Otsing

01/2019 23 karita kibuspuu
Vastab Karita Kibuspuu


Üldiselt on ikka nii, et tähtpäevad on mõeldud inimeste jaoks, mitte inimesi pole loodud tähtpäevade jaoks. Piiblit lugedes näeme, et Jumal andis Iisraelile tähtpäevi selleks, et pidada meeles suuri asju, mida tema nende heaks teinud oli (nt hapnemata leibade püha tähistas juutide Egiptusest välja toomist) või tähistada millegi olulise sündimist ja rõhutada puhkamise tähtsust (seitsmendal päeval peale maailma loomist Jumal ise hingas/puhkas).

Nõnda võiks konkreetse tähtpäeva pidamisele mõeldes esmalt iseenda jaoks lahti mõtestada, mis on selle tähendus minule. Pereinimestel on muidugi oluline mõelda ja arutada teemat veidi laiemalt: mida tähendab konkreetne tähtpäev minu abikaasale ja mis on see, mida tahame selle päevaga seoses edasi pärandada oma lastele. Kui jõulud tähendavad vaid, et tuleb osta hulganisti kingitusi (ehk teha palju kulutusi), hirmsasti koristada ja vaaritada (näha kõvasti vaeva) ning riburada pidi sugulasi külastada (nädal aega järjest ringi sõita ja suhelda), võib tõepoolest juhtuda, et tähtpäevast saab kurnav kohustus ning püha algne mõte ja tähendus hajub kusagile kaugustesse.


Teine oht seoses tähtpäevadega on rituaalidesse või traditsioonidesse takerdumine. Võib küll mõtestada jõule Jeesuse sünnipäevana, kuid kui pühad saavad rikutud, sest Jeesus-lapsukest tähistav beebinukk on aasta jooksul keldris ladustatud sõimekomplektist kaduma läinud või ebaõnnestub aastakümneid vanavanaema retsepti järgi tehtud piparkoogitegu, on taas põhjust iseendasse vaadata ja küsida: mis on minu jaoks päriselt jõulude tähendus?
Eesti keeles kasutatakse tähtpäeva sünonüümina sügava tähendusega sõna „püha“. Sellest võikski tähtpäevale isikliku tähenduse andmisel lähtuda. Mis on minu (ja meie pere) jaoks püha? Kas jõulusündmused teevad need päevad minu jaoks „pühaks“? Kui mulle on perekond püha, on ilmselt oluline tähistada emadepäeva ja isadepäeva, võib-olla ka tasapisi juurduvat vanavanematepäeva. Kui mulle on püha Eesti riik, pean oluliseks tähistada meie iseseisvumis- ja taasiseseisvumispäevi. Kristlastele läheb väga korda, mida Jumal on meie (ja kogu inimkonna) heaks teinud. Seepärast on oluline meeles pidada ning tähistada nii Jeesuse sündimist kui tema ristisurma ja ülestõusmist. Piibel nimetab nii tähtpäeva-pühi kui hingamispäevi Issanda pühadeks päevadeks (Js 58:13; Ho 9:5).
Kui nüüd olulised ja „pühad“ tähtpäevad on perekalendrisse kirja saanud, võib edasi mõelda, kuidas neid päevi pidada – mil moel ja kui palju nendele elada. Siingi saab appi võtta sellesama hindamiskriteeriumi: mis on minu jaoks püha, kõige olulisem? Kui olen inimene, kes väärtustab peret ja lähisuhteid, ongi lähedased ja sõbrad need, kellele pühadega seoses eelkõige mõelda. Keda tahan eriliselt meeles pidada? Kellele saata tänukaarti, julgustavat sõnumit või kindlasti helistada? Kelle juurest sooviksin läbi sõita või keda igatsen külla kutsuda? Võib-olla aga hoopis võtta argitempo aeglustumisel aega (esmalt) oma abikaasa ja (seejärel ka) laste jaoks… Suhetesse investeerimisel on esmatähtis üksteise jaoks võetud kvaliteetaeg: tähendusrikkad vestlused „päris“ (isiklikel) teemadel, koos-palvetamised. Õhtusöögimenüü mitmekäigulisus, valge laualina ja veatult läikivad köögi tööpinnad lisavad koosviibimisele küll esteetilist väärtust, kuid on suhete seisukohalt teisejärgulised.
Kristlasena on minu jaoks oluline mõelda, mida Jumal igatseb minuga seoses nendel tähtpäevadel. Kuulda minu tänupalveid kõige hea eest, mida ta on minule, mu perele, meie rahvale teinud? Näha mind jagamas tema armastust ja valgust neile, kellel on puudus kõhutäiest või… hoopis lootusest? Kohtuda minuga vaikuses, et minuga Vaimus koos kõndida ja kõneleda?
Kristlase ja pereterapeudina usun, et tähtpäevad ‒ ja tegelikult ka iganädalased hingamispäevad ‒ on meile antud eelkõige puhkamiseks ja taashäälestumiseks sellele, mis peaks olema meie elus kõige olulisem. Puhkepäevad annavad võimaluse kiiruse maha võtta, ennast töisest välja lülitada ja „hingata“, otsides Jumala lähedust ning osadust oma kõige kallimatega. Selles tähenduses saavad tähtpäevadest ja puhkepäevadest tõepoolest elus üliolulised, pühad hingamise päevad.

