August 2019 
Virve Toomi kokkuvõte oma KUSi lõputööst
Iga pastori igatsus on juhtida inimesi soovini saada ristitud, mis tähistab uue teekonna algust koos Kristusega. Oma lõputöös püüan mõista, millest lähtutakse ristimiseelset ettevalmistust tehes. Selleks on vaadeldud apostlite praktikat ja küsitud pastoritelt nende kogemusi.
Ristimine ei eelda inimese perfektsust, vaid evangeeliumi poolt äratatud südametunnistust ja usku Jeesusesse Kristusesse.
Ristimiseks ettevalmistus – miks ja kuidas?
Selle lõputöö kirjutamine on olnud teekond. Alustades pastori internatuuri, tekkisid küsimused, kuidas üht või teist asja praktiliselt teha. Siit koorus välja lõputöö teema. Esialgne mõte oli koostada materjalid ristitava ettevalmistamiseks. Kuid selleks, et seda teha, pidi tegema eeltööd. Milleks ristimiseelne ettevalmistus? Kuidas seda teevad kogenumad pastorid? Milliseid materjale nad kasutavad?
Tõsi, materjalide koostamiseni ma ei jõudnudki, aga kirjutades lõi silm särama, et nüüd ma juba tean paremini, kuidas seda teha, ja töö lõpus on selleks mõned soovitused.
Niisiis on samm-sammult otsitud vastuseid, miks ja kuidas teha ristitavaga eeltööd.
Kuna ristimise praktika sai alguse Uue Testamendi kirjutamise aegadel, siis on töös pöördutud just sellesse aega ja Piibli aruande ning mõnede lisamaterjalide põhjal püütud mõista tolleaegset ristimise käsitlust. Erilist rõhku on pööratud ristimise tingimustele ehk sellele, mis toimus enne ristimist.
Samuti on töö käigus läbi viidud uurimus, kus küsitleti pastoreid ja piiblitöölisi Eesti seitsmenda päeva adventistide kogudustes. See annab ülevaate tänapäeva adventkoguduste pastorite nägemusest, vajadustest ja ka vajakajäämistest ristimiseks ettevalmistamisel.
Ristimise olemus ja tingimused 
Ristimine tähistab Kristusega lepinguvahekorda astumist ja uue elu alustamist koos Jumalaga, see on inimese vastus Jeesuse lepitavale surmale.
Ristija Johannes sidus ristimise inimese eelneva patukahetsusega. Ristimine sai tema jutluse kulminatsiooniks, millele eelnes kutse patukahetsusele ja meeleparandusele. Kuid Johannes viitas, et tema on eelkäija ja tee valmistaja, kes ristib vaid veega, aga edaspidi tuleb see, kes ristib Püha Vaimu ja tulega (Mt 3:11). Apostlite ristimispraktika kinnituseks on Pauluse käsitlus kirjas roomlastele, kus ta seob ristimise Kristuse kannatuse, surma, matmise ja ülestõusmisega (Rm 6:3–5).
Seitsmenda päeva adventistide koguduse käsiraamat sedastab, et ristimine on talitus, kus kõige pühalikumal moel öeldakse lahti vanast maailmast. Need, kes on ristitud Isa, Poja ja Püha Vaimu kolmiknimesse, kuulutavad avalikult oma kristliku tee alguses, et neist on saanud kuningliku perekonna liikmed, taevase Kuninga lapsed. Ristimine on ka kogudusse vastuvõtmine. See on sisenemine päästvasse lepingusuhtesse Kristusega ning sellesse peaks suhtuma kui tõsisesse ja ühtlasi rõõmsasse vastuvõttu Jumala perekonda.
Töös on välja toodud Juhani Kuosmaneni raamatu „Mida õpetab Piibel“ järgi neli ristimise eeltingimust, mis põhinevad Piibli tekstidel ja apostlite praktikal. Esimeseks tingimuseks on sõna õpetamine. Jeesuse ristimiskäsk „Minge siis, tehke jüngriteks kõik rahvad, ristides neid Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse ja õpetades neid pidama kõike, mida mina olen teil käskinud!“ (Mt 28:19–20) on selge viide, et enne tuleb sõna õpetada. Ristimisele peab kõikjal maailmas eelnema evangeeliumi kuulutus.
Kaks järgmist ristimise tingimust on sõna vastuvõtmine ja uskumine ning uuestisündimine. Siinkohal selgitab Kuosmanen ka usu olemust. Usk ei ole passiivne teadmatuse olukord, vaid isiklik usk evangeeliumisse, sõna isiklik vastuvõtmine.
Neljas ristimise eeldus on elav südametunnistus. Ristimine on „hea südametunnistuse taotlemine Jumalalt Jeesuse Kristuse ülestõusmise kaudu“ (1Pt 3:21). Ristimine ei eelda inimese perfektsust, vaid evangeeliumi poolt äratatud südametunnistust ja usku Jeesusesse Kristusesse.
Kõik neli eeldust ristimiseks on omavahel väga tihedalt seotud. Õpetamine on ristimiseks ettevalmistamise oluline osa. Usk saab alguse kuuldud õpetusest, sealt edasi saab toimuda uuestisünd ja pühendumine uuele elule koos Kristusega.
Ristimiseks ettevalmistus on üsna individuaalne protsess, kus püütakse leida parim lahendus iga kogudusega liituda soovija jaoks.
Ristimise tulemus
Ristimine ei märgista mingi tegevuse või suhte lõpptulemust, vaid uue pühendunud suhte algust koos Jumalaga. Ristimine tähistab vaimulikku tervenemist, uue südame sündi, mis on vastuvõtlik uutele väärtushinnangutele. Püha Vaim on selle protsessi alustaja ja edasiviija.
Nii nagu apostlite ajal, nii ka tänapäeval – kui oleme ristitud Isa, Poja ja Püha Vaimu nimesse, oleme ühendatud taeva jõuga ning pühendatud levitama igavest evangeeliumi. Püha Vaim valmistab meid ette selleks tööks, puhastades südame patust.
Tagasiside Eesti adventkoguduste pastoritelt
Algristikoguduse ja enda ristimispraktika võrdluses on küsitlusele vastanud pastorid selgitanud, et Piiblit lugedes jääb mulje, et ristimisi sooritati algristikoguduses tavatult ruttu, ilma põhjaliku ettevalmistuseta. Esiteks on piiblilood kirjutatud lühidalt ja me ei tea kõike. Teiseks oli siis ajalooline kontekst sootuks teine. Kogu ühiskond oli religioosne, isegi paganlus kui selline oli religioosne. Inimesed uskusid Jumalat ja teadsid, millised on Jumalale vastuvõetava elu põhimõtted, siis piisaski Jeesuse kui tõotatud Päästja tunnistamisest, et saada ristitud. Meie elame kultuuriliselt teistsuguses keskkonnas ja asume n-ö vaimulikkuse redelil oluliselt allpool.
Ristimiseks valmisoleku kriteeriumiteks on pastorid esile toonud muutused elus ja Pühakirja õpetusega nõustumine. Muutuste puhul on nimetatud päästmise vajaduse mõistmist ja sellega seoses tajutavat hoiakut ning soovi edasi kasvada. Ristitaval peaks olema veendumus ja arusaam kristliku usuelu olulisusest, ta on kogenud meeleparandust ja tõesti soovib edaspidi elada käsikäes Jeesusega, tunnistades, et ta vajab Päästjat igal päeval.
Oluliseks on peetud ristitava osalemist oma koguduse jumalateenistustel ja teistes koguduse algatatud projektides ning valmidust panustada erinevatel viisidel. Valmisoleku kriteeriumina on nimetatud Jumala sõna aluseks võtmist oma usuelule, Piibli regulaarselt lugemist ja uurimist.
Veel tõsteti esile ristitava isikliku Jumala-suhte vajadust. Seda olid sõnastanud vaid mõned vastajad, kuid mõtet toetas üle poole vastanutest. Tegelikult kattub see teema – isiklik suhe Jumalaga – esimesena väljatoodud teemaga ehk elu muutusega, milles on näha käsikäes Jeesusega käimine.
Vastustest tuleb esile, et ristitavatel on usulistel teemadel erinev taust ja teadmiste pagas. Taoline olukord nõuab pastorilt paindlikkust, tarkust ja otsustusvõimet ettevalmistuse põhjalikkuse ja pikkuse valikul. Ristimiseks ettevalmistuse protsess sõltub töötegija tunnetusest ja isiksusest, millele lisandub ristimiseks ettevalmistuva inimese isiksus ja tahe vastu võtta õpitavaid teemasid. Seega on ristimiseks ettevalmistus üsna individuaalne protsess, kus püütakse leida parim lahendus iga kogudusega liituda soovija jaoks.
Materjalid pastoritele ja ristitavatele
Töö käigus läbi viidud uurimuse teine osa keskendub abimaterjalidele, mida kasutatakse ristitavate ettevalmistamisel. Kuna puudub ühtne materjal, siis valikute spekter, mida pastorid abimaterjalidena kasutavad, on väga lai. Töös on püütud hinnata nende puudusi ja tugevusi. Läbiv joon ristimiseelse materjali valikul on see, et tuleb käsitleda koguduse 28 põhitõde ja ristitav peab jõudma praktilise kristluse faasi.
Uurimuses selgus, et abimaterjalide mitte kõige parem sobivus on mitmeid inspireerinud neid ise koostama. Selle tulemusel on sündinud ja sündimas häid innovaatilisi lahendusi ristitavate ettevalmistamiseks.
Ilusad materjalid, kas töölehtedena või mingis muus vormis, ei ole eesmärk omaette. See peab olema toimiv vahend, et inimestele tutvustada kristlust, juhtida neid Jeesust vastu võtma isikliku Päästjana ja kutsuda koguduse osadusse.
Loodetavasti innustab tehtud uurimus pastoreid analüüsima oma tööd ja otsima lahendusi, et tõhusamalt juhtida inimesi tunnetuse ja soovini hüüatada: „Ennäe, vesi! Mis takistab, et mind ei võiks ristida?“ (Ap 8:36).
Täispikka versiooni „Ristimiseks ettevalmistamise praktika ja materjalide kasutus Eesti Seitsmenda Päeva Adventistide kogudustes“ saab lugeda KUSi kodulehelt (www.kus.kogudused.ee), valides „vilistlased“.
