Oled viimasel kaheksal aastal otsinud nägemust (enamus EKB liidu aastamotodest olid Sinu algatatud) ja samas pidanud silmas arengukava (rakenduskava) – kummas tunned Sa ennast kodusemalt?
Mu esimene mõte on, kas saab liikudes tunda end ühel jalal „kodusemalt“ kui teisel? Isegi kui meil on üks jalg, nt parem, n-ö juhtiv jalg, siis liikudes on ikkagi vaja mõlemat. Samamoodi on ka elumuutva usuliikumisena edenemiseks vaja nii nägemust kui arengukava. Kui meeliskleme vaimulike nägemuste üle ega visanda konkreetseid samme selle elluviimiseks, oleme pelgalt unistusliikumine. Kui jääme aga kinni oma detailsetesse plaanidesse ega näe suurt pilti, mida Jumal tahab ellu kutsuda, osutume kirjatäheliikumiseks. Tahtes olla elumuutev usuliikumine, ei saa me end siin maailmas vist kunagi liiga „koduselt“ tunda. Meile antud armastuse- ja jüngerlusekäsk ei lase praeguse ajaga muganduda, vaid Vaimus edasi liikuda.
Liit ja selle piirkonnad moodustavad nii kogudusi kui vaimulikke töötegijaid ülesehitava võrgustiku.
Meie koguduste liidu arengukava sai koostatud ja vastu võetud läbi mitme aasta liidu kogudusi, piirkondi, juhtkondi ja konverentsi kuulatades. See dokument kätkeb meie ühist vaimulikku tunnetust, mis on olnud orientiiriks mullegi. Sarnaselt otsisime mullu vanematekoguga 2016. a juhtmõtet ja -kirjakohta, alustades sellega juba kevadel ja lõpetades sügisel. Apostlite tegude avapeatükist lähtuv „Tunnistame Püha Vaimu väes“ on meile läbi eeloleva aasta mitte niivõrd vaimulikuks loosungiks, kuivõrd tegelikkuse taotluseks.
Samamoodi on liidu pikemaajalise nägemusega, mida väljendab arengukava. Oleme üheskoos tunnetanud ja välja öelnud, et „Eesti EKB Koguduste Liidu missioon on järgida Jumala kutset elumuutvate koguduste liikumisena, kes kuulutab evangeeliumi Jeesusest Kristusest Püha Vaimu väes“. Selle missiooni täitmine eeldab praktilisi tegusid. Oleme sõnastanud viis tegevussuunda: jüngerlike juhtide arendamine, noorsoo- ja peresõbralik koguduse-elu, koguduste rajamine ja arendamine, missioonitundlikkus ja koostöövalmidus. Niiviisi toimides oleme jõudnud lähemale ka arengukavas visandatud sihile, et „liidu kogudused on terved ja viljakad oma kogukonnas ning loovad koostöös teiste kogudustega uusi algatusi ja ressursse, millega mõjutatakse Eesti ühiskonnaelu laiemalt“. Tänan Issandat tema koguduste ja karjaste eest, kes on seda tõsiselt võtnud: „Kellel kõrv on, see kuulgu, mida Vaim ütleb kogudustele!“
Millised muudatused EKB koguduste liidus jäävad meenutama lõppevat valimisperioodi?
Liidu 2012. a konverents volitas tänast juhtkonda teenima nimelt selle nägemuse elluviimiseks, mille võtab kokku koguduste esindajate poolt heakskiidetud arengukava. Märkimisväärsemad muudatused on sealt näha. Näiteks kasvõi töötegijaid puudutav: „Liidu pastoritega toimuvad arenguvestlused, mille tulemusel pastorid on vaimulikult terved ja arengule suunitletud. Kogudustes on organiseeritud väikegrupitöö, mille tulemusena kogudused kasvavad vaimulikult ja liikmeskonnalt (jüngerlus). Toimub välja- ja täiendõpe, mille tulemusel liidu koguduste töötegijad on oma teenimiseks varustatud. Mentorluse programmi arendatakse edasi, mille tulemusel on liidus piisaval hulgal mentoreid ja kõigil pastoritel, kes seda vajavad, on mentor. Pastorite Fond toimib, mille tulemusel fond kasvab ja väljamaksete hulk vastab vajadustele. Liidu hariduskontseptsioon uuendatakse, mille tulemuseks on koguduste vajadustele vastav jüngerlikult elukestev koolitusnägemus.”
Jeesust tõsiselt võttes tuleb isekusest lahti öelda.
Vastavalt sellele on Seminar teinud ümberkorraldusi nii õppekavas kui ka organisatsioonilises ja regionaalses ülesehituses. Nõnda saab kogudusi teenida senisest mitmekesisemalt toimiva hariduskeskusena. Samas on tööle asunud psühholoogi haridusega nõustaja, kellelt võivad abi saada ka pastoripered, samuti kõik teised, olgu kogudustest või väljastpoolt. Koostöös sõsarliitudega Ameerikas ja Lätis oleme alustanud koguduste nõustamisega. Kutse Kooli kogemus annab tunnistust koguduste tahtest ja võimest ka meeskondlikult õppida ja areneda. Samuti saavad koguduserajajad meeskondliku koolituse M4. Tänu kõigile, kes nende heade arengute nimel on meie liidus töötanud.
