Jaanuar 2022 
Koit Langi kokkuvõte oma KUSi lõputööst
Andestamine on imeline võimalus eksimuste tagajärgedest pääseda. Kuidas on andestamise kaudu võimalik saada puhtaks, terveks ja elavaks? Seda uurisin oma Kõrgema Usuteadusliku Seminari lõputöös.
Jeesus õpetas oma jüngreid palvetama: Ja anna meile andeks meie võlad, nagu meiegi andeks anname oma võlglastele! /---/ Kui te annate inimestele andeks nende eksimused, siis annab ka teie taevane Isa teile andeks, kui te aga ei anna inimestele andeks, siis ei anna ka teie Isa teie eksimusi andeks (Mt 6:12,14j). Inimesel on vaja kindlust, et lõpetatud tegevus ei tuleks uuesti kummitama. Kurjast käitumisest on vaja lahti saada.
Iga jumalakartliku inimese jaoks on tähtis jõuda kindlale veendumusele, et ta ise on kõik andestanud ja saanud ka oma taevase Isa käest kõik andeks ning et Jeesus kutsub teda taevariiki elama. Hingehoidlikult on oluline mõista, et taevase Isa pakutavast andestusest ilmajäämine tähendab igavest hukatust, ja seda on usklikud püüdnud vältida.
Minu töö lähtub arusaamast, et andestamine puudutab inimese suhet Jumalaga. Kui seda ühendust korda ei saada, jäävad analüüs ja lahendused poolele teele.
Inimesel on vaja kindlust, et lõpetatud tegevus ei tuleks uuesti kummitama.
Andestamine Piiblis
Uues Testamendis andestuse kohta kasutatud kreekakeelne sõna charizomai tähendab esmajoones „kellelegi armuline olema, talle midagi kinkima“. Sama sõna tarvitatakse nii Jumala kui inimeste puhul. Charizomai kuulub keeleliselt sõna charis ‒ „arm“ juurde, mis osutab sellele, et kogu andeksandmine võib toimuda üksnes Jumala armust.
Oma patu pärast on inimene alati vastamisi Jumalaga: Mina Issand, sinu Jumal, olen püha vihaga Jumal, kes vanemate süü nuhtleb laste kätte kolmanda ja neljanda põlveni neile, kes mind vihkavad, aga kes heldust osutab tuhandeile neile, kes mind armastavad ja mu käske peavad! (2Ms 20:5j). Jumala halastus on küll inimeste üle, aga ühtlasi ka nende ees ja see ei pehmenda ega tühista Jumala järelejätmatut „ei“-d patu suhtes. See „ei” oli mõlema Iisraeli kuningriigi, põhjariigi Iisraeli ja lõunariigi Juuda hävingu põhjuseks, sest Issand ei tahtnud neile nende patte enam andeks anda.
Andestamine muudab inimest
Uus eluvõimalus peab aga inimest, eriti Jumala poolt andeksandmise puhul, muutma ja see peab olema talle rõõmuks. Seda taotlevad nii Jumala kannatlikkus kui ka Jumala kohtuotsused. Seepärast võib just oma patu pärast häbi tundes palvetada: Issandal, meie Jumalal, on halastus ja andeksand (Tn 9:9). Kes on tunnistanud Jumalale oma üleastumised, kiidab Jumala päästvat ja uuendavat andeksandi (Ps 32:1–5). Peale selle on täieliku andeksandmise päästekink hävimatu osaduse märgiks Issanda ja tema rahva vahel, eriti lõpuaegadel.
Andeksandmise kogu sügavus ja saladus – et see on täielikult Jumala vaba kink, mis seejuures patust niisama üle ei vaata ja mis peab patult ta võimu võtma – saab ilmsiks Uues Testamendis. Jumala Poja Jeesuse Kristuse elu ja surmaga toimus lõplik lepitus, mis on kogu andeksandmise alus. Jeesus on meie eestkostja Isa juures (1Jh 2:1), kes meie eest palub (Hb 7:25) ja meid esindab (Rm 8:34). Ristija Johannes kuulutas üsna kohe sündivat Jumala riigi saabumist ja meeleparanduse ristimist pattude andeksandmiseks. Jeesusega on aga tulnud Jumala riik inimeste juurde (Mt 12:28). Püha Vaimu abiga toimub vana inimese suremine ning Jumala armust ja väest avaneb tee uude ellu. See leiab kinnitust ristimises (Ap 2:38; Rm 6:3–11).
Andestamise teemat käsitledes kirjutab David F. Ford, et inimene on Jumala ihaldatu. Jumal ei rahuldu enne, kui inimene hakkab teda usaldama ja armastama. Selleks on Jumal inimese loonud, teda õnnistanud, kõnetanud ja talle andestanud, et inimene, vabadust otsides, leiaks Jumala ning igavese elu tema lapsena. See tee on ilmunud Jumala ainusündinud Poja Jeesuse Kristuse kaudu.
Inimese ja Jumala vabadus ei võistle omavahel. Seda saab mõista armastuse kaudu. Armastus annab teisele vabaduse ja lubab tal eksida, kuid kõigi eksimuste puhul on avatud ka andestamise võimalus. Armastatu väärika elu tagamise jaoks tehakse kõik võimalik. Nii on andestamine Jumala armastuse loomulik ja lahutamatu osa.
