Otsing

6/2009 Erki Tamm, Tallinna Kalju koguduse pastor

Lootuse festivali ettevalmistuse alguses, isadepäeval toimunud jumalateenistusel Tallinna metodisti kirikus, andis Jürgen Lahesalu oma elu Jumalale. Võib öelda, et ta oli sadadest Lootuse festivalil pöördunutest esimene. Häbelikust, kuid sportlikust noormehest sai tuline Jeesuse tunnistaja. Paraku oli meil teda väga lühikeseks ajaks – 25. jaanuaril toimunud autoõnnetuses Jürgen hukkus. Läbi kaotusvalu tundsid aga sajad noored Jumala kutset oma elu Talle pühendada. Asutati noorteliikumine „Julge särada!"

Jürgen oli häbelik noormees

Jürgen istus tavaliselt koos ema ja isaga kiriku eelviimases pingis. Juba lapsepõlvest oli ta harjunud käima koos vanemate ja vanavanematega Kalju kirikus. Teismelisena tuli auk sisse. Tekkis mingi tõrge. Aga sellest sai ta üle.

Tee korvpalli juurde

Varases nooruses hakkas Jürgen tegelema korvpalliga. Kolmandas klassis viis isa ta Tiit Soku Korvpallikooli. Algul treeniti 2, varsti juba 4-5 korda nädalas. Sellise pühendumise tulemusel oli Jürgen mitmel aastal Eesti noortekoondise kandidaat. Viimastel aastatel mängis ta noortekoondise esiliigas. Viiel korral tuli Jürgen oma meeskonnaga Eesti meistriks ja kahel karikavõitjaks. Ta nautis korvpalli mängimist, nii koduõuel koos isaga või sõpradega suvalisel palliplatsil.

Viiel korral tuli Jürgen oma meeskonnaga Eesti meistriks ja kahel karikavõitjaks.

Tehnikagümnaasiumis käies võis ta kooli esindada ükskõik millisel spordialal.

Tõsine õppija

Juba esimesest klassist alates võttis Jürgen kooliskäimist väga tõsiselt. Hinne „4" oli tema jaoks läbikukkumine. Tema vihikud toodi käekirja ja korralikkuse poolest teistele eeskujuks. Maksimaalset eesmärki silme ees hoides lõpetas Jürgen 9. klassi viitega ja gümnaasiumi hõbemedaliga. Tal oli kindel soov inseneriks saada ja väga ratsionaalsetel kaalutlustel valis ta erialaks elektroenergeetika Tallinna Tehnikaülikoolis.

Välise kesta taga

Kuigi väliselt keskendunud spordile, õppimisele, suhtlemisele kooli- ja kirikusõpradega, mõtles Jürgen elu üle väga sügavalt järele. Sellest annab tunnistust ta rikkalike sissekannetega blogi ehk internetipäevik. Ühest lugemiselamusest kirjutab ta nii: „Ma võtsin riiulist eile ühe uue raamatu, "Ingli puudutus". Ma olin selle aastaid tagasi ostnud jõuludeks. Kell võis olla umbes 2 öösel, kui lugema hakkasin. See tõesti puudutas ja puudutab mind väga... see raamat oli oma aega oodanud, et mõjuda mulle sügavamalt ning tugevamalt, kui ta oleks teinud seda aastaid tagasi. Raamatu tegelastes leidub nii palju headust ja usaldust, kuid see kõik on peidus kalgi ja külma, ükskõikse pealispinna all ning selleni jõuab vaid appi saadet´ ingli ja Tema puudutuse kaudu."

Sisemised otsingud

Seda isiklikku Jumala-kogemust igatses ka Jürgen. Ta jutustab oma päevikus, kust see kõik hakkas võtma konkreetsemat kuju. „Paljuski algas see kõik Kalju laagrist. Pärast Dani ristimist jäin üksinda pingile istuma ja vaatasin kaugusse... tühja pilguga. Mul olid sel ajal väga teistsugused mured ja mõtted. Soovisin lihtsalt rahu ja aega olla omaette. Niimoodi seal istudes lendas mu põlvele ilus, kirju liblikas. Ajasin ta minema... ta tõusis korra lendu ja maandus uuesti, kuid siis juba kõhule. See tekitas minus väga sooja tunde.

Kõik teised olid juba lõkkeplatsi ümber, et asuda jutlust kuulama. Korraga tuli minu juurde (pastor) Erki ja küsis: "Kas sa oleksid tahtnud ise Dani asemel olla?" See oli väga ootamatu, kuid vajalik tegu. Aitäh!

