Otsing

05/2014 22 tiiu tamm
Tiiu Tamm, Ridala baptistikogudus ja Toivo Tänavsuu, Oleviste kogudus

See oli 1960. aasta kevad. Olime Kohila Keskkooli esimene lend, kes lõpetas üksteist klassi. Mäletan lõpukirjandi kirjutamist Tohisoo mõisa saalis. Akna taga vanad pargipuud elule puhkemas. Maapind siniliiliate vaibaga kaetud. Isa hindas mu saavutust keskkooli lõpetamisel kõrgelt. Ta oli mind eriliselt õpingutes innustanud.

Ometi ei saanud ma täie rõõmuga kooli lõpetamist nautida. Jaanuarikuu ajalehes „Noorte Hääl" oli ilmunud artikkel „Võõras oma klassis". Loo peategelaseks Tiiu, „kellega kollektiiv ei oska midagi peale hakata, kes on usklik ja käib sageli palvemajas. Kelle maailm on jäänud kitsaks, kes on teona tõmbunud endasse, oma aegunud mõtteringi."

Loo ilmumise põhjuseks oli arvatavasti koolipoolne soov, et keskkooli esimese lennu kõik lõpetajad võiks kuuluda komsomoliorganisatsiooni. Meie vene keele õpetaja oli olnud kooli „komsorg" ja klassijuhataja mees. Ühel päeval pandi meie pinginurgale komsomoliks astumise ankeedid. Mäletan, et klassis oli imelik vaikus. Minus toimus tohutu võitlus. Kas mina olen ainus, kes rikub esimese lennu maine ära? Teadsin, et ankeeti ma ei täida. Olin usklik noor. Pealegi oli mu isa olnud „rahvavaenlane" – sõdinud saksa armees ja alles mõned aastad tagasi vabanenud Siberi vangilaagrist. Komsomoli astumisest sai järgnevatel kuudel noortevaheline jututeema. Mitmed justkui vabandasid, miks nad nõusse jäid. Poisid soovisid merekooli astuda ja ilma „märgita" oleks see võimatu olnud. Mõni jäi sellegipoolest ukse taha, sest isad olid olnud saksa sõjaväes nagu mul. Mõned aga kaitsesid end vaikimisega.

Olin olnud aktiivne tüdruk. Geograafia õpetaja koondas meid kokku. Mulle meeldisid „reisid" erinevatesse maadesse, mida me stende kokku pannes läbi tegime. See oli pioneeride töö. Ka mina olin punase kaelaräti ümber kaela sidunud. Jäin sellega isegi ühele pildile. Meist sai klassi tuumik kooli lõpuni välja. Mäletan põhikooli lõpupidu, kus klassivend Mati mind tantsule kutsus. 22 lugu

Ütlesin, et ma ei oska, kuid läksin siiski. Astusin talle mitu korda varvastele. Tundsin hinges tohutut häbi.

Tantsisin oma koguduse uskliku poisiga. Südametunnistus mõistis mind hukka. Koolis oli meil usklikke rohkem.

Paljud neist käisid koos minuga Kohila palvelas, aga oli ka Hagerist tulnuid. Seal oli tugev vennastekoguduse töö. Nende kodude vaimulik mõju oli ka koolis tuntav.

„Noorte Hääle" artikli autor oli ennustanud, et jään eluvõõraks: „Tunned end kord kivina, millest värsked vood üle tormavad – seisva kivina vees." Sellest hoolimata läks elu edasi. Õppisin õmblemist Tallinna Tööstuskoolis nr 4. Leidsin abikaasa, kellega meil sündis kuus last.

Nelikümmend aastat peale kooli lõpetamist kohtusin klassi kokkutulekul ka Marjega, kelle komsomolist eemalejäämises süüdistati ilmunud artiklis mind. Tüdrukud tunnistasid, et ei olnud kooli ajal mind mõistnud. Kallistasime üksteist ja nutsime. Andeks paludes ja andestades. Klassijuhataja aina ütles: „Tiiu, sa oled meie klassi kõige rikkam ja õnnelikum inimene." Just nii ma end tundsingi.

