Otsing

Aprill 2020 16 maire latvala
Maire Latvala, Tartu Vangla kaplan, Sõbralt Sõbrale Nõustamiskeskuse pereterapeut

See pealkiri tundub juba eos vale. Kuidas saavad kristlaste abielud puruneda, kui abielusuhte aluseks on Jumal ja altari ees on öeldud pühad tõotused?
Tegelikkuses on kristlaste abielud sama haavatavad kui mistahes kooselud – ja seda mitmel põhjusel. Ehk on paari mindud ammu enne usule tulekut. Sel juhul on võimalik, et kooselu on alustatud juba nö valedel alustel. Selleks oli võib olla soov ruttu ära saada vanematekodust ja iseseisvuda või fakt, et beebi oli tulekul. Paljud suhted algavad suure armumisega. Kui siis tõtata, võib juhtuda, et armumise „roosad prillid“ ei lase näha potentsiaalseid ohumärke, mis hiljem suhet hakkavad tumestama.
Muidugi võib ka kristlastest noortel olla sarnaseid põhjuseid abiellumiseks. Ikka püsib oht, et inimesed ei oska läbi näha potentsiaalset kaasat, et kiirustamine vähendab võimalusi sõprussuhet luua, mis kannab siis, kui esmane armumine möödas, või et abiellutakse lootuses, et suudetakse teist inimest muuta.

Meie suhtumine abiellu peaks olema niisugune, et parandame seda, mis on, mitte ei looda leida uut ja paremat.