Ma ei olnud selle peale mõelnud, üldse mitte. Kuid sellest hetkest hakkas midagi mu hinge kraapima. Ma olen seni elanud lihtsalt üht korraliku inimese elu ning käitunud nii, nagu minu kristlastest vanemad on mind õpetanud. Miks ma peaksin ennast ristida laskma, kui ma juba elan õiget elu?"

„Mina" allutamine Jumalale

Peaaegu pool aastat hiljem, ühe novembrikuise jumalateenistuse järel pöördus Jürgen sellesama küsimusega minu poole. „Miks ma peaksin ennast laskma ristida? Kas see teeb mind paremaks kristlaseks?" Kiriku rõdul leidsime vaiksema koha vestlemiseks. Ristimine polnud Jürgenile tegelikuks probleemiks. Pigem enda täielik allutamine Jumalale. Lahku minnes olid Jürgeni silmis pisarad. Pikalt kätt surudes ütles ta siiski, et pole selleks sammuks veel valmis.

Sama päeva õhtul toimus Lootuse festivali ettevalmistuse algust markeeriv avaüritus Tallinna metodisti kirikus. Pidin seda juhatama. Koosoleku lõpus märkasin, et Jürgen astub pika sammuga minu poole. Mõistsin juba ühe hetke pärast, et otsus on langenud. Istusime pinki ning me mõlemad saime aru, mis oli toimunud. Üksnes palvetame. Pärast kuid kestnud järelemõtlemist, otsustas Jürgen oma elus tõmmata selge joone vahele. Oma päevikus kirjutab ta: „Täna on tõeliselt eriline päev! Täna on pühapäev, isadepäev, mardipäev, Lootuse festivali alguse päev... täna on PÄEV, mil ma tegin lõpliku otsuse ja võtsin vastu Jumala oma südamesse.

Seda tunnet ei saa kirjeldada. Nagu koorem oleks võetud südamelt. Ma olen üliõnnelik! Sain jagu oma Minast ja egost ning alandusin Jumala ees ning tunnistasin, et ei saa elada ilma Jumala juhtimise ja armuta. Nende kõigi palved jõudsid täna sihile!

Ma olen üliõnnelik! Sain jagu oma Minast ja egost ning alandusin Jumala ees.

Mõned pastorid ja festivali direktor on jäänud veel koos kohvi jooma. Astun ruumi sisse ja ei saa oma rõõmu tagasi hoida: „Palvetasin just Lootuse festivali esimese päästetuga!"

Muutunud mees

Muutusest Jürgeni olemisviisis sain esmalt teada Helinalt, minu vanemalt tütrelt. Koos sõitsid nad Kuressaarde „Julge särada" aastavahetuse misjonilaagrisse. Kodus kogetust jutustades ei suuda ta ära imestada, mis Jürgeniga juhtunud oli. „Ta oli nagu hull. Justkui pastor. Rääkis juhuslike inimestega tänaval Jumalast ning kutsus neid kirkusse." Aasta esimesel pühapäeval palusin Jürgenil koos teiste misjonilaagris käinutega jutustada, kuis läks. Ta ei suuda oma emotsioone sõnadesse panna. Lihtsalt röögatab mehelikult ja ütleb näost punetama lüües: „See oli nii hea! Me rääkisime inimestele Jumalast. Kutsusime koosolekule ja nad tulidki!"

„Ta oli nagu hull. Justkui pastor. Rääkis juhuslike inimestega tänaval Jumalast ning kutsus neid kirkusse."

Järgnevatel pühapäevadel oli teda raske tabada. Eelviimaselt pingilt oleks ta justkui lendu tõusnud. Laagris sõbraks saanud Kaspariga käisid erinevates kogudustes jagamas sõnumit Jeesusest. Muutusin kadedaks. Päris pikas SMS-is palusin, et ta räägiks ka Kaljus kõigest, mida Jumal ta elus on teinud. Saan vastuse ning Jürgen lubab lahkelt olla peatselt platsis.

Lühikeseksjäänud tööaeg

Kuid paraku seda võimalust me ei saanud. Enne Nuutsakule laagrisse sõitmist viisid noored just Jürgeni ja Liisi eestvedamisel ellu oma pikka aega küpsenud unistuse, muutes kiriku ülemise toa erksate värvidega selliseks, nagu noortele meeldis. Päris lõpuni ei jõutud. Jürgeni isa lõpetas poolelijäänud töö.

Oma internetipäevikus kirjutab Jürgen pärast pöördumist: „Seda rahu on raske kirjeldada, sest see on nii sügav ja mõõtmatu. Kõik probleemid elus jäävad tahaplaanile, kui sa saavutad rahu Jumalaga."

