Aprill 2019 
Ermo Jürma, Teekäija peatoimetaja
Taevatee õigel kursil püsimiseks vajame vaimulikke orientiire. Apostel Paulus kirjutab: „Olgu sul meeles Jeesus Kristus, kes on üles äratatud surnuist ... See on evangeelium“ (2Tm 2:8). Sellega tuletab ta oma usupojale Timoteosele meelde, mis on usuteel oluline.
See usutunnistus asetab olulised asjaolud ja olulise isiku keskusesse – Issanda ja tõsiasja, et ta on üles tõusnud.
Koguduse noor juht Timoteos ei paistnud olevat loomu poolest kuigi tugev juhitüüp. Probleeme oli ta ees küllaga ning kriitikast polnud puudust. Temal tuli otsustada, kui karmilt käituda inimestega, kes ägedalt oma eksiõpetustest kinni hoiavad ja samas teisigi manipuleerivad. Kas on parem kuulata koguduse vanemate liikmete sõna, et säiliks harmoonia jne.
Timoteos nägi oma õpetajast, et Pauluse ellu kuulus kannatus ja see näis olevat seda raskem, mida suurem oli apostli vastutus. Paulus oli vanglas, kallid kaastöölised olid ta maha jätnud. Koguduste paljud küsimused ei olnud veel lahendatud. Need, mis küll olid juba selgitatud ja vastatud, neid ei tunnustatud ja vaidlused lahvatasid ikka jälle.
Millele saab selliste olude keskel toetuda? Kes hoiab mind? Paulus ütleb: „Issand on üles tõusnud!“ Jeesus elab! Nii tõesti kui Issand elab, aitab ta mind. Ja kui ta elab, on ta ka paksude vanglamüüride taga minu juures. Nii tõesti kui ta elab, viib ta mind eesmärgile. Tema tõotused täituvad!
Ülestõusmispühade jumalateenistuste avatervitus on: „Kristus on üles tõusnud!“ Ja kogudus vastab: „Ta on tõesti üles tõusnud!“ Väärikas rituaal! See usutunnistus asetab olulised asjaolud ja olulise isiku keskusesse – Issanda ja tõsiasja, et ta on üles tõusnud. Kui ülestõusnud Kristus on meie palvete, mõtlemise ja tegutsemise keskuses, ei saa selle maailma tuhanded pakkumised seda kohta endale.
Kus Ülestõusnu on keskuseks, näen ma oma elu hoopis uues valguses ja isegi surm taandub äärenähtuseks. Seepärast võis Paulus kirjutada: „Kui me elame, siis elame Issandale, ja kui me sureme, siis sureme Issandale. Kas me nüüd elame või sureme – me oleme Issanda päralt“ (Rm 14:8).
Ülestõusmispühad kuulutavad vaimulikku tõsiasja: meie Issand on üles tõusnud! Nad asetavad Jeesuse Kristuse, kes on kogu olemise keskus, kes on isandate Issand ja kuningate Kuningas, ka meie usu keskmesse, minu tegutsemise ja olemise keskusesse.
Ülestõusmispühad tervitavad: „Kristus on üles tõusnud!“ Kuidas vastad sina?
