Otsing

11/2010 Ermo Jürma, Teekäija toimetaja

Öeldakse, et tänane maailm on küla ja kristlased elavad selle keskel. Sellises kogukonnas tuleb loomulikult ette, et meiegi kohtume paljude religioonide ja elufilosoofiate pakkumistega. Täpselt samasugune keskkond oli ka esimestel kristlastel Roomas. Impeeriumi pulsseerivas keskuses oli tõeline kultuuride sulatusahi. Sinna rändas kokku erinevaid õpetajaid nii idast kui läänest.

Mis aitas sellises olukorras kristlasena läbi lüüa? Apostel Paulusele oli selge: niisuguses olukorras vajatakse head vundamenti, väga selget õpetust kristlikust usust. Vaid siis, kui ma ise täpselt tean, mida ma usun, võin ma oma seisukohti argumenteeritult esitada ja veenvaid vastuseid anda – astuda mõttekasse dialoogi. Siin on kristlikul usul suured võimalused: meil on head kirjanduslikud allikad.

.

Nii kirjutab Paulus Rooma kogudusele ühe kirja, mis on läinud ajalukku. See kirjatükk on aastasadade jooksul mõjutanud nimekaid teolooge otsustaval määral. See on vorminud kirikuisa Augustinuse teoloogiat; reformaator Martin Lutherile oli see kiri Uue Testamendi mõistmisel põhiliseks osaks. Kord on ta öelnud, et iga kristlane peaks selle kirja pähe õppima, sest selle kaudu võetakse kokku peaaegu terve Piibli sõnum. Ka Johannes Calvin oli veendunud, et just Rooma kiri avab ukse Pühakirja aarete juurde. 20. sajandi suundanäitavatest teoloogidest peaks nimetama kindlasti ka Karl Barthi.

Martin Luther: "Õppige see kiri pähe!"

Ka minu vaimuliku kasvu teel vahetut tähtsust omanud mehed, nagu Adolf Pohl Buckowi Teoloogilisest Seminarist ja Eestimaa usulises kirjanduses jälje jätnud Osvald Tärk pole sellest kirjast mööda läinud, vaid on oma aastate uurimused Rooma kirja kommentaarides kokku võtnud. Viimane neist on meie emakeeles juba mõnda aega kättesaadav kõigile.

Rooma kirja väärtus on igale hoolsale Piibli lugejale kergesti mõistetav. See esitab nagu teoloogilises kontsentraadis kristliku usu põhilisi teemasid: patt ja õigeksmõistmine, käsuteod ja usk – see pole küll kerge roog, küll aga soliidne alus kristlasele multireligioosses ümbruskonnas. See teeb Rooma kirja nii aktuaalseks.

Mõni aeg tagasi hakkas kõlama uudissõna – proaktiivsus. Selle sõna mõlemad osapooled tulevad ladina keelest (pro: ees, jaoks; activus tegev). Sõnasõnalt võttes tähendab siis proaktiivne, et ollakse „ettetegutsev". Mõeldud on ennetavat initsiatiivi, vastupidiselt äraootavale, reaktiivsele tegutsemisele või vahel ka juba sisemist hoiakut tegutsemise jaatamisel. Aktiivsus ei ole alati just plaanipärane (nt „pime tegutsemine"), kuid proaktiivsus eeldab ka tegevusi läbimängivaid kaalutlusi. Eessõnal pro on veel parteilise kaasatuse mõte teatud arvamuse, seisukoha või käsitluse suhtes. Nii mõeldakse proaktiivsust ka kui andunud tegutsemist soovitud tulemuse saavutamisel, vastupidiselt kaitsele või isegi destruktiivsele võitlusele mittesoovitavaga.

Äsja oli usupuhastuspüha. Kohane on nüüd küsida, kas minu, kas meie usk on täna puhas ja selge? Ja kui on, kas ma olen siis seda ka tunnistamas? Liiga tihti oleme jätnud oma usu suured teemad enda teada ega ole nende kuulutamisel oma kodukülas vajalikku panust andnud.

Kuid radikaalse reformatsiooni lastena vajame me ka täna „teokat usku" (1Ts 1:3) ja proaktiivsust selle kuulutamisel.