Tänaseks on orgaaniliselt lõimunud ka kaks liidule kuuluvat sotsiaalse missiooniga organisatsiooni: Sõbralt Sõbrale kaubandusvõrgustikku ja liidu kinnisvara haldav Valduste OÜ ning sihtasutus Sotsiaaltöö Keskus Sõbra Käsi. Töös on vastavalt arengukavale „üle-eestilise ning piirkondlike koguduste- ja sotsiaaltöö organisatsioonide vahelise sotsiaaltöövõrgustiku väljaarendamine, mille tulemusel jõuab koguduste kaudu abi abivajajateni”. Hea tegu on hea sõnum. Mullu suvel moslemimaailmas – Bosnias ja Kosovos – head sõnumit jagamas käinud noored tegid seda paljuski heategude keeles. Majanduskriisist läbitulekul oleme ilmselt hakanud misjonitööd senisest holistlikumalt ehk heateo ja sõnumi ühtekuuluvuses mõistma ka umbusklikele Eestimaa inimestele lähenemisel.
Milliste küsimuste lahendamine nõudis suurimat hoolt?
Isiklikult ei oska öelda, kas oleme mõnda küsimust koguduste ja selle töötegijate või meie vendluse ühistöös lahendanud suurema hoolega kui teisi. Lahendamata küsimuseks on jäänud minu jaoks paari üksiku koguduse lahkumine liidust. Juba mõne aasta möödudes on nende tahtmine ja jõud üksi edasi minna raugenud. Samamoodi väsivad ära üksi jäänud töötegijad. Ühine osadus ehitab üles. Liit ja selle piirkonnad moodustavad nii kogudusi kui vaimulikke töötegijaid ülesehitava võrgustiku. Misjoninõukogu analüüs koguduste aastaaruannetest kinnitab, et pastorid, kogudused ja piirkonnad, kes on rohkem omavahelises osaduses, osutuvad seesmiselt tugevamaks. Andku Jumal meile alandlikku meelt tunnistada, et me vajame üksteist!
Mille eest oled Sa eriti tänulik?
Liidu presidendina tagasi vaadates võin olla Issandale eriliselt tänulik tema armu eest. Samas teevad rõõmu ühiselt seatud ja saavutatud evangeelsed sihid. Uute koguduste rajamine ja olemasolevate edenemine on kandnud head vilja. Meie koguduste liit on seeläbi nii seesmiselt kui arvuliselt kasvanud. Esile on tõusnud rida uue põlvkonna pastoreid, kes on palvevastusena eakamatele eelkäijatele teenimas nii linna- kui maakogudustes. Vaimulike töötegijate ja koguduste arengu toetamine on jätkuvalt oluline ülesanne, millele olen lubanud end pühendada ka pärast presidendiaja lõppu. Samal põhjusel olen liitumas ka 3D kogudusega, et aidata noorema põlvkonna töötegijail esile tõusta, areneda ja jätkusuutlikult Jeesuse suurt misjonikäsku ellu viia. Tänu olgu Jumalale, kelle teenistuses võime elada suurema nimel kui me ise!
Mille säilitamist ja mille edasiarendamist oled pidanud eriti oluliseks?
Piibel on ja jääb autoriteettekstiks nii mulle kui tervele meie usuliikumisele. Viimselt on otsustav, kas meie elu allub Issanda valitsusele. Elame hüpermodernsel ajastul, mil inimliku enesekesksuse jõujooned lähevad risti kristusekesksusega. Jeesust tõsiselt võttes tuleb isekusest lahti öelda. Mullu Tartus toimunud suvefestivalil meenutas professor Peeter Torop meile Fjodor Dostojevski poolt eestimaalastele saadetud kirjaridu: „Uskuda, et midagi kaunimat, sügavamat, sümpaatsemat, mõttekamat, mehisemat ja täiuslikumat kui Kristus ei ole, ja ma kinnitan endale kiivas armastuses, et ei saagi olla. Vähe sellest: kui keegi tõestaks mulle, et Kristus on väljaspool tõde, ja kui oleks tõesti nii, et tõde on väljaspool Kristust, siis tahaksin ma parem jääda Kristusega kui tõega.“ Jätkame siis Kristuse-keskselt, sõltumata aegadest ja inimestest.
Mida sooviksid Teekäija lugejatele?
Mul on südamest hea meel igaühest, kes Teekäijat loeb. Lugemine loeb, ja mitte ainuüksi Teekäija toimetuse või liidu presidendi jaoks. Piiblilugemine ning laiemalt vaimuliku ja muu kirjanduse lugemine ei ole tänapäeval enam nii populaarne kui aegadel, mil inimesteni jõudis vähem tekste. Siis haarati kõike lennult. Nüüd on vaja valida, mida lugeda ja mida mitte. Samuti tuleb üha enam eristada, mis on loetust olulisem, mis vähem oluline. Nõnda õpime, mille järgi – ja viimselt Kelle järgi – oleme kutsutud elama. Nii aitab lugemine välja kasvada ja teisigi välja aidata lapseohtu elust. „Tahke toit on aga täisealiste jaoks, kelle meeled on kogemuste varal harjunud eristama head ja kurja,” ütleb Piibel. Püüdleme siis vaimuliku küpsuse, kristusliku täisealisuse poole!