Otsing

5/2010 Einike Pilli

2. mail sai 50-aastaseks Tõnu Lehtsaar – mees, kes Eestis ilmselt tutvustamist ei vaja. Aga millised on tema sügavamad mõtted, ootused ja lootused, saab teada alljärgnevast intervjuust.

Millised kolm lugu Sinu elust Sind kõige paremini iseloomustavad? Miks just need?

Kreekas Tessaloniki kalaturul oli üks kalamüüja, kes karjus kõva häälega mingit lauset. Ma seisin tema kõrvale ja röökisin täiest kõrist sama fraasi. Ma ei tea, mis lause see oli. Kartsin, et saan kalaga vastu pead. Müüja hoopiski vaimustus minu solidaarsusest ja kisas veel kõvemini – armastan mängulisust.

Kui olime Tähtiga hõbepulmade puhul grupireisil, siis ma ei teadnud, mis päev on ja kuhu me järgmiseks läheme või kus ööbime, lihtsalt kulgesin muretult abikaasa sabas – olen mugav.

Lapsepõlvest peale on mul üheks unistuseks rääkida prantsuse keelt. Olen seda nüüd peamiselt omal käel mõned aastad õppinud. Suudan osaleda seltskondlikus vestluses. Prantsusmaal ajan kõik asjad kohalikus keeles korda – olen visa, teen pähevõetu ära kasvõi 40 aastat hiljem.

.

Mille eest oled oma elus eriliselt tänulik? Mis teeb rõõmu?

Olen kõige eest tänulik; olen õnnelik inimene; mul on kõik kuhjaga olemas. Taevaisa on mind palju hoidnud ja õnnistanud. Olen Tartu Ülikoolis ametis professorina; koguduses töötan kaasa juhatuse esimehena. Mul on palju selliseid tuttavaid, kellega võin tänaval seisatuda, et paar sõna vahetada. Mul on kodu, töökoht, kogudus, pere, armastatud eriala, jõukus – ei oskagi midagi rohkem tahta.

Millest oled tundnud oma elust puudust?

Õpetajast, mentorist, gurust – ma ei teagi, kuidas seda õieti nimetada. Mul on olnud palju eeskujusid ja sõpru, kuid mul pole olnud kedagi, kelle jälgedes oleksin pikalt saanud astuda. Kui taevasse jõuan, siis saan teada, miks see nii on läinud.

Sa oled öelnud, et elus on tähtsad kaks asja: kogudus ja perekond. Mida pead kõige olulisemaks perekonnas?

Ma olen tänaseni juurdlemas selle üle, mis on armastus. Saan aru, et see pole pelgalt tunne. Mõistan, et armastuse teljeks on austus, jaatamine ja märkamine. Abikaasale tuleb teha rikkalikult komplimente.

Kasvatamine ja suunamine toimib vaid eeskuju ja võimaluste andmise kaudu. Olen õppinud mõistma, et laste õigel teel hoidmise saladus on aidata neid valede valikute vältimisel. Tänapäeval on see üha keerulisem. Meie peret on Jumal siiani hoidnud. Meil on kolm poega ja kaks lapselast. Tähti on mind õnnelikuks teinud. Lõppeks on see kõik vaid Jumala arm.

Milline on Sinu meelest hästi toimiv ja Jumalale meelepärane kogudus?

Hästi toimiv kogudus on kristusekeskne kogudus. Kaasajal on see muutumas üha enam inimesekesksemaks. See on ohtlik, kuna võib koguduse hävitada. Neid kahte koguduse liiki eristab see, millest johtuvalt langetatakse otsuseid ja seatakse eesmärke. Kui esmatähtis on Kristuse õpetus, tema isiklik eeskuju, siis on meil kristusekeskne kogudus. Kui Kristuse õpetus muutub tõlgendamise küsimuseks, keelekasutus sekulariseerub ja eesmärgiks saab inimestele, mitte Jumalale meeldimine, siis muutume keskpäraseks klubiks.

Sa oled Eestis tunnustatud koolitaja. Mis on Su edukuse saladus?

Tartu Ülikoolis õpetan religioonipsühholoogiat. Erapraksises teen suhtlemisalaseid koolitusi. Põhiteemadeks on avalik esinemine ja konfliktide lahendamine. Avaliku esinemise alal olen kaitsnud kandidaadikraadi ja konfliktidest kirjutasin raamatu. Ma olen teadlikult hoidunud oma edu põhjust selgitamast. Kui nüüd mõtlema hakata, siis võiks nimetada seda, et minu koolitustel tunnevad inimesed end vabalt ning turvaliselt ja minu koolitused annavad uusi teadmisi. Ilmselt aitavad kaasa ka kunagised grupiteraapia läbiviimise kogemused. Samas mulle meeldib rohkem teha kui enda tegemiste üle arutleda. Võtan seda kui Jumala kingitust ja püüan saadut ka edasi kinkida. Tõsi, teiste olemise ja tegemiste üle arutlen ma psühholoogina suurima hea meelega.

Üks teema, mida oled uurinud ja õpetanud, puudutab keerukaid inimesi ja konfliktilahendust. Milliseid soovitusi annad neile, kes tunnevad, et nende tarkus oma lähedastega suhtlemisel on otsa saanud?

Paljud asjad algavad ebaadekvaatsest enesehinnangust ja väärkujutlustest iseenda ja teiste suhtes. Aus eneseleidmine on parim, mis aitab valu, segaduse ja jõuetuse vastu. Eneseleidmiseks tuleb palju rääkida iseendaga, teistega ja Jumalaga. Kui tunnetame, kes me oleme ja kes on Jumal meis, muutume ka kitsikuses tugevaks. Mulle on kõnekