11/2011 Joosep Tammo, Pärnu Immaanueli pastor
„Räägi kogu Iisraeli laste kogudusega ja ütle neile: Olge pühad, sest mina, Issand, teie Jumal, olen püha!" (3Ms 19:2)
Novembrikuu õhtul mererannal jalutades kuuleme läbi udu rändlindude kurblike hõikeid: haned lähevad – hallad maas. Sügis on inimlastelegi igaviku mõtete aeg. Tahtmatult küsime: "Kus on meie päriskodu? Kas siin ja praegu või seal igavikus?" Oleme teel igavesse pühamusse – taevasesse Jeruusalemma. Kuid see on püha tee. „Ja seal on maantee ja tee, mida nimetatakse pühaks teeks; ükski rüve ei või sellel käia, vaid see on tema rahva jaoks: kes seda teed käib, ei eksi, rumaladki mitte." (Js 35:8) Nõnda kutsub isegi rändlindude kurblik hääl meid pühitsusele. Apostel Paulus ütleb: "Jah, see on Jumala tahtmine: teie pühitsus." (1Ts 4:3)
.Pühitsus väljendub pühendumises temale, kes meid pühitseb. See ilmneb armastuses Jumala vastu, kes meid on armastanud igavese armastusega oma Pojas Jeesuses Kristuses. Olla püha, tähendab järgida Jeesust Kristust Püha Vaimu juhtimise all. Püha inimest iseloomustab vajadus ehitada üles ja hoida oma suhet Jumalaga. Ta armastab pühade osadust, jumalateenistusi, Piiblit ja palvet.
Olles maailmast välja kutsutud, mõjutab püha inimene maailma, tunnistades Jeesust Kristust oma elu, sõna ja teoga.
Pühaduse suurim vaenlane on „selle maailma sarnasus". Meie ülimaks mõõdupuuks ei tohi olla inimeste kalduvus ja tungid, vaid Jumala „hea ja meelepärane ja täieline tahtmine" (Rm 12:2). Valgustusajast alates räägitakse palju inimese täiskasvanuks saamisest. Piibel räägib Jumala lapseks saamise ilust ja suurusest. See laps kasvab ja õitseb Jumala Isa pühas ligiolus.
Valgustusajast alates räägitakse palju inimese täiskasvanuks saamisest. Piibel räägib Jumala lapseks saamise ilust ja suurusest.
Pühadus on Jumala vastus kiriku kriisidele. 5. sajandi rahvasterännu kriitilisel ajal tõusis esile Benedictus Nursiast. Tema ja ta vennad eraldusid maailmast, et palvetada ja töötada (ora et labora). Neil oli vaid neli põhimõtet: hea jumalateenistus, hea juhtimine, hea majandamine ja hea kool.
Ajad muutusid, saabus rikka ja ilmalikustunud kiriku kriis 13. sajandil. Nüüd tõstis Jumal esile Franciscuse Assisist, kellel oli kolm põhimõtet: alandus, armastus ja rõõm.
Reformatsioon tõstis esile hulga pühi mehi ja naisi, kes kuulutasid päästmist ainult usust ja armust Pühakirja alusel.
Meie vendluse ajalugu juhib põlvest põlve pühade meeste ja naiste eeskuju. Mõelgem neile, kes on meie isiklikku ellu jätnud sügava jälje!
Kõigi ajastute pühad mehed ja naised kehastavad meile Kristuse eeskuju. Nad olid rohkem kui ilmalikustunud kaasvennad ja -õed pühendunud temale, kes pühitseb. Nad olid oma aja südametunnistus. Nad manitsesid ja trööstisid oma kaasaegseid. Nad jäid inimeste mälestusse, sest nad olid Jumala tööriistad ja kanalid.
Nüüd on meie kord. Seadkem Jumal taas esikohale: "Olge pühad, sest mina, Issand, teie Jumal, olen püha!" (3Ms 19:2)
Me elame selles maailmas, kuid me pole sellest maailmast. Meis tuikab rändlinnule omane kutse ja teadmine, et see maailm pole päris kodu. „Olge siis täiuslikud, nõnda nagu teie taevane Isa on täiuslik!" (Mt 5:48)
