Otsing

Detsember 2019 04 karita kibuspuu
Karita Kibuspuu, Sõbralt Sõbrale nõustamiskeskuse psühholoog ja pereterapeut

Algajatele pereterapeutidele esitatakse õpingute alguses traditsiooniliselt küsimus: „Kas naine näägutab seepärast, et mees joob, või mees joob seepärast, et naine näägutab?“ Kristlaste kontekstis võiks küsimust veidi ümber sõnastada ja küsida näiteks nii: „Kas naine näägutab kodus seepärast, et mees on palju kodust ära ja tööl, või on mees palju tööl, seepärast et naine kodus näägutab?“

Miks mitte alustada suhtetasandi märkamist just praeguses jõuluootusajas!

Kumb oli siis enne: muna või kana?
Antud kontekstis ei ole nende näidete puhul oluline, kumb käitumine on põhjus ja kumb tagajärg, vaid see, mis paneb muidu toredad ja meeldivad inimesed käituma viisil, mis on nende lähedastele ebamugav ja raske taluda? Tegelikult on ju olemas ka „näägutavad“ mehed ja „virisevad“ lapsed.
Vaevalt, et ükski mees või naine abiellub selleks, et saada oma armsama tujurikkujaks. Samuti on raske uskuda, et mõni laps sünnib siia ilma eesmärgiga muuta oma vanemate elu keeruliseks. Piibel võrdleb riiakat naist alaliselt läbitilkuva katusega (Õp 27:15). Vaevalt, et pidevalt pahur meeski mõnusam kaaslane on.


Igapäevases suhtlemises toimub kommunikatsioon alati kahel tasandil: on pinnapealne tasand ehk sisutasand ja sügavam tasand ehk suhtetasand. Sisutasandil vahetame infot argiolukordade ja -käitumiste kohta, suhtetasandi info räägib sellest, mis toimub meie igapäevastes suhetes. Sisutasand kõneleb sellest, millest me parajasti räägime, suhtetasand annab märku, kuidas me end tunneme omavahelises suhtes. Kui abikaasa, olgu ta siis mees või naine, võtab sisutasandil teemaks kaaslase tiheda töögraafiku või tegemata kodused tööd, võib suhtetasand kõneleda hoopis üksildusest ning igatsusest suurema läheduse järele. Kui laps keeldub tegemast „koostööd“, trambib jalgu ja „tujutseb“, võib see anda märku, et lapse elus on hetkel midagi tema jaoks üle jõu käivat (nt väsimus, igavus või hoopis muljete üleküllus) või tunneb ta puudust turvalisest lähedusest oma ema/isaga.
Kui me ei oska teadvustada ega väljendada oma füsioloogilisi (nälg, janu, vajadus puhata) või emotsionaalseid (igatsus läheduse või hoopis üksi olemise järele) vajadusi, hakkavad täitmata vajadused kõnelema enda eest sisutasandi suhtlemises. Naine näägutab hiljem töölt tuleva mehe kallal. Mees ärritub jalus vedelevate mänguasjade pärast. Laps nende kahe vahel ei lase kummalgi rääkida, vaid katkestab vanemaid ja sikutab neid küll kätest, küll riietest. Niisugusel puhul kõneleb vaatepilt enamasti sellest, et olmeteemade all on peidus jäämäe suur ja nähtamatu osa – suhtetasand. Tundlikkus ja reaktiivsus suhetes (pisarad, kiire ärritumine, näägutamine, kurjustamine, jonnimine) võivad kõneleda üksildusest, ülekoormatusest, murest, hirmust, segadusest või abitusest. Inimene, kes ei oska või ei tunne ennast suhtes turvaliselt, et oma vajadustest või igatsustest otse kõneleda, hakkab kõnelema mõistu. Selleks et tema sõnumite alltekstist aru saada, peab kuulaja oskama näha suuremat pilti ja ka julgema küsida: mis on selle käitumise tegelik, sügavam tähendus? Mis on see, mis paneb mu armsa inimese praegu niimoodi käituma? Mida ta püüab mulle oma käitumisega öelda?
Paradoksaalsel kombel ei ole võimalik suhtetasandi probleeme lahendada, tegeledes sisutasandi teemadega –, kuigi paljud paarid ja pered just nii proovivad. Lõputud arutelud ja kirglikud vaidlused teemal, kes, kui palju ja milliseid kodutöid peaks tegema, millal on õige aeg koju tulla ning kuidas sisustada ühist nädalavahetust või puhkust, ei vii sageli mitte kusagile, vaid hoopis lisavad pingeid ja vähendavad kriisis olevat lähedust veelgi. Sisutasandi probleeme – sest ka parimates peredes on vaja aeg-ajalt täpsustada vastutusalasid või arutada olmeküsimusi – on enamasti võimalik lahendada sisutasandil arutledes. Kõige selgem märk sellest, et tegemist võib olla sügavama – suhtetasandi – probleemiga, ongi tõsiasi, et pealtnäha lihtsad sisulised arutelud muutuvad kergesti emotsionaalseks ning ei vii, hoolimata püüdlustest, lahenduste suunas. Niisugusel puhul tasub iseenda ja oma kõige kallimate nimel julgus kokku võtta ja nii endalt kui kaaslaselt hoolivalt küsida: „Kuule, mis Sulle tegelikult muret teeb?”

