Otsing

Aprill 2020 24 karitakibuspuu
Karita Kibuspuu, Sõbralt Sõbrale nõustamiskeskuse psühholoog ja pereterapeut

Me oleme ootamatult sattunud elama aega, kus meie mugav, turvaline ja harjumuspärane argipäev on pahupidi pööratud ning peaaegu miski pole enam endine. Üksinda elavad inimesed on äkitselt isoleeritud oma väikestesse elamistesse ja pered võistlevad kodus vabade ruutmeetrite, külmkapis leiduva toidu ning arvutiekraanide pärast. Kes ei tunne puudust seltskonnast, tunneb suure tõenäosusega puudust iseolemise võimalustest ja seitsmeliikmeline perekond avastab jalutama minnes end kohalikku naabruskonda turvava politseibussi kõrgendatud tähelepanu alt – nii arvukas rahvakogunemine lihtsalt vajab lähemalt kontrollimist.

Nii tore, et väljas on novembripimeduse asemel aprillipäike, linnulaul ja lootusest pakatavad pungad!

Igasugune ootamatu muutus tõstab stressitaset ja tekitab ärevust. Isegi siis, kui see muutus on oma olemuselt positiivne. Praegune eriolukord on aga kaugel positiivsusest: lisaks pea peale pööratud argirutiinile kummitab koduakende taga nähtamatu koroonaviirus, mis paneb muretsema, kui mitte enda, siis vähemalt eakate sugulaste tervise pärast, ja lõpuks kusagil silmapiiril terendav majanduskriis, mis lisab üldisesse ärevusse veel portsu ebakindlust. Seda kõike oleks tunduvalt lihtsam taluda, kui keegi ütleks, kui kaua see veel kestab… Kuid meedia pakub arvamusi, mis kõiguvad äärmusest äärmusesse ning on kokku võetavad tõdemusega: hetkel seisame silmitsi teadmatuse ja määramatusega.

Peaaegu miski pole enam endine. Peaaegu. Piiblis on kirjas: „Jeesus Kristus on seesama eile ja täna ja igavesti!“ (Hb 13:8). Seesama Jeesus ütleb: „Mina olen hea karjane… Mina olen tulnud, et neil oleks elu, ja oleks seda ülirohkesti” (Jh 10). Ja veidi edasi: „Rahu ma jätan teile, oma rahu ma annan teile. Mina ei anna teile nõnda, nagu maailm annab. Teie süda ärgu ehmugu ega mingu araks!“ (Jh 14:27). Kätte on jõudnud aeg, mil iga kristlane seisab silmitsi isikliku usuprooviga: kas ma päriselt ka usun, et Jeesus on see, kelleks Piibel teda tunnistab?
Küll on imeline teada, et ei isolatsiooni- ega karantiinipiirangud ulatu kammitsema meie suhet Jumalaga! Veelgi enam, üleöö tühjaks kustunud kalendrid ja distantsile taandunud sotsiaalne suhtlemine kingivad meile erilise võimaluse lõpuks ometi võtta rohkem üks ühele isiklikku aega oma Issandaga. Nicky Gumbel on öelnud: „Kui tahad, et Jumala vägi sinus tegutseks, tuleb veeta aega Jumalaga, kuulates tema häält.“ Selle, kes me oleme, defineerib paljuski, kelle seltsis me aega veedame. Mida rohkem laseme end kanda päevakajaliste uudiste voolust, seda rohkem võime kogeda ebakindlust ja ärevust – just see on, mida „maailm meile praegu annab“. Loomulikult on oluline ennast maailmas toimuvaga jooksvalt kursis hoida, kuid veelgi olulisem on, kelle seltsis me igapäevaselt rohkem aega veedame: kas (sotsiaal)meedia või Jumala sõnaga? Igal päeval on meie ees valik: kas süveneda rohkem ärevuse või rahu allikasse?
Samasugust tasakaalu on vaja leida ka peresuhetes. Isolatsioonielu on palju kiidetud kui erilist võimalust veeta kvaliteetaega koos oma kõige lähedasematega. See on täiesti õige – praegu saame eriliselt pöörata tähelepanu nendele, kellega koos me tavaelu kiiruses häbiväärselt vähe ärkvelolekuaega veedame. Kuid pereinimestel on oluline teadvustada, et iga inimene vajab ka hetki iseendaga olemiseks. Iga inimene – muuhulgas juba üsna pisike – vajab lisaks lähedastega koosolemisele privaatset aega iseendaga. Kui kodus on palju rahvast või vähe ruumi, tuleb iseolemist teadlikult planeerida ja vahel on vaja seda ka teiste pereliikmetega läbi arutada. Suured lapsed mõistavad juba ise ema/isa vajadust veidi aega omaette olla, väiksemate puhul tuleb appi paluda teine lapsevanem või kasutada ära lõunauinaku, lastesaate vms tegevuse aega. Puhkust üksteisest vajavad ka lapsed, iseäranis need õed, kes ühist tuba jagavad ja koduse elurütmi tõttu pidevalt teineteise seltskonnas viibivad. Siin on vanemate vastutus appi tulla ja pakkuda õdedele võimalust tegutseda pere erinevates kooslustes.
Üksinda elades on väljakutse vastupidine: kogeda seltsi ja lähedust. Õnneks elame ajal, kus tehnika tuleb appi ja sõbrad, sugulased või kogudusekaaslased on vaid ühe telefoni- või videokõne kaugusel. Ja kuigi kaugsuhtlus ei ole seesama, mis kallitega samas ruumis olemine, on see kindlasti parem kui lausisolatsioon. Praegu on hea aeg meelde tuletada kõik need toredad inimesed, kelle käekäik meile tegelikult vägagi korda läheb, kuid kellega elu kiirteel võidu kihutades pole ammu olnud mahti ühendust võtta.
Ja viimaks tasub tähele panna, mis on minu mõtete keskpunktis? On mu fookus suunatud sellele, mis kõik valesti on? Või hoopis sellele, mille eest ma saan tänulik olla? Kui ma olen täna terve ja mu kõht on täis, siis on ju põhjus tänuks, mitte muretsemiseks homse pärast. Nii tore, et väljas on novembripimeduse asemel aprillipäike, linnulaul ja lootusest pakatavad pungad!
„Ärge siis hakake muretsema homse pärast, sest küll homne päev muretseb ise enese eest! Igale päevale piisab oma vaevast“ (Mt 6:34).

