järgmist ristimise tingimust on sõna vastuvõtmine ja uskumine ning uuestisündimine. Siinkohal selgitab Kuosmanen ka usu olemust. Usk ei ole passiivne teadmatuse olukord, vaid isiklik usk evangeeliumisse, sõna isiklik vastuvõtmine.
Neljas ristimise eeldus on elav südametunnistus. Ristimine on „hea südametunnistuse taotlemine Jumalalt Jeesuse Kristuse ülestõusmise kaudu“ (1Pt 3:21). Ristimine ei eelda inimese perfektsust, vaid evangeeliumi poolt äratatud südametunnistust ja usku Jeesusesse Kristusesse.
Kõik neli eeldust ristimiseks on omavahel väga tihedalt seotud. Õpetamine on ristimiseks ettevalmistamise oluline osa. Usk saab alguse kuuldud õpetusest, sealt edasi saab toimuda uuestisünd ja pühendumine uuele elule koos Kristusega.

Ristimiseks ettevalmistus on üsna individuaalne protsess, kus püütakse leida parim lahendus iga kogudusega liituda soovija jaoks.

Ristimise tulemus
Ristimine ei märgista mingi tegevuse või suhte lõpptulemust, vaid uue pühendunud suhte algust koos Jumalaga. Ristimine tähistab vaimulikku tervenemist, uue südame sündi, mis on vastuvõtlik uutele väärtushinnangutele. Püha Vaim on selle protsessi alustaja ja edasiviija.
Nii nagu apostlite ajal, nii ka tänapäeval – kui oleme ristitud Isa, Poja ja Püha Vaimu nimesse, oleme ühendatud taeva jõuga ning pühendatud levitama igavest evangeeliumi. Püha Vaim valmistab meid ette selleks tööks, puhastades südame patust.

Tagasiside Eesti adventkoguduste pastoritelt
Algristikoguduse ja enda ristimispraktika võrdluses on küsitlusele vastanud pastorid selgitanud, et Piiblit lugedes jääb mulje, et ristimisi sooritati algristikoguduses tavatult ruttu, ilma põhjaliku ettevalmistuseta. Esiteks on piiblilood kirjutatud lühidalt ja me ei tea kõike. Teiseks oli siis ajalooline kontekst sootuks teine. Kogu ühiskond oli religioosne, isegi paganlus kui selline oli religioosne. Inimesed uskusid Jumalat ja teadsid, millised on Jumalale vastuvõetava elu põhimõtted, siis piisaski Jeesuse kui tõotatud Päästja tunnistamisest, et saada ristitud. Meie elame kultuuriliselt teistsuguses keskkonnas ja asume n-ö vaimulikkuse redelil oluliselt allpool.
Ristimiseks valmisoleku kriteeriumiteks on pastorid esile toonud muutused elus ja Pühakirja õpetusega nõustumine. Muutuste puhul on nimetatud päästmise vajaduse mõistmist ja sellega seoses tajutavat hoiakut ning soovi edasi kasvada. Ristitaval peaks olema veendumus ja arusaam kristliku usuelu olulisusest, ta on kogenud meeleparandust ja tõesti soovib edaspidi elada käsikäes Jeesusega, tunnistades, et ta vajab Päästjat igal päeval.
Oluliseks on peetud ristitava osalemist oma koguduse jumalateenistustel ja teistes koguduse algatatud projektides ning valmidust panustada erinevatel viisidel. Valmisoleku kriteeriumina on nimetatud Jumala sõna aluseks võtmist oma usuelule, Piibli regulaarselt lugemist ja uurimist.
Veel tõsteti esile ristitava isikliku Jumala-suhte vajadust. Seda olid sõnastanud vaid mõned vastajad, kuid mõtet toetas üle poole vastanutest. Tegelikult kattub see teema – isiklik suhe Jumalaga – esimesena väljatoodud teemaga ehk elu muutusega, milles on näha käsikäes Jeesusega käimine.
Vastustest tuleb esile, et ristitavatel on usulistel teemadel erinev taust ja teadmiste pagas. Taoline olukord nõuab pastorilt paindlikkust, tarkust ja otsustusvõimet ettevalmistuse põhjalikkuse ja pikkuse valikul. Ristimiseks ettevalmistuse protsess sõltub töötegija tunnetusest ja isiksusest, millele lisandub ristimiseks ettevalmistuva inimese isiksus ja tahe vastu võtta õpitavaid teemasid. Seega on ristimiseks ettevalmistus üsna individuaalne protsess, kus püütakse leida parim lahendus iga kogudusega liituda soovija jaoks.