Uudised

2021-1-jaanuar

01 Veebruar 2021
2021-1-jaanuar

SISUKORD Toome rõõmu ja lootust Merle KotiesenÕpilasest saab õpetaja, õpetajatest õpilased Joosep TammoHiinas vangistatud blogija on tunnistav kristlane IDEAJärgmine põlvkond Kristusele! Erki TammÜllas Linder toimetas 32 aastakäiku Kuulutajat Ermo JürmaKuidas sa...

Koroonahaiguses oli Ülo lootus Jumalal

01 Veebruar 2021
Koroonahaiguses oli Ülo lootus Jumalal

Jaanuar 2021 Annely Veevo, Palade priikogudus Ülo Kikas haigestus paar kuud tagasi raskekujulisse COVID-19 haigusesse. Tänaseks on ta tervis taastumas. Ülo töötab juba osakoormusega, mõõdetavad tervisenäitajad on korras, kuid täieliku taastumiseni...

In memoriam Jüri Jürgenson

01 Veebruar 2021
In memoriam Jüri Jürgenson

Jaanuar 2021 26.10.1937–21.12.2020 Tartu Salemi baptistikoguduse emeriitpastor Jüri Jürgenson lahkus igavikku jõulude eel, 21. detsembril 2020. Teda iseloomustab töökas ja tasakaalukas elu. Õnnistuseks paljudele.Jüri Jürgenson oli pärit Pärnu lähedalt Tahkurannast, 5-lapselisest...

Tõeliselt lähedaseks saamisest

01 Veebruar 2021
Tõeliselt lähedaseks saamisest

Jaanuar 2021 Krista Esta, Allika kirjastus Koroona-aastal oli üks sotsiaalmeedias levinud lemmiknalju, et eestlased igatsevad 2+2 reegli lõppu, et saaks juba tavapärasele 5-le meetrile tagasi minna. Nali naljaks, aga päriselus siiski...

Eesti Kirikute Nõukogu aastalõpu kontsert-palvus

01 Veebruar 2021
Eesti Kirikute Nõukogu aastalõpu kontsert-palvus

Jaanuar 2021 Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) andis 16. detsembril Rootsi-Mihkli kirikus toimunud kontsert-palvusel vaimulik ja teoloog Arne Hiobile (fotol) üle 2020. aasta oikumeenilise aastapreemia. Hiobi tegevus vaimuliku, õppejõu, püha maa ja...

Palivere koguduse pastor Peeter Padu

01 Veebruar 2021
Palivere koguduse pastor Peeter Padu

Jaanuar 2021  Läänemaal Palivere Evangeeliumi Kristlaste Vabakoguduses oli 3. advendil, 13. detsembril rõõmus päev – EKB Liidu president Erki Tamm seadis ametisse uue pastori Peeter Padu (61). Peeter on sündinud...

Haapsalu koguduse pastor Mihkel Nõlvak

01 Veebruar 2021
Haapsalu koguduse pastor Mihkel Nõlvak

Jaanuar 2021  Haapsalu Baptistikoguduse vaimulikku tööd juhib kogudusevanema kt-na oma koguduse vend Mihkel Nõlvak (43).Mihkel on pärit usklikust kodust, kus kõik kolm last on tulnud usule ja kogudusse teismeeas. Isa...

Teoloogia koroonatest

01 Veebruar 2021

Jaanuar 2021 Einike Pilli, KUSi rektor Aasta 2020 on selja taha jäänud. Kui palju reaktsioone sellesse on jäänud! Kerget üleolekut ja hoolimatust, et mind ja mu armsaid see kriis ju ei...

Koguduste juhtide küsitlus

01 Veebruar 2021
Koguduste juhtide küsitlus

Jaanuar 2021  Erki Tamm: Pastorite hulgas on EKB Liidu juhatuse poolt küsitlusi läbi viidud ka varem. Ennekõike selleks, et mõista, millised kitsaskohad neile töös ja elus muret valmistavad, et siis...

Teistmoodi läheduse lugu Torontost

01 Veebruar 2021
Teistmoodi läheduse lugu Torontost

Jaanuar 2021 Timo Lige, Toronto baptistikoguduse pastor Et 2020. aasta jõulud tulid teisiti, pole uudis, vaid juba ajalugu. Jõulud on aeg, kui traditsioonidel ja harjumuspärasel on suurem tähendus kui mingil muul...

Linke