11/2015
Vastab Meelis Kibuspuu
Tihti öeldakse, et raha ei ole meie jaoks tähtis või vähemalt kõige tähtsam. Ometi on abikaasade vaheliste pingete puhul sageli üheks teguriks just pere rahaasjad. Uuringud näitavad koguni, et üks lahutuste peamiseid põhjuseid on suutmatus kokku leppida rahaasjades.
Seega on mõistlik abikaasade vahel selgeks mõelda ja rääkida oma pere põhimõtted raha kasutamisel. Esmalt tasuks endalt ja siis teineteiselt küsida, kuidas ma üldiselt suhtun rahasse. Kas raha on miski, mille peale ma pidevalt mõtlen ja mis kipub vahel minu elus juhtimist üle võtma? Kas ma olen lahke südamega valmis raha annetama kogudusele või heategevusele või püüan seda hoida vaid enda tarvis? Kuidas ma säästan raha ja millele ma kulutan? Sageli tuuakse oma suhtumine rahasse ja ka kulutamisharjumused kaasa juba lapsepõlvekodust. Kui meie kodus ei olnud harjumust nt kümnist maksta või säästa, siis suure tõenäosusega ei ole need ka meie jaoks olulised väärtused.
Kui oleme mõlemad oma rahasse suhtumise harjumused ja seisukohad kaardistanud, siis tasub neid rahulikult teineteisele põhjendada. Sellisel viisil mõistame paremini, miks teine omab just sellist arusaama, ja näeme ehk ka ära oma kitsaskohad.
Nii nagu laiemalt abikaasade vahelises suhtes, on ka raha kasutamisel olulised kaks põhiväärtust – avatus ja usaldus. Mees ja naine peaksid olema avatud oma raha kasutamise osas. Isegi kui on tegemist n-ö eraldi rahakottide põhimõttega, peaks teine pool ikkagi teadma, mis minu rahaline seis on. See loob usaldust ja turvatunnet.
Raha kasutamisel on kerge tekkima kriitika teise suhtes, kui minu arvates abikaasa ei ole raha mõistlikult kasutanud. Kritiseerimine ja halvustamine ei paranda kindlasti olukorda ja võib lüüa ka sügava mõra meie suhtesse. Kui abikaasa raha kasutamisel miski mind häirib, tasuks pigem paluda, et ta aitaks mul mõista, miks ta sellise kulutuse tegi või mis võib olla laiemalt tema rahasse suhtumise taga.
Kulutused ja raha kasutamine peavad vastama meie pere põhiväärtustele. Kui kogudus on osa meie pereelust, siis kümnis peaks seda väljendama ka meie rahakotis. Kui meile on oluline veeta aega koos, tasuks ka ühisteks ettevõtmisteks raha planeerida ja koguda. Kui tervis on meile oluline, tuleks arvestada sportimisega seotud väljaminekutega või kui laste arendamine on tähtis, tuleb eelarvesse planeerida huviringide kulutused.
Kasuks võib tulla pingete vältimisel ka see, kui otsustame ühiselt, mis proportsioonis me millegi peale oma raha kulutame. See võib anda erinevatel kuudel pisut paindlikkust konkreetsete summade osas ja ei teki tunnet, et me ei või endale kunagi midagi „head” lubada.
Kokkuvõtvalt soovin, et rahaasjadest rääkimine võiks meid ühendada ja peegeldada pere põhiväärtusi. Abikaasade eluterve suhtumine rahasse on ka hindamatu kaasavara meie laste ellu.