Materjalid pastoritele ja ristitavatele
Töö käigus läbi viidud uurimuse teine osa keskendub abimaterjalidele, mida kasutatakse ristitavate ettevalmistamisel. Kuna puudub ühtne materjal, siis valikute spekter, mida pastorid abimaterjalidena kasutavad, on väga lai. Töös on püütud hinnata nende puudusi ja tugevusi. Läbiv joon ristimiseelse materjali valikul on see, et tuleb käsitleda koguduse 28 põhitõde ja ristitav peab jõudma praktilise kristluse faasi.
Uurimuses selgus, et abimaterjalide mitte kõige parem sobivus on mitmeid inspireerinud neid ise koostama. Selle tulemusel on sündinud ja sündimas häid innovaatilisi lahendusi ristitavate ettevalmistamiseks.
Ilusad materjalid, kas töölehtedena või mingis muus vormis, ei ole eesmärk omaette. See peab olema toimiv vahend, et inimestele tutvustada kristlust, juhtida neid Jeesust vastu võtma isikliku Päästjana ja kutsuda koguduse osadusse.
Loodetavasti innustab tehtud uurimus pastoreid analüüsima oma tööd ja otsima lahendusi, et tõhusamalt juhtida inimesi tunnetuse ja soovini hüüatada: „Ennäe, vesi! Mis takistab, et mind ei võiks ristida?“ (Ap 8:36).
Täispikka versiooni „Ristimiseks ettevalmistamise praktika ja materjalide kasutus Eesti Seitsmenda Päeva Adventistide kogudustes“ saab lugeda KUSi kodulehelt (www.kus.kogudused.ee), valides „vilistlased“.

Uudised

2022-7-oktoober

12 November 2022
2022-7-oktoober

SISUKORD Parem kui kuld Igor Raihhelgauz EKB Liidu vanematekogu Nuutsakul TK Piibliõpe, väikegrupp, jüngerdamine Joel Aulis Kellele kuulub esimene sõna? Ermo Jürma Monika Aavistu – elu kirju kui lapitekk Ermo Jürma...

Paide Baptistikoguduse 100 aastat

12 November 2022
Paide Baptistikoguduse 100 aastat

Oktoober 2022 Mari-Vivian Ellam, Tapa Elava Usu Kogudus „See on Paide kõige sõbralikum kogudus,“ ütleb minu kõrvale istunud Pille, kellega esimest korda kohtume.Ehkki see avaldus kõlab üsna julgelt, on mul lihtne...

Miks ma astusin Seminari magistriõppesse?

12 November 2022
Miks ma astusin Seminari magistriõppesse?

Oktoober 2022 Meelis Kibuspuu, Tartu Risttee koguduse pastor Kolm ja pool aastat tagasi pastori rolli asudes ei mõelnud ma esmajärjekorras õppimise peale. Tegutsema oli vaja hakata, juhtima oli vaja hakata. Jutlustamisel...

Liidu kogudused internetis: ajalugu on meile oluline!

12 November 2022

Oktoober 2022Hele-Maria Kangro, 3D kogudus See, millest me räägime, annab edasi meie väärtusi. Sama kehtib koguduste kodulehtedel.Analüüsisime Seminari meedialoengutes koos 20 tudengiga koguduste kodulehti ja arutlesime, millise kuvandi need meile...

Arhiiviallikad aitavad mõista usulugu

12 November 2022
Arhiiviallikad aitavad mõista usulugu

Oktoober 2022 Toivo Pilli, KUSi kirikuloo õppejõud Me seisame eelmiste põlvkondade õlgadel. Me võtame nende pärandist teekonnale kaasa seda, mis annab meile jõudu, ja mõnikord sedagi, mis meid takistab. Seda pärandit...

Loksa koguduse pastor Tõnis Valk

12 November 2022
Loksa koguduse pastor Tõnis Valk

Oktoober 2022 Merit Lassmann, Loksa kogudus Oktoobri keskpaigas, kui loodus näitab oma kõige kuldsemaid ja kirkamaid värve, on põhjust Loksa Baptisti Kogudusel kokku tulla tänus ja rõõmus, tähistama oma 47. sünnipäeva....

EBFi aastakoosolek Riias

12 November 2022
EBFi aastakoosolek Riias

Oktoober 2022 Erki Tamm, EKB Liidu president EBFi aastakoosoleku avateenistusel palvetati olukorra pärast Ukrainas ja sealset sõjaolukorda arvestades võeti vastu ka pöördumine.Ukraina baptistiliidu asepresident Igor Bandura jagas ülevaadet koguduste olukorrast. 400...

In memoriam Marika Nigulas

12 November 2022
In memoriam Marika Nigulas

Oktoober 2022 15.02.1962–25.09.2022 Marika sündis Siiri ja Rein Ratase perre teise lapsena 15. veebruaril 1962. aastal. Tema esimesed kuud olid kriitilised, nii ei antud talle elulootust. Ühel õhtul läks isa metodisti...

In memoriam Meelis Etti

12 November 2022
In memoriam Meelis Etti

Oktoober 2022 30.06.1943–27.09.2022 Meelis Etti sündis Rakveres II maailmasõja koleduste keskel 30. juunil 1943. Ester ja Oskar Etti suure pere esimese pojana kasvanud noormehel ei olnud kerge oma elu suunda ja...

Väikesed asjad. Teesillutajale

12 November 2022

Oktoober 2022Lehte Jürimäe (1928 – 2017) Väikesest seemnekesest võrsus võimas puu. Lihtsast karjapoisist kuningas sai suur.Mitu väikest oja koondus laiaks jõeks.Rida õigeid mõtteid sulas suureks tõeks. Vihmapiisku langes – terve...

Linke