10/2018
Ermo Jürma, Teekäija toimetaja
Piibli paljudel lehekülgedel rõõmustab meid Jumala lihtne ja otsene usaldamine. Oktoobrikuisel lõikustänupühal loeme: „Kõikide silmad ootavad sind ja sina annad neile nende roa omal ajal“ (Ps 145:15).
Kuidas psalmist seda ütleb, näitab, et see on tema alustrajav eluvaade, jah, enesestmõistetavus, et Looja hoolitseb oma loodute eest. Meie lootused, meie vajadused, meie palved on Jumala juures õigel aadressil. Laulja oli seda kogenud ja kaasalauljad tema ümber samuti ning ajaloo ühiskooris veel miljonid. Seda kogevad inimesed ikka ja jälle. Kas ka sina oled sellel tänulikkuse laulupeol?
Meie lootused, meie vajadused, meie palved on Jumala juures õigel aadressil.
Kes töötab arvutiga, see teab, kui olulised on ühe programmi algsätted. Nendega pannakse paika iga dokumendi kirjatüüp ja tähesuurus, väljanägemine jne. Kui need ei klapi, tulevad kiiresti probleemid. See ajab närvi ja siis tuleb kogu tekst käsitsi üle käia.
Tänulikkusel on aga mitmeid vaenlasi, nimetaksin vaid viit.
Uhkus. Uhke inimene usub, et tema on saavutanud kõik ise, ta on tubli ja võimekas, tal jätkub jõudu. Kõik on kontrolli all, milleks tänada veel kedagi teist!
Enesestmõistetavus. Me võtame paljusid asju loomulikena. Kuid mis on enesestmõistetav? Kas see, et olen terve, võin hommikul tõusta, hingata, elada, mul on töö ja kodu, toit ja riie? On see enesestmõistetav, et inimesed mõtlevad minu peale? Kas sõprus, armastus ja truudus on enesestmõistetavad? Õieti pole miski enesestmõistetav, ka mitte pisiasjad, ei hea uni ega triigitud voodilinad, ei kaetud toidulaud ega lilled vaasis.
Hajameelsus. Eks me lähe paljust heast ja ilusast märkamatult mööda, oleme lihtsalt pimedad. Elame kiirustades ja rahutult, polegi aega ümber vaadata. Ehk oleme oma probleemidega nii hõivatud, et ei suuda keskenduda ega märka väikest õnne, igapäevaseid rõõme.
Liigne nõudlikkus. Me arvame, et seda ja toda peaksime kindlasti veel saama. Me kaupleme ja kerjame. Kus on esiplaanil oma õiguse tagaajamine, oma nõuete esitamine, seal sureb tänumeel juba eos.
Ärahellitamine. Meil on suur valik, palju pakkumisi, letid lausa lookas. Nagu lapsed, kellel on liiga palju mänguasju. Hellitatud inimene ei aimagi enam asjade väärtust ja kaotab tänutunde. Ta tahaks aina enam ega saa kunagi küllalt.
Õnnetuseks ongi paljude (elu)arvuti programmid vigased ja need tuleb kas parandada või välja vahetada.
Vaid Looja saab meie südame uuendada ‒ ja siis on see täis tänu kõigi tema heategude eest ning see paneb ka meie suu laulma.