 

Ulvi (ema):

Pärast õnnetust leidsin Jürgeni toast kaminalt Andrease eestpalvekaardi. See polnud tühi. Ta oli kirjutanud sinna mitme hea sõbra nime. Tundsin südames, et pean poja alustatud tööd jätkama. Otsisin üles ja võtsin kontakti nende inimestega. Ütlesin, et Jürgen palvetas ja palvetab veelgi nende pärast. Mitmed sõbrad said minu käest festivali piletid ja olid ka kohal.

Uudised

2022-3-aprill

08 Mai 2022
2022-3-aprill

SISUKORD  Viru vangla kutsub tööleEluringikeskus pidas sarikapidu Laura Maide Kui sa sööd ja su kõht saab täis Margus Kask Kes on tark ja arusaaja? Ermo Jürma Helle Liht – eesmineja...

Misjonireis Ukraina-Slovakkia piirile

08 Mai 2022
Misjonireis Ukraina-Slovakkia piirile

Aprill 2022 Maria Metsamaa, KUSi tudeng Oma ülempreesterlikus palves ütleb Jeesus: Nii nagu sina läkitasid minu maailma, läkitan ka mina nemad maailma (Jh 17:18). 13.–19. märtsil juhtis Jumal meid kuueliikmelise tiimiga...

EKB Liidu muusikapäev

08 Mai 2022
EKB Liidu muusikapäev

Aprill 2022 Taimi Kopli, Haapsalu baptistikogudus Kui Jumal lubab ja me elame – saame kokku EKB Liidu koguduste muusikutega 7. mail Tallinnas keskuse ruumides, Koskla 18, kell 10.00–16.30.Laulul ja muusikal on...

Soome kohus tühistas endise siseministri homofoobia süüdistuse

08 Mai 2022

Aprill 2022 Soome kohus leidis, et homoseksuaalsust taunivate ja Pühakirja tsiteerivate kirjutiste ning postituste tõttu sotsiaalmeedias vihakõnes süüdistatatud endine siseminister Päivi Räsänen ei ole süüdi. „Oleksin olnud šokeeritud, kui otsus...

Aga paberkandjal Teekäijat loen huviga

08 Mai 2022

Aprill 2022 Möödunud aasta lõpust jäi meelde üks vestlus infotarbimisest. Doktorikraadini jõudnud toimekas vend ütles, et kuna kutsetöö nõuab temalt piisavalt palju arvutitunde, ei vaata ta isegi oma koguduse veebikanaleid,...

Jeesus, Sa tuled varsti

08 Mai 2022

Aprill 2022Aime Järv, Tartu Salemi kogudus Ma tunnen veel vaid üht igatsusepiina,mil tuled Sa mind enda juurde viima.Seal igavesti kummardun Su jalge ette maha,kõik maiselt murelik jään'd kaugel seljataha. Sa...

Õpetaja kirjutas

08 Mai 2022

Aprill 2022Ülle Uibo-Lanto, Tartu Salemi kogudus, 2001 kõik see aeg Õpetaja rääkis mõistukõnedes õpilased kuulasid suuremat suurem osa ei mõist küll mõni sai hapra selguse üksik kes asetas kuuldu kui...

Sõbralt Sõbrale Nõustamiskeskus panustab vaimsesse tervisesse

08 Mai 2022
Sõbralt Sõbrale Nõustamiskeskus panustab vaimsesse tervisesse

Aprill 2022 Merle Kotiesen, Sõbralt Sõbrale turundusjuhtFotod: Ave Aviste Sõbralt Sõbrale Nõustamiskeskus tegutseb uues asukohas, aadressil Lai 23, Tartu. Kristlastest pereterapeut ja kaplan Maire Latvala ning psühholoog ja pereterapeut Karita Kibuspuu...

Evangeeliumiga linnalikus keskkonnas

08 Mai 2022
Evangeeliumiga linnalikus keskkonnas

Aprill 2022 Joosep Tammo, EKB Liidu vanematekogu esimees Te peate olema minu tunnistajad Jeruusalemmas ja kogu Juuda- ja Samaariamaal ning ilmamaa äärteni (Ap 1:8).Mina olen üles kasvanud möödunud sajandi viiekümnendate aastate...

Kuidas Ukraina tuli minu juurde

08 Mai 2022
Kuidas Ukraina tuli minu juurde

Aprill 2022 Hele-Maria Kangro, 3D kogudus Ma ei ole kunagi Ukrainas käinud, aga tänavu tuli Ukraina minu juurde.Esiti paistis, et minu põlvkonnal ei õnnestugi Eestisse saabunud ukrainlastega suhelda, sest vabatahtlikelt nõuti...

Linke