04/2015 
Ermo Jürma, Teekäija toimetaja
Piiblis on tähendamissõna mehest, kes korraldas suure pidusöögi. Pidi tulema palju külalisi. Kuna selline õhtu tuli hästi ette valmistada, oli mees, nagu seal tavaks, külalisi juba aegsasti teavitanud ja need olid andnud ka oma nõusoleku. Nüüd oli suur päev käes, saal ehitud, hõrgutised ootel. Mees saatis oma teenrid välja: „Tulge, sest kõik on juba valmis!" (Lk 14:17).
Ega ta ju ilma minuta saa peoga alata.
Seal juhtus midagi enneolematut. Üks kutsutud külaline teise järel ütles ära. Igaühel oli oma vabandus: „Mitte praegu, hetkel on mul tähtsamat teha!"
Mis nüüd? Kas mees saadab oma teenrid veel kord välja, et neid ümber veenda? Kas ta lükkab toimumisaja edasi, et leida kõigile sobiv aeg? Kas ta viskab head söögid minema, laseb kaunistused kokku lükata ja lõpetab oodatud rõõmupäeva kurvas üksilduses?
Ei! Ta saadab oma teenrid lihtsalt välja ja avab uksed kõikidele, kes on valmis peole tulema. Ruumi on küllaga ja saal saab kiiresti täis. Suur rõõmupidu algab ja keegi ei tunne puudust nendest külalistest, kes jätsid tulemata.
Kui mina kutsun külla oma sõpru, väljendan ma vähemalt kahte. Esiteks: „Ma sooviksin olla meeleldi teiega koos ja veeta rõõmsa õhtu." Teiseks: „Ma vajan sellel õhtul teid. Kui te ei tule, ei saa ma seda pidu pidada." Mul on vaid need sõbrad. Kui nad viimasel hetkel ära ütlevad, on õhtu minu jaoks rikutud. See on minu kaotus.
Jumalaga, selle tähendamissõna võõrustajaga, on teisiti. Kutsutud arvasid ehk, et Jumal ei oska ilma nendeta üldse rõõmustada. Kuid nad eksisid rängalt. Jumalal on palju teisi inimesi, kes tema pakkumise meeleldi vastu võtavad. Kui Jumal kutsub ja kutsutud ei tule, jäävad nemad kaunist peost ilma. See on nende kaotus.
Jumal on saatnud oma Poja Jeesuse Kristuse maailma, et kutsuda meid elama endaga osaduses: „Tulge, sest kõik on juba valmis! Jumala maja on alates ülestõusmise hommikust teile avatud. See, mis teid Jumalast lahutas, sai Suurel Reedel kõrvaldatud. Tulge rõõmupeole!"
Ka täna kuulevad paljud inimesed seda kutset ja mõtlevad sama enesekindlalt nagu tähendamissõnas kutsutud: „Mitte nüüd, kui mul on tähtsamat teha! Praegu pean ma oma tööasjade, oma karjääri, oma raha, oma järgmise puhkusega tegelema. Jumalale on pärast veel aega küll. Ega ta ju ilma minuta saa peoga alata."
Jumal saab.