Kui teil on küsimusi, millele soovite samamoodi vastust, siis saatke need julgelt aadressile See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. ja need saavad omakorda juba jumalakartlikele psühholoogidele edasi saadetud – ehk isegi järgmises Teekäija numbris vastatud!

Uudised

SAATEKS

21 Juuni 2022
SAATEKS

Juuni 2022 Mikael Raihhelgauz, Kõrgema Usuteadusliku Seminari (KUS) arendusjuht Paistab, et on hakanud kujunema murettekitav seaduspära: Kõrgema Usuteadusliku Seminari kogukonna mahukamate tekstikogumike ettevalmistusaeg langeb kokku tõsiste kriisidega. 2021. aasta suvel ilmunud...

2022-4-juuni

21 Juuni 2022
2022-4-juuni

SISUKORD  SAATEKS Mikael RaihhelgauzTarkuse omandamine: mõtteid kristlikust haridusestTARKUS hüüab tänavail Mikael RaihhelgauzNoorte juhtide arenguprogramm: Euroopa ja Eesti versioon Einike PilliMinevikukogemusele, olevikule või tulevikule keskendumine? Koguduse arenguprogrammi arenguteest ja õppimiskogemustestEinike Pilli,...

Sõnaväänamise anatoomia

21 Juuni 2022
Sõnaväänamise anatoomia

Juuni 2022 Tõnu Lehtsaar, religiooni- ja suhtlemispsühholoog Uskliku inimesena usun, et Jumala sõna ehk Piibel on Jumala vaimust inspireeritud tõde. Jumalakartliku inimesena püüan oma elu elada Jumala sõna järgi. Selleks et...

Lepituse and ja ülesanne

21 Juuni 2022
Lepituse and ja ülesanne

Juuni 2022 Michael Kißkalt, Elstali Teoloogilise Kõrgkooli rektor, jutlus Olevistes 6. märtsil 2022 Niisiis, kui keegi on Kristuses, siis ta on uus loodu, vana on möödunud, vaata, uus on sündinud. See...

Jumala õunaaed

21 Juuni 2022
Jumala õunaaed

Juuni 2022 Einike Pilli, KUSi rektor, jutlus Keilas, 6. märtsil 2022 Seda suurt Keilast alanud kooli juubelisünnipäeva peame nii keerulisel ajal (Venemaa on koos Valgevene sõjaväega ründamas Ukrainat), kus isegi ei...

Miks me teeme seminari?

21 Juuni 2022
Miks me teeme seminari?

Juuni 2022 Erki Tamm, EKB Liidu president Jeesus aga, vaadanud talle otsa, tundis armastust ta vastu ja ütles talle: „Üks asi puudub sul. Mine müü kõik, mis sul on, ja anna...

Jumal on kõnelnud – mis siis edasi?

21 Juuni 2022
Jumal on kõnelnud – mis siis edasi?

Juuni 2022 Stefan Gisiger, Euroopa Baptistiföderatsioon president Järgmisel päeval me lahkusime sealt, jõudsime Kaisareasse ja astusime sisse evangelist Filippuse kotta, kes oli üks neist seitsmest, ja jäime tema juurde. Temal oli...

Tarkus hüüab TÄNAVAIL

21 Juuni 2022
Tarkus hüüab TÄNAVAIL

Juuni 2022 Michael Kißkalt, Saksamaa Elstali Teoloogilise Kõrgkooli rektor Tarkus hüüab tänavail, annab oma häält kuulda turgudel, kisendab lärmakates paikades, kõneleb oma sõnu linnaväravate suus (Õp 1:20–21).Eelmised kaks ettekannet käsitlesid selle...

Olla helilooja vabakirikus

21 Juuni 2022
Olla helilooja vabakirikus

Juuni 2022 Toivo Pilli, KUSi kirikuloo õppejõud On 2011. aasta hilissügis. Pärast väikest ekslemist leian Vääna-Jõesuu männimetsas õige teeotsa ja pööran kitsamale rajale. See viib Anne Metsala manu. Suvilast elumajaks ümber...

Vabakirikliku kõrgkooli „eksperiment“ 1989–

21 Juuni 2022
Vabakirikliku kõrgkooli „eksperiment“ 1989–

Juuni 2022 Einike Pilli, KUSi rektor Kui ma 16. oktoobril 1989 „koolimajja“ jõudsin, oli EKB Liidu presbüterite nõukogu koosolek Pargi tänaval Tallinnas juba alanud, kuid kooli avamise otsust ei olnud veel...

Linke