Uudised

SAATEKS

21 Juuni 2022
SAATEKS

Juuni 2022 Mikael Raihhelgauz, Kõrgema Usuteadusliku Seminari (KUS) arendusjuht Paistab, et on hakanud kujunema murettekitav seaduspära: Kõrgema Usuteadusliku Seminari kogukonna mahukamate tekstikogumike ettevalmistusaeg langeb kokku tõsiste kriisidega. 2021. aasta suvel ilmunud...

2022-4-juuni

21 Juuni 2022
2022-4-juuni

SISUKORD  SAATEKS Mikael RaihhelgauzTarkuse omandamine: mõtteid kristlikust haridusestTARKUS hüüab tänavail Mikael RaihhelgauzNoorte juhtide arenguprogramm: Euroopa ja Eesti versioon Einike PilliMinevikukogemusele, olevikule või tulevikule keskendumine? Koguduse arenguprogrammi arenguteest ja õppimiskogemustestEinike Pilli,...

Sõnaväänamise anatoomia

21 Juuni 2022
Sõnaväänamise anatoomia

Juuni 2022 Tõnu Lehtsaar, religiooni- ja suhtlemispsühholoog Uskliku inimesena usun, et Jumala sõna ehk Piibel on Jumala vaimust inspireeritud tõde. Jumalakartliku inimesena püüan oma elu elada Jumala sõna järgi. Selleks et...

Lepituse and ja ülesanne

21 Juuni 2022
Lepituse and ja ülesanne

Juuni 2022 Michael Kißkalt, Elstali Teoloogilise Kõrgkooli rektor, jutlus Olevistes 6. märtsil 2022 Niisiis, kui keegi on Kristuses, siis ta on uus loodu, vana on möödunud, vaata, uus on sündinud. See...

Jumala õunaaed

21 Juuni 2022
Jumala õunaaed

Juuni 2022 Einike Pilli, KUSi rektor, jutlus Keilas, 6. märtsil 2022 Seda suurt Keilast alanud kooli juubelisünnipäeva peame nii keerulisel ajal (Venemaa on koos Valgevene sõjaväega ründamas Ukrainat), kus isegi ei...

Miks me teeme seminari?

21 Juuni 2022
Miks me teeme seminari?

Juuni 2022 Erki Tamm, EKB Liidu president Jeesus aga, vaadanud talle otsa, tundis armastust ta vastu ja ütles talle: „Üks asi puudub sul. Mine müü kõik, mis sul on, ja anna...

Jumal on kõnelnud – mis siis edasi?

21 Juuni 2022
Jumal on kõnelnud – mis siis edasi?

Juuni 2022 Stefan Gisiger, Euroopa Baptistiföderatsioon president Järgmisel päeval me lahkusime sealt, jõudsime Kaisareasse ja astusime sisse evangelist Filippuse kotta, kes oli üks neist seitsmest, ja jäime tema juurde. Temal oli...

Tarkus hüüab TÄNAVAIL

21 Juuni 2022
Tarkus hüüab TÄNAVAIL

Juuni 2022 Michael Kißkalt, Saksamaa Elstali Teoloogilise Kõrgkooli rektor Tarkus hüüab tänavail, annab oma häält kuulda turgudel, kisendab lärmakates paikades, kõneleb oma sõnu linnaväravate suus (Õp 1:20–21).Eelmised kaks ettekannet käsitlesid selle...

Olla helilooja vabakirikus

21 Juuni 2022
Olla helilooja vabakirikus

Juuni 2022 Toivo Pilli, KUSi kirikuloo õppejõud On 2011. aasta hilissügis. Pärast väikest ekslemist leian Vääna-Jõesuu männimetsas õige teeotsa ja pööran kitsamale rajale. See viib Anne Metsala manu. Suvilast elumajaks ümber...

Vabakirikliku kõrgkooli „eksperiment“ 1989–

21 Juuni 2022
Vabakirikliku kõrgkooli „eksperiment“ 1989–

Juuni 2022 Einike Pilli, KUSi rektor Kui ma 16. oktoobril 1989 „koolimajja“ jõudsin, oli EKB Liidu presbüterite nõukogu koosolek Pargi tänaval Tallinnas juba alanud, kuid kooli avamise otsust ei olnud veel...

Linke