Detsember 2023
Ermo Jürma, Teekäija peatoimetaja
Jõulud on Jumala läheduse pühad, Jumala lähedale tuleku pühad. Aeg on täis saanud ja Jumala riik on lähedal. Parandage meelt ja uskuge evangeeliumisse! (Mk 1:15).
Oleme lihast ja luust inimesed, kes soovivad neid, keda nad armastavad, emmata, kallistada, nendega koos olla, rääkida, töötada, kõndida.
Keegi ei tea, milline on Jumal. Osvald Tärk võtab oma raamatus „Jumal“ paljude teoloogide mõtted kokku ühisesse definitsiooni: „Jumal on isikuline Vaim, täiuslik headus, kes oma pühas armastuses kõik on loonud, alles hoiab ja juhib.“ See lihtne sõnastus ei pretendeeri veel täiusele, aga on väärt läbi mõelda ja pähe õppida.
Kas siin elab Jeesus?
Johannes kasutab Jumalast kõnelemiseks oma evangeeliumi alguses kreekakeelset sõna LOGOS. Eesti keeles vajame kohe mitut sõna, et seda piisavalt avada: tarkus, Sõna, Vaim, mõte. LOGOS sisaldab veel palju positiivseid külgi. Naatsareti Jeesuses on Jumala pakatav vägi võtnud inimese kuju: Ja Sõna sai lihaks (Jh 1:1). Siin on jõulusaladuse kokkuvõte.
Jeesuses näeme, kuidas me võime Jumalast mõelda, rääkida, teda ette kujutada. Jeesuses sai Jumal nähtavaks ja kogetavaks. Jeesus kutsus inimesi enda juurde ja tema juurde tuldi. Tulid lapsed ja Iisraeli õpetlased, kreeklased ja kaananlased (palestiinlased), terved külad ja linnad, kohtuti kaevuteel ja usupühadel Jeruusalemmas. Teda otsiti, päriti: Kus sa oled öömajal? Teda kuulati ja temast räägiti, kuuldu jäeti hoolega meelde ja seda kuulutati edasi teistele ning pandi hiljem meie jaoks kirja.
Jeesusega kohtunud inimesed tajusid selles Jumala enda puudutust. See oli nende elu kõrghetk, mil nad tervenesid raskest haigusest, said vabaks oma süükoormast, taastati nende kaotatud väärikus ja nad toodi tagasi inimmaailma. Mine koju omade juurde ja kuuluta neile, mida kõike Issand sulle on teinud ja et ta sinu peale on halastanud! (Mk 5:19). Meil on sarnaseid kogemusi, kui oleme haiglast, sõjaväest, pikast kooli- või raskest tööpäevast, kaugelt teekonnalt koju omade juurde jõudnud.
Ühte linna tuli uus jutlustaja. Külastades ühe koguduseliikme kodu, küsis ta üksi kodus olevalt pere-emalt: „Kas siin elab Jeesus?“ Naine oli sellisest küsimusest rabatud ega osanud midagi vastata.
Õhtul tuli koju tema mees ja sai sellest teada.
„Miks sa ei öelnud, et me oleme korralikud, lugupeetud koguduseliikmed?“
„Ta ei küsinud seda!“
„Miks sa ei öelnud, et me loeme Piiblit ja palvetame?“
„Ta ei küsinud seda!“
„Miks sa ei öelnud, et me käime pühapäeval kirikus, maksame kümnist ... teeme ju kõik, mis on vaja?“
„Ta ei küsinud seda! Ta küsis: „Kas siin elab Jeesus?““
Mida vastaksime meie? Kui me saame ausalt tunnistada, et Jeesus elab meiega, on meil tõelised jõulud. Jumal on siis meiega ja päevade lõpul jõuame Jeesuse juurde ‒ oma päriskoju.