Uudised

2021-1-jaanuar

01 Veebruar 2021
2021-1-jaanuar

SISUKORD Toome rõõmu ja lootust Merle KotiesenÕpilasest saab õpetaja, õpetajatest õpilased Joosep TammoHiinas vangistatud blogija on tunnistav kristlane IDEAJärgmine põlvkond Kristusele! Erki TammÜllas Linder toimetas 32 aastakäiku Kuulutajat Ermo JürmaKuidas sa...

Koroonahaiguses oli Ülo lootus Jumalal

01 Veebruar 2021
Koroonahaiguses oli Ülo lootus Jumalal

Jaanuar 2021 Annely Veevo, Palade priikogudus Ülo Kikas haigestus paar kuud tagasi raskekujulisse COVID-19 haigusesse. Tänaseks on ta tervis taastumas. Ülo töötab juba osakoormusega, mõõdetavad tervisenäitajad on korras, kuid täieliku taastumiseni...

In memoriam Jüri Jürgenson

01 Veebruar 2021
In memoriam Jüri Jürgenson

Jaanuar 2021 26.10.1937–21.12.2020 Tartu Salemi baptistikoguduse emeriitpastor Jüri Jürgenson lahkus igavikku jõulude eel, 21. detsembril 2020. Teda iseloomustab töökas ja tasakaalukas elu. Õnnistuseks paljudele.Jüri Jürgenson oli pärit Pärnu lähedalt Tahkurannast, 5-lapselisest...

Tõeliselt lähedaseks saamisest

01 Veebruar 2021
Tõeliselt lähedaseks saamisest

Jaanuar 2021 Krista Esta, Allika kirjastus Koroona-aastal oli üks sotsiaalmeedias levinud lemmiknalju, et eestlased igatsevad 2+2 reegli lõppu, et saaks juba tavapärasele 5-le meetrile tagasi minna. Nali naljaks, aga päriselus siiski...

Eesti Kirikute Nõukogu aastalõpu kontsert-palvus

01 Veebruar 2021
Eesti Kirikute Nõukogu aastalõpu kontsert-palvus

Jaanuar 2021 Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) andis 16. detsembril Rootsi-Mihkli kirikus toimunud kontsert-palvusel vaimulik ja teoloog Arne Hiobile (fotol) üle 2020. aasta oikumeenilise aastapreemia. Hiobi tegevus vaimuliku, õppejõu, püha maa ja...

Palivere koguduse pastor Peeter Padu

01 Veebruar 2021
Palivere koguduse pastor Peeter Padu

Jaanuar 2021  Läänemaal Palivere Evangeeliumi Kristlaste Vabakoguduses oli 3. advendil, 13. detsembril rõõmus päev – EKB Liidu president Erki Tamm seadis ametisse uue pastori Peeter Padu (61). Peeter on sündinud...

Haapsalu koguduse pastor Mihkel Nõlvak

01 Veebruar 2021
Haapsalu koguduse pastor Mihkel Nõlvak

Jaanuar 2021  Haapsalu Baptistikoguduse vaimulikku tööd juhib kogudusevanema kt-na oma koguduse vend Mihkel Nõlvak (43).Mihkel on pärit usklikust kodust, kus kõik kolm last on tulnud usule ja kogudusse teismeeas. Isa...

Teoloogia koroonatest

01 Veebruar 2021

Jaanuar 2021 Einike Pilli, KUSi rektor Aasta 2020 on selja taha jäänud. Kui palju reaktsioone sellesse on jäänud! Kerget üleolekut ja hoolimatust, et mind ja mu armsaid see kriis ju ei...

Koguduste juhtide küsitlus

01 Veebruar 2021
Koguduste juhtide küsitlus

Jaanuar 2021  Erki Tamm: Pastorite hulgas on EKB Liidu juhatuse poolt küsitlusi läbi viidud ka varem. Ennekõike selleks, et mõista, millised kitsaskohad neile töös ja elus muret valmistavad, et siis...

Teistmoodi läheduse lugu Torontost

01 Veebruar 2021
Teistmoodi läheduse lugu Torontost

Jaanuar 2021 Timo Lige, Toronto baptistikoguduse pastor Et 2020. aasta jõulud tulid teisiti, pole uudis, vaid juba ajalugu. Jõulud on aeg, kui traditsioonidel ja harjumuspärasel on suurem tähendus kui mingil muul...

Linke