12/2016
Gunnar Kotiesen, EKB Liidu asepresident
Jõulud on sõna, mis viib meid kõiki „oma maailma”. Hetkega tulevad meelde kaunid lapsepõlvemälestused, rõõmu toonud kingid, südamesse läinud laulud, piparkookide ja kapsalõhn...
Millised on minu jõulud?
Vahel viib meid aasta kauneim aeg ka kurbadesse mälestustesse. Vanemad inimesed tuletavad meelde valusaid hetki Siberi avarustel ja nii mõnelgi meist on ehk pisarais meenutusi hoopis lähemast ajast.
Kuid jõulud ei ole mõeldud olema vaid minevikupühad. Jumal, kes ajaloo ühel pimedamal hetkel saatis oma Poja, pidi tegelema inimkonna murtuse ja eksimustega. Kuid jõuludes oli midagi palju enamat – need lõid inimkonnale võimaluse elada koos oma Loojaga!
Aastaid tagasi kohtus minu vanem tütar esimest korda jõuluvanaga – see punase mütsi, suure habeme ja armsa jutuga mees oli väga hirmus. Muidu nii uudishimulik laps oleks ummisjalu toast välja jooksnud, kui poleks olnud üht olulist asja – kõhedusttekitav tegelane hoidis käes suurt karpi ja kõik kohalolijad väitsid, et see kingitus kuulub hirmunud tüdrukutirtsule. Peale mõnehetkelist arutamist otsustas ta astuda ettevaatlikult lähemale ja sirutada ihaldatud jõulukingi järele. Eestlaste jaoks on selle kohta omapärane sõnapaar – „hirmus põnev”.
Ehk on just käesoleval aastal õige hetk lasta midagi mineviku varjudest ja hirmudest oma teed minna ja ettepoole sirutada. Justkui väike tüdruk, kelles lootus saab võitu ebakindlusest.
Millised on minu jõulud? Väikese poisina õppisin selgeks ühe jõululuuletuse, mille autorit ma ei tea, kuid mida igal aastal mõnel sündmusel loen.
Tasa, vaikselt laulvad õhtukellad,
laskuv öö toob tähti taevale.
Lumehelbekesed pikkamööda
õrnalt liibuvad mu aknaklaasile.
Hinges räägib Isa imeline sõnum
rahust otsatust, kesk valgusmerd.
Unustades kõike, palves anun:
Issand, juhata mu eluteed!
Need riimid aitavad mul tänulikult tagasi vaadata ja tõstavad samaaegselt esile julguse ettepoole sirutada. Vaadata kaugemale! Unistada avaramalt! Aidata enam! Rõõmustuda rohkem! Paluda, et Issand juhataks mu eluteed!
Jõulude suurim sõnum on kindluses, et ma pole oma minevikuga üksi ja võin julgelt vaadata koos Loojaga tulevikku, sest tema soovib olla minuga!
„„Ennäe, neitsi jääb lapseootele ja toob ilmale poja, ja teda hüütakse nimega Immaanuel”, see on tõlkes: Jumal on meiega” (Mt 1:23).