Täielik andestus 
Mis on inimestevahelistes suhetes täielik andestus, on tabavalt kokku võetud Robert T. Kendall’i raamatus „Täielik andestus“, Tallinn: Allika, 2008.
1. Olla teadlik süüdlase teost ja sellele vaatamata andestada. Täielik andestus on valus. Teeb lausa haiget, kui pahategija pääseb karistamatult ja keegi ei saa teada. Aga kui ma olen tema teost täiesti teadlik ja nõustun oma südames sellega, et süüdlast õnnistataks, vaatamata tehtud kurjale, olen ma astunud üleloomulikku valda. See tähendab, et ma olen pisut Jeesuse sarnasemaks muutunud.
2. Teadlik valik halba mitte meeles pidada. Armastus ei jäta meelde paha (1Kr 13:5).
3. Karistamisest keeldumine. Kättemaks on Jumala ja ainuüksi tema pärusmaa.
4. Süüteost vaikimine. Rääkimise kaudu eksijale kahju tekitamine ei ole lahendus.
5. Olla halastaja. Õndsad on halastajad, sest nende peale halastatakse (Mt 5:7).
6. Heldus. See tähendab armu ja halastuse osutamist samaaegselt.
7. Sisemine seisund. Armsad, kui meie süda ei süüdista, siis on meil julgus Jumala ees… (1Jh 3:21).
8. Kibeduse puudumine. Valvake, et keegi ei jääks ilma Jumala armust, et mingi kibe juur üles kasvades ei tooks tüli ning paljud selle läbi ei rüvetuks (Hb 12:15).
9. Andestamine Jumalale. Inimese kibestumine võib olla seotud vihaga Jumala vastu. See võib olla seotud teadmatusest, miks Jumal „headele“ inimestele laseb kurja osaks saada.
10. Endale andestamine. Väär on endale mitte andestada, sest Jumal armastab teisi inimesi sama palju kui süüdistajat ennast.
Andestamise olemus seisneb Jumala andestuse peegelduses inimestevahelistes suhetes.
Robert T. Kendall toob lühidalt välja ka selle, mida täielik andestus ei ole.
1. Teo heakskiitmine. Jumal pole kunagi meie patte heaks kiitnud; ta vihkab pattu. Jeesus andestas abielurikkujast naisele, kuid ei kiitnud tema tegu heaks.
2. Vabanduste otsimine. Me ei mätsi asju kinni. Me ei otsi väärale käitumisele põhjendusi.
3. Kuritegude õigustamine ja olukorrakohaseks tunnistamine. Ent kurjust pole võimalik õigustada ja meilt ei oodatagi seda.
4. Armuandmine. Juriidilise terminina tähendab armuandmine süüdlase vabastamist tema teo tagajärgedest, näiteks karistuse kandmisest.
5. Leppimine. Leppimine eeldab kahte isikut, ent see, kellele andestatakse, ei pruugi andestajat üldse näha tahta.
6. Toimepandud tegude eitamine. Täielikku andestust ei saavutata juhtunut alla surudes. Tõeline ja täielik andestus on võimalik vaid siis, kui tunnistame süüd – ja seejärel andestame süüdlasele.
7. Toimunu osas silma kinnipigistamine. Paulus ütles, et armastus ei pea meeles paha, kuid ta ei mõelnud, et väärate tegude osas peaks olema pime.
8. Unustamine. Armastus ei kustuta mälestusi. Vastupidi, märk erilisest armust on see, kui oleme tehtust täielikult teadlikud ja otsustame sellegipoolest täielikult andestada.
9. Väära teo tõsiseltvõtmisest keeldumine. Jumal teab täpselt, mida me teinud oleme ja mida ta andestab. Ta teab, miks ta saatis oma Poja surema.
10. Teesklemine, et me pole haiget saanud. Isegi Jeesus oli ilmselt haavunud, kui ülempreestri sulane teda näkku lõi. Seepärast küsib ta: Miks sa mind siis lööd? (Jh 18:23). Lõppude lõpuks kannatas Jeesus risti ja talus (mitte ei eitanud) häbi (Hb 12:2).
Andestamise teoloogilise käsitluse saab kokku võtta perekondliku osaduse kujundi kaudu. Isa andestab lastele ja õpetab, kuidas lapsed saavad üksteisele andeks anda ning üksteise eest hoolitseda. Kui andestamist ei korraldata, puruneb perekondlik osadus. Andestamatus rikub nii inimestevahelised suhted kui ka inimese suhte Jumalaga. Andestamise olemus seisneb Jumala andestuse peegelduses inimestevahelistes suhetes. Jumal suudab oma väe läbi patu lepitada ja andestada, luua kõik uueks ning anda igavese elu. Meelsus, mis on inimesel Jeesust usaldades, lubab tal käituda andestava jumalalapsena. Kui hoida pilk taevase kodu peal, on andestust lihtne korraldada, sest sellest sõltub eesmärgi saavutamine. Andestuse eeskujuks on Kristuse andestus, millest saame ennast analüüsida, kas meie andestame poolikult või täielikult. Jumala andestus on täiuslik.
Täispikka versiooni „Andestamise hingehoidlik tähendus“ saab lugeda KUSi kodulehelt (kus.kogudused.ee), valides „vilistlased“.
