01/2018 
Ermo Jürma, Teekäija toimetaja
Politseikaplanaadi esimese juubeli künnisel uuris Teekäija Ago Rannalt, kuidas see oluline teenistus Eesti riigis ja kogudustes on omaks võetud?
Võib öelda, et päris hästi. Eks algul oli kahtlusi, kuidas kaplaneid omaks võetakse, kas nad leiavad oma kolleegidega ühise keele, kas nende poolt pakutav kõnetab ja on abiks ka reaalselt. Õnneks polnud hirmudel alust ja täna saan küll öelda, et erinevate riigiametite tagasiside politseikaplanite tööle on positiivne. Ka kogudused on mõistnud meie töö olulisust. Sageli kogudus ei jõua nendeni, kelleni just politseikaplan jõuab. Läbi huumori võiks öelda, et isegi kogudusele pole kõik uksed avatud.
Politseikaplanaat on oikumeeniline. Hea vastuvõtt ja koostöö on tuntav ka erinevates konfessioonides. Kaplan teenib kõiki, olenemata tema usulisest kuuluvusest.
Kui suurel kogukonnal tuleb sinul pilku peal hoida?
Ida Prefektuuris on umbes 700 teenistujat, lisaks nende pereliikmed. Ja teemad, millest nendega tuleb kõneleda, on erinevad – see on läbilõige Eesti elust, kus on nii rõõmu kui kurbust.
Kas neljateistkümnes aasta Euroopa Liidu idaservas on karmim või helgem kui enne seda?
Küllap nendel, kes ise idaservas füüsiliselt kohal pole käinud või kelle külastus lõpeb Ida-Virumaa maakonna sildi juures, on hirmud kindlasti suuremad. Eks meediakajastus või ka mitte kajastamine aitab sellele kaasa. Minu arvates on küsimus tahtmises üksteist mõista ja koostööd teha. Kohaneda on kindlasti raskem, kui su vene keele oskus on kasin, aga peale politseikooli tuleb asuda teenistusse näiteks Narva. Aga kõik on õpitav. Õnneks jõuab iga aastaga eestlust rohkem ka Eesti idaserva. Sellele aitab kaasa eesti emakeelega ametnike kasv, kes pole ise Ida-Virumaalt pärit. Koha pealt vaadates näen mina asju helgemalt.
Kas kaplanil tuleb rohkem rõõmustada rõõmsatega või nutta nutjatega!
Ütleks nii, et kaplan leitakse kergemini üles siis, kui on mured. Aga oleme leidnud ka palju põhjusi koos rõõmustamiseks. Oluline on olla üksteise jaoks kohal, olgu siis sünnipäevad/juubelid, laste sünd, matused vms. Kaplan teenib oma kolleege – ja minu juurde tullakse nii rõõmus kui mures.
Kuidas on kristliku A-B tundmine kolleegide hulgas, kas sa oled mõelnud ka Alfa-kursuse läbiviimisele?
Jah, olen mõelnud. Pole vahet, kas me nimetame seda leerikursuseks või Alfaks, oluline on jagada Kristust ja anda edasi tema õpetust.
Usuasjade tundmine võiks alati parem olla. Eks me ise ka igal päeval õpime Kristust veel rohkem tundma ja usaldama. Tundub, et huvi kolleegidel selle vastu on. Minult on seda küsitud. Millal kursus teoks saab, näitab aeg, võib-olla juba selle aasta esimeses pooles.
Kuidas sa hindad EKB Liidu ja kaplanaadi suhteid?
Siinkohal tahan küll kiita president Erki Tamme ja Liidu juhatust. Kaplanite töö vastu tuntakse reaalselt huvi, meiega suheldakse, oleme osa piirkonna töötegijatest. Kindlasti oleks Liidu ja kaplanite vaheline infovahetus veel parem, kui Liidu kaplanaadi vanem kuuluks vanematekogusse. 
Millised on sinu kontaktid KUSiga?
Mullu aprillis külastasime kaitseväe, politsei ja vangla kaplanitega Seminari. Tutvustasime oma tööd. Meeldiv oli, et küsimusi oli päris palju ja meie töö vastu tunti huvi. Muidugi peame ka meie mõtlema reservi olemasolule. Päris mitmed KUSi vilistlased on hetkel kas tegevkaplanid või reservis. Kui keegi läheb pensionile või lahkub muudel põhjustel teenistusest, siis on vaja vakantsed kohad täita. Praktika näitab, et kaplaneid leida on üsna raske. See töö nõuab erialaseid teadmisi, (varasemat) seaduskuulekat käitumist, head füüsilist vormi jne.
