11/2008 Ermo Jürma, toimetaja
„Tuhandeil keelil, oo kui võiksin, ma Jumalat siin ülista..." – nende sõnadega ülistavad Jumalat meie koguduste koorid.
Itaalia viiulikunstnik Niccolo Paganinist (1782-1840) räägitakse, et tema ei läinud rööpast välja ka siis, kui tal mängu ajal pillikeeled katkesid. Tema olla allesjäänud keeltega lihtsalt edasi mänginud ja ükskord loo koguni vaid üheainsa, G-keele peal lõpetanud. Selline on tõelise improvisatsiooni talent!
.Igatahes on elus hullemaid asju kui katkenud viiulikeel. Igaüks tunneb inimesi, – hea, kui see pole üksnes meedia vahendatud – kes on elanud üle raskeid saatuselööke. Mõned muutuvad seepeale kibedaks ja kaotavad julguse, mis on ju iseenesest mõistetav. Teised suudavad nii-öelda ka sellel ühel keelel, mis neile on alles jäänud, edasi mängida.
Teised suudavad nii-öelda ka sellel ühel keelel, mis neile on alles jäänud, edasi mängida.
Apostel Paulus oli selles mõttes eriti otsusekindel. „Kuid selles kõiges me saame täieliku võidu tema läbi, kes meid on armastanud. Sest ma olen veendunud, et ei surm ega elu, ei inglid ega peainglid, ei praegused ega tulevased, ei väed, ei kõrgus, ei sügavus ega mis tahes muu loodu suuda meid lahutada Jumala armastusest, mis on Kristuses Jeesuses, meie Issandas" (Rm 8:37-39).
Keset kannatusi võidutseme me üle kõige siis, kui meil on osadus Kristusega, kes meid armastab. Enamus inimesi ei nimeta oma elus esilekerkivaid raskusi mitte otse kannatusteks, kuid aegu, kus kõik ei klapi, tunneb ju igaüks.
Mida kauem olen ma elanud, seda kasulikumaks pean ma nõuannet: „Elu koosneb 10% ulatuses sellest, mis meid tabab ja 90% sellest, mida me sellega teeme!" Võiks ka öelda: nimetatud 90% korral peame me valima, mis me edasi teeme. Kui ma võtan siia juurde veel Pauluse mõtte, palun Jumalalt tarkust ja abi, annab see mulle tõeliselt julgust mängida Jumala abiga edasi ka ühel keelel, mis mul on või mis mulle alles on jäänud. Kui aga klapib koosmäng kodus, meie kogudustes ja Liidus, siis saab Jumal tuhandeil keelil ülistatud.