Aasta eest olime klassikaaslastega taas kord koos. Tundsin, et pean midagi vaimulikku soovima. Enam ju midagi häbeneda pole. Oleme eas, kus tuleb mõelda elu lõpu peale. Kas ees ootab taevas või põrgu? Jagasin päris otse usust Jeesusesse oma klassiõdede ja vendadega. Mu klassikaaslased oleksid seda juttu justkui oodanud. Mitu klassivenda tõusid püsti ja teatasid, et nemad usuvad ka.

Lahkudes tulid mind saatma kolm tüdrukut. Hoidsime üksteise ümbert kinni. Üks neist oli Hille Tänavsuu. Ta ütles mulle: „Tiiu, suhtlesin sinuga kooli ajal vähe. Ma ei pidanud sinust eriti. Nüüd tahan öelda, et olen sinu poolel. Anna andeks!" Ta oli juba varem meile rääkinud, kui tänulik ta on Eestimaa ja Oleviste usklike palvetele, tänu millele ta veel elab. Selle aasta aprillikuus olime mitmete kaasõpilastega tema ärasaatmisel. Võidu pärib see, kes lõpuni võitleb.

Minu ema võitles üle seitsme aasta raske vähihaigusega. Ta ei rääkinud mulle kunagi Jumalast, kiriku suhtes tundis küll austust ja viis meid vennaga vahel jõululaupäeviti Hagerisse. Kui leidsin Jumala ja hakkasin Olevistes käima, kutsusin ema ka teenistustele. Otsest vastumeelsust tal ei olnud, aga vabatahtlikult ka üle läve ei tulnud. Vahel tuli kuulama, kuidas lapsed laulavad.

Ta tundus olevat tüüpiline nõukogude naine, keda on Jumalast eemale kiskunud nii sovjeetlik koolisüsteem kui ka asjaolu, et tal tuli üksi kaks last üles kasvatada.
Siis tuli meie perre ema raske haigus. Algas pikk ja vinduv võitlus, kus nägime nii võite kui kaotusi. Sajad inimesed olid eestpalves ema pärast. Ta leidis Olevistest palju sõpru (sealhulgas mõne oma kunagise koolivennagi!). Ometi tundsin, et ema ei jõuagi Jumalaga ühele lainele: ta ei rääkinud oma südameasjadest, ei kurtnud ega nurisenud, ei nutnud. Ma ei näinud tema sisse. Ta ei näidanud välja emotsioone ega hingeelu. Ütles tihti mu kirikukutsele ei, eelistades olla omaette või minna näiteks metsa marjule. Tuletasin talle sageli meelde, kust tuleb abi, kui küsida. Tema vaid vastas stiilis "ahah" või "nojah" ning vahetas teemat. Ometi püsis minus mingi eriline rahu, et kõik on kindlates kätes. 23 hille tanavsuu

Umbes aasta enne ema surma (ta suri aprilli alguses 2014) tajusin enda suureks üllatuseks, et ema võib vabalt olla suuremgi usklik kui mina! Enne tema lõplikku kustumist haiglavoodis rääkisime Jumalast omavahel erakordselt avatult. Lugesin talle Piiblit, me palvetasime koos esimest korda! Võimsa rahuga läks ta lõpuks teele. Ärasaatmisel tunnistasid paljud, et see oli üks "ilus" matus. Ema haigusloost sündis vähiravifond "Kingitud Elu", mis aitab neid vähihaigeid, kes vajavad kallist ravi, kuid keda Haigekassa ei toeta.

Vanade kooliõdede kokkutulekutel käis ema varem meelsasti, olles seltskondlik inimene ja tundes teravdatud huvi oma ajaloo ning juurte vastu. Alles hiljem sain teada, et ema leidis lepituse ja tõelise sõpruse oma kunagise uskliku kooliõega. Minu jaoks oli see kogu ema haigussaaga jooksul üks võimsamaid tunnistusi, et Jeesus elab ja valitseb.