Kui suured on kaplani spordinõuded?
Ka minul tuleb vaimulikuna igal aastal läbida politsei füüsilised katsed. Need sisaldavad aja peale jooksmist, üldfüüsilist ettevalmistust, turvataktika tundmist ja relva kasutamist. Oleme politseiametnikud, kes osalevad ka patrullteenistuses. Kogu varustus, mis on teistel vööl, on ka kaplanitel. Oleme seal, kus on Eesti politsei, ja nii saame kõige paremini täita kaplani ülesandeid.
Kas 100aastane Eesti vajab rohkem kaplaneid?
Jah, kaplaneid võiks olla rohkem. Seda ka näiteks haiglates, koolides jne. Tööpõld oleks päris suur. Iga kristlane võiks oma kollektiivis olla kolleegidele kui kaplan, kelle juurde saab tulla nii rõõmus kui mures, kes kuulab ära, annab vahel ka nõu või lihtsalt palvetab koos temaga või tema eest. Oluline on olla olemas oma teeniva südamega.
Kaplanitel peab kindlasti olema ka koguduslik ülesanne. Kaplan ei saa võõraks ega eemale jääda oma kodukoguduse tööst. Minul on võimalus Kohtla-Järve Saaronis teenida kaasa koguduse juhatuses, jutlustada ja juhatada jumalateenistusi.
Mõni aasta tagasi oli Kohtla-Järvel mure palvemaja küttega, kuidas on täna?
Täna on kõik korras ja töötab! Siinkohal tahaks tänada kõiki meie Liidu kogudusi, kes tulid meile rahaliselt ja palvetega appi. Tänada tahaks ka Argo Tallermad, kes oli sellel keerulisel ajal nii pastoritöös kui ka koguduse juhatuses kaasa teenimas. Teha seda muude kohustuste, pere ja õppimise kõrvalt ei ole kerge. Mul on hea meel, et ta võttis toona selle vastutuse.
Kuidas kogudusel praegu läheb?
Oleme otsimas hetkel kogudusele uut pastorit. Meil tegutseb pühapäevakool ja nädala sees on palvetund erinevates kodudes. Olen oma perega aktiivselt kõiges kaasa teenimas.
Räägi täpsemalt pühapäevakooli tööst!
Abikaasa Liis alustas pühapäevakooli tööd juba Puka koguduses. Kui me perega Kohtla-Järvele tulime, siis oli vaja ka siin lastetööga jätkata. Kokku on seda umbes 20 aastat. Liis on läbinud Eesti Laste Misjoni kursuse „Laste efektiivne õpetamine”. Kui tütar Age sai 15aastaseks ja liitus kogudusega, läbis ka tema selle koolituse.
Räägi oma lastest, millega nemad tegelevad?
Age õpib praegu Tallinnas kutsekoolis ja käib nädalavahetustel kodus ning aitab kaasa pühapäevakoolis. Poeg Ats teenib aega Tapal pioneeripataljonis. Ta omandas seal juba veoauto juhiload. Nädalavahetustel käib ta Olevistes ja teenib seal kaasa. Noorem poeg Ako on veel kodus ja õpib põhikoolis. Oleme Jumalale tänulikud, et kaks vanemat last on ristitud ja töötavad kogudustes kaasa.
Miks liitusid sa äsja ka kohaliku Kaitseliiduga?
Kaitseliitu oli mind juba ka varem kutsutud. Leidsin, et nüüd on selleks võimalust ja aega. Tahan pakkuda ka seal kaplaniteenistust, kuna neil seni oma kaplan puudus.
Kuidas möödusid sinu jõulud?
Ikka koguduses kaasa teenides ja kodus oma pere keskel. Jõuludeks tulid koju ka need lapsed, kes muidu eemal on. Laste vanaema oli samuti meiega. Koguduses oli kaks jumalateenistust, jõululaupäeval ja jõulu esimesel pühal pereteenistus. Saime külastada ka sugulasi.