Tõde on see, et paljud inimesed tulevad katkistest kodudest. See ei tähenda ainult lahutatud või üksikvanema lapseks olemist. Paljudel inimestel on vanemad koos olnud aastakümneid, kuid kodus on valitsenud tülid või kuri vaikimine. On kodusid, kus alkohol või psühhiaatriline haigus võtab lapselt vanema – too on küll füüsiliselt olemas, kuid laps talle toetuda ei saa. Pigem peab sellises kodus elav laps kähku suureks saama, et hoolitseda (sõltuvus)haige vanema ja õdede-vendade eest. Sellistes kodudes lapsepõlve õieti ei kogeta, sest last koos tema tunnete ja vajadustega ei nähta. Tähtis on, et vanemal on raske, vanem on probleemiga ja lapsed peavad ümber probleemi kuidagi sobituma. Laps, kes on pidanud kiiresti suureks sirguma, ei oska näha enda vajadusi. Ta oskab vaid olla meele järgi, oskab hästi peita (ka enda eest) kurbust, viha ja meeleheidet. Kui ta otsib partnerit, on väga tõenäoline, et talle meeldivad ja sobivad inimesed, kes vajavad toetust ja hoolt. See, kes on lapsena pidanud olema hoolitsevas rollis, ei oskagi ette kujutada teistsugust rolli. Halvemal juhul satub partneriks keegi, kellel on juba suured probleemid – oskamatusest oma muredega tegeleda uputab partner neid alkoholi või muu sõltuvuse sisse. Kergemal juhul leiab hoolitsev noor endale partneri, kes on tänulik, et talle tehakse süüa, ostetakse riided ja tal aidatakse teha otsuseid. Ka selline esmapilgul vastastikku sobiv suhe võib hakata kiiva kiskuma. Ühel hetkel tunneb abistatav partner, et ta on taandatud pelgalt üheks lapseks, tal pole sõnaõigust. Tema kaasa omalt poolt tunneb, et tema õlgadel olev vastutus on liiga raske, sest ta on küll paarisuhtes, kuid täiesti üksi jäänud kogu täiskasvanuliku vastutusega. Kui hoolitseja satub paari teise hoolitsejaga, võib juhtuda, et kumbki ei lase end lõdvaks, et tunnistada, et ta tegelikult vajab hoolt, ja hoopis võitleb oma õiguste eest.
Lugeja vast taipab, et kombinatsioone, kuidas paarid kokku sobivad – halvemini või paremini –, on lõputult. Kui keegi nüüd mõtleb, et tema abielu on just valedel põhjustel alguse saanud, või tunneb ära mõned vildakad mustrid oma suhtes, siis julgustan siinkohal, et lootust on ikkagi. Lootust paranemisele on seni, kuni on tahet muutuse nimel pingutada, andeks paluda, andeks anda, otsida ühist tulevikku. Võtmeks suhte õnnestumisel on see, et mõlemad osapooled on ennekõike ausad enda suhtes ja ei keskendu esimese asjana teise inimese vajadustele ja puudujääkidele. Endasse vaatamine võib olla äärmiselt keeruline, kui tullakse lapsepõlvekodust, kus lapse tundeid ja mõtteid ei kuulatud. Kui puudub harjumus endasse vaadata, aru saada, mis minuga toimub, oleks nii palju mugavam hinnata partnerit – mida tema teeb õigesti või valesti. Vahel võetakse appi ka usuline argument, et teisi peabki aitama ja armastama. Kuid siinkohal tuleb meeles pidada Jeesuse õpetussõnu: „Aga miks sa näed pindu oma venna silmas, palki iseenese silmas aga ei märka? Või kuidas sa võid oma vennale öelda: „Lase ma tõmban pinnu sinu silmast välja!” ja ennäe, sul endal on silmas palk?“ (Mt 7:3–4).
Kristlastena abielus olles oleme igaüks Jumala sõna peegli ees. Me teame, et ükskõik, mida me mõtleme või teeme – Jumal näeb seda. Ka siis, kui midagi meie enda eest jääb esialgu varjule, saame paluda, et Jumal meile ilmutaks – mis on need teemad, meie pinnud silmas, millega peaks ennekõike tegelema. Meil ei ole mõtet minna Jumalale kurtma kehva abikaasa pärast, kui me pole valmis endasse vaatama, laskma Jumalal meid ennast muuta.
Kristlastena teame, et lahutus ei ole hea valik. „Jeesus vastas neile: „Teie kõva südame pärast lubas Mooses teid oma naist minema ajada, algul aga ei olnud see nõnda““ (Mt 19:8). Meie suhtumine abiellu peaks olema niisugune, et parandame seda, mis on, mitte ei looda leida uut ja paremat. Siiski on üks oht, kui kristlased mõtlevad, et abielu on nagunii igavene ja kindlasti nende peres lahutus ei tule kõne alla. Oht on selles, et me võime valvsuse kaotada ja lõpetada pingutamise. Kui kaasa peab nagunii kõik välja kannatama, võib üks osapool mõelda, et tööd võib ikka palju teha – eriti kui see on tehtud Jumala riigile. Kui abielu nagunii peab kestma, võib jonnida ja oma joont ajada. Võib unustada enda eest hoolitsemise. Võib unustada, et kaaslane vajab tähelepanu ja hoolt.
Tegelikult nii, nagu kogu meie elu on habras ja võib muutuda või kaduda murdosa sekundiga mõnes õnnetuses, vajavad ka meie abielud hoolt ja kaitset. Tähelepanuta ja hooleta jäänud partneril on liiga kerge hakata kurtma oma muresid töökaaslastele. Ja kuigi sellest ei kujunekski kunagi seksuaalses mõttes truuduse murdmist, on süda juba ammu abielusuhtest väljapoole suunatud.
Kristliku õpetuse järgi on abielu püha liit – mõnes kirikus peetakse seda lausa sakramendiks. See paneb meile, kes abielus oleme, suure vastutuse – kanda head hoolt Jumala antud müsteeriumi eest, lastes suhtel toituda ja kasvada ning terveneda Jumala armastuses.

Uudised

2021-1-jaanuar

01 Veebruar 2021
2021-1-jaanuar

SISUKORD Toome rõõmu ja lootust Merle KotiesenÕpilasest saab õpetaja, õpetajatest õpilased Joosep TammoHiinas vangistatud blogija on tunnistav kristlane IDEAJärgmine põlvkond Kristusele! Erki TammÜllas Linder toimetas 32 aastakäiku Kuulutajat Ermo JürmaKuidas sa...