Uudised

2022-7-oktoober

12 November 2022
2022-7-oktoober

SISUKORD Parem kui kuld Igor Raihhelgauz EKB Liidu vanematekogu Nuutsakul TK Piibliõpe, väikegrupp, jüngerdamine Joel Aulis Kellele kuulub esimene sõna? Ermo Jürma Monika Aavistu – elu kirju kui lapitekk Ermo Jürma...

Paide Baptistikoguduse 100 aastat

12 November 2022
Paide Baptistikoguduse 100 aastat

Oktoober 2022 Mari-Vivian Ellam, Tapa Elava Usu Kogudus „See on Paide kõige sõbralikum kogudus,“ ütleb minu kõrvale istunud Pille, kellega esimest korda kohtume.Ehkki see avaldus kõlab üsna julgelt, on mul lihtne...

Miks ma astusin Seminari magistriõppesse?

12 November 2022
Miks ma astusin Seminari magistriõppesse?

Oktoober 2022 Meelis Kibuspuu, Tartu Risttee koguduse pastor Kolm ja pool aastat tagasi pastori rolli asudes ei mõelnud ma esmajärjekorras õppimise peale. Tegutsema oli vaja hakata, juhtima oli vaja hakata. Jutlustamisel...

Liidu kogudused internetis: ajalugu on meile oluline!

12 November 2022

Oktoober 2022Hele-Maria Kangro, 3D kogudus See, millest me räägime, annab edasi meie väärtusi. Sama kehtib koguduste kodulehtedel.Analüüsisime Seminari meedialoengutes koos 20 tudengiga koguduste kodulehti ja arutlesime, millise kuvandi need meile...

Arhiiviallikad aitavad mõista usulugu

12 November 2022
Arhiiviallikad aitavad mõista usulugu

Oktoober 2022 Toivo Pilli, KUSi kirikuloo õppejõud Me seisame eelmiste põlvkondade õlgadel. Me võtame nende pärandist teekonnale kaasa seda, mis annab meile jõudu, ja mõnikord sedagi, mis meid takistab. Seda pärandit...

Loksa koguduse pastor Tõnis Valk

12 November 2022
Loksa koguduse pastor Tõnis Valk

Oktoober 2022 Merit Lassmann, Loksa kogudus Oktoobri keskpaigas, kui loodus näitab oma kõige kuldsemaid ja kirkamaid värve, on põhjust Loksa Baptisti Kogudusel kokku tulla tänus ja rõõmus, tähistama oma 47. sünnipäeva....

EBFi aastakoosolek Riias

12 November 2022
EBFi aastakoosolek Riias

Oktoober 2022 Erki Tamm, EKB Liidu president EBFi aastakoosoleku avateenistusel palvetati olukorra pärast Ukrainas ja sealset sõjaolukorda arvestades võeti vastu ka pöördumine.Ukraina baptistiliidu asepresident Igor Bandura jagas ülevaadet koguduste olukorrast. 400...

In memoriam Marika Nigulas

12 November 2022
In memoriam Marika Nigulas

Oktoober 2022 15.02.1962–25.09.2022 Marika sündis Siiri ja Rein Ratase perre teise lapsena 15. veebruaril 1962. aastal. Tema esimesed kuud olid kriitilised, nii ei antud talle elulootust. Ühel õhtul läks isa metodisti...

In memoriam Meelis Etti

12 November 2022
In memoriam Meelis Etti

Oktoober 2022 30.06.1943–27.09.2022 Meelis Etti sündis Rakveres II maailmasõja koleduste keskel 30. juunil 1943. Ester ja Oskar Etti suure pere esimese pojana kasvanud noormehel ei olnud kerge oma elu suunda ja...

Väikesed asjad. Teesillutajale

12 November 2022

Oktoober 2022Lehte Jürimäe (1928 – 2017) Väikesest seemnekesest võrsus võimas puu. Lihtsast karjapoisist kuningas sai suur.Mitu väikest oja koondus laiaks jõeks.Rida õigeid mõtteid sulas suureks tõeks. Vihmapiisku langes – terve...

Linke