12/2018
Kooliõpetajat ja Hiiumaa Misjonikoguduse pastor Timo Liget küsitles Agnes Pulk
Mida tähendavad jõulud Sulle?
Jõulud on eeskätt kõik, mis seondub Jeesuse sünni ja lunastustööga. Jõulud on vaieldamatult ka suur perepidu. Pastori ja kooliõpetaja pühade-eelne aeg on väga toimekas, aga 24. detsembri jõuluteenistuse lõppedes on suur kiire otsas. Sealt edasi on aeg peamiselt perekonna ja lähedaste jaoks. Me naudime tõeliselt seda veidi salapärast jõuluhõngu ja -tunnet. Meile on omaette sündmuseks advendiajal kaunistuste sättimine ja jõulumeeleolu loomine.
Millised olid Sinu lapsepõlve jõulud?
Mina kasvasin pastori lapsena ja see määrab päris palju. Jõululaupäeval käisime Jausas, kus mu isa pastorina teenis, ja esimesel pühal Kärdla baptistikoguduses. Pere jõulupuud pidasime Jausas isa sünnikodus, koos isa vanemate ja õdedega. Reeglina käis meil ka jõuluvana ja meenub vanaisa loetud venekeelne luuletus tammetõrusid otsivatest metssigadest. Minu mäletamist mööda luges ta seda igal aastal. Koju jõudes laulsime mõned jõululaulud, süütasime kuusel küünlad, millelt maha tilkunud rasva peale pühi vaiba seest püüdsime kätte saada. Kingipakke jätkus tavaliselt ka koduse kuuse alla.
Kuidas tähistad jõule praegu oma perega?
Jõululaupäev Jausas on ka meie traditsiooniks, sest pärast isa lahkumist hakkasin mina seal jõuluteenistusi läbi viima. Sealt sõidame tagasi Kärdlasse, kus saame minu ema ja Monika vanematega kokku. Eks traditsioonid ole ikka sarnased – jõululaulud, luuletused, kingipakid, rikkalik söögilaud. Uuema elemendina oleme mänginud interneti keskkonnas õhtusse elevust lisavat Kahoot-viktoriini. Pean oluliseks, et meie lastele kanduks edasi jõulude ehtsuse pärand. Kui kõik väline ja sätendav konkureerib tugevalt jõulude sisulise tähendusega, peab viimast teadlikult esile tooma.
Kuidas tähistatakse jõule Sinu koguduses?
Meie kogudus on vaid mõne aasta vanune ja me käime koos rendiruumides, seepärast on meie teenistus jõuludele kõige lähemal pühapäeval. Sinna kuuluvad laste etteasted, näidend, laulud, midagi, mida igaüks saab kaasa võtta, ja loomulikult jõulujutlus. Jõululaupäeval oleme kõik sõitnud Jaussa teenistusele. Jõuludele järgneval ajal oleme korraldanud ka etendusi ja jõulupakkide jagamisi lastele.
VANA PALVEMAJA JÕULUÕHTU
Timo Lige /detsember 2018
Vana-vana palvemaja, ahjus põleb tuli.
Jõuluõhtuks valmis panna ennast jälle tuli.
Kriuksub uks ja sisse astub oma küla rahvas.
Mida paremat sa saakski jõuluõhtul tahta?
Pingid ilma seljatoeta enam pole üksi.
Istuvad seal isad, emad, väiksed koolijütsid.
Tuli ahjus värvib peagi põsed punetama,
sellal kui kõik jõululaule aralt kaasa laul'vad.
Paljud neist ju tulevadki ainult jõulupühal,
et kuulda jõulujutlust, laulda ööst, mis õrn ja püha.
Lastel silmad kuuse all, sealt mõttes pakki küsib.
Süda veidi klopib sees. Kas luuletus peas püsib?
„Ärge kartke!“ Evangeeliumis seal hüüab taevast ingel.
„Oma mured, koormad, vaevad julgelt maha pange!“
Pastor räägib jõululapsest, lunastusest, taevast.
Külamees ei usu palju. See veidi hinge vaevab.
Vanaemal liigutusest langeb silmast pisar.
Mõtleb lastel, kel ei ole jõululapsest osa.
Punapäisel poisil mõtted juba kodus,
märkas enne kuuse all ta vahvat puidust hobust.
Üle kõigi südamete harras rahu langeb.
Kõigil soe on, kuigi väljas suured lumehanged.
„Meie Isa, kes Sa taevas,“ sosistavad huuled.
„Anna armu perele, kui Sa mu häält kuuled!“
Kõlab „Aamen!“ Külarahvas soovib kauneid pühi.
Kõik on nagu vabaks saanud, justkui käinud pihil.
Kergem kõigi samm on minna oma kodu poole.
Kaduma sai kuhugi üks salajane koorem.
Vana-vana palvemaja üksi jäänud taas.
Kuid tänulik on hetke eest koos külarahvaga.
Tema kriuksuv uks jääb lootma, et võiks üsna pea
ta kohtuda nii väikeste kui suurematega.