Koroonahaiguses oli Ülo lootus Jumalal

01 Veebruar 2021
Koroonahaiguses oli Ülo lootus Jumalal

Jaanuar 2021 Annely Veevo, Palade priikogudus Ülo Kikas haigestus paar kuud tagasi raskekujulisse COVID-19 haigusesse. Tänaseks on ta tervis taastumas. Ülo töötab juba osakoormusega, mõõdetavad tervisenäitajad on korras, kuid täieliku taastumiseni...

In memoriam Jüri Jürgenson

01 Veebruar 2021
In memoriam Jüri Jürgenson

Jaanuar 2021 26.10.1937–21.12.2020 Tartu Salemi baptistikoguduse emeriitpastor Jüri Jürgenson lahkus igavikku jõulude eel, 21. detsembril 2020. Teda iseloomustab töökas ja tasakaalukas elu. Õnnistuseks paljudele.Jüri Jürgenson oli pärit Pärnu lähedalt Tahkurannast, 5-lapselisest...

Tõeliselt lähedaseks saamisest

01 Veebruar 2021
Tõeliselt lähedaseks saamisest

Jaanuar 2021 Krista Esta, Allika kirjastus Koroona-aastal oli üks sotsiaalmeedias levinud lemmiknalju, et eestlased igatsevad 2+2 reegli lõppu, et saaks juba tavapärasele 5-le meetrile tagasi minna. Nali naljaks, aga päriselus siiski...

Eesti Kirikute Nõukogu aastalõpu kontsert-palvus

01 Veebruar 2021
Eesti Kirikute Nõukogu aastalõpu kontsert-palvus

Jaanuar 2021 Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) andis 16. detsembril Rootsi-Mihkli kirikus toimunud kontsert-palvusel vaimulik ja teoloog Arne Hiobile (fotol) üle 2020. aasta oikumeenilise aastapreemia. Hiobi tegevus vaimuliku, õppejõu, püha maa ja...

Palivere koguduse pastor Peeter Padu

01 Veebruar 2021
Palivere koguduse pastor Peeter Padu

Jaanuar 2021  Läänemaal Palivere Evangeeliumi Kristlaste Vabakoguduses oli 3. advendil, 13. detsembril rõõmus päev – EKB Liidu president Erki Tamm seadis ametisse uue pastori Peeter Padu (61). Peeter on sündinud...

Haapsalu koguduse pastor Mihkel Nõlvak

01 Veebruar 2021
Haapsalu koguduse pastor Mihkel Nõlvak

Jaanuar 2021  Haapsalu Baptistikoguduse vaimulikku tööd juhib kogudusevanema kt-na oma koguduse vend Mihkel Nõlvak (43).Mihkel on pärit usklikust kodust, kus kõik kolm last on tulnud usule ja kogudusse teismeeas. Isa...

Teoloogia koroonatest

01 Veebruar 2021

Jaanuar 2021 Einike Pilli, KUSi rektor Aasta 2020 on selja taha jäänud. Kui palju reaktsioone sellesse on jäänud! Kerget üleolekut ja hoolimatust, et mind ja mu armsaid see kriis ju ei...

Koguduste juhtide küsitlus

01 Veebruar 2021
Koguduste juhtide küsitlus

Jaanuar 2021  Erki Tamm: Pastorite hulgas on EKB Liidu juhatuse poolt küsitlusi läbi viidud ka varem. Ennekõike selleks, et mõista, millised kitsaskohad neile töös ja elus muret valmistavad, et siis...

Teistmoodi läheduse lugu Torontost

01 Veebruar 2021
Teistmoodi läheduse lugu Torontost

Jaanuar 2021 Timo Lige, Toronto baptistikoguduse pastor Et 2020. aasta jõulud tulid teisiti, pole uudis, vaid juba ajalugu. Jõulud on aeg, kui traditsioonidel ja harjumuspärasel on suurem tähendus kui mingil muul...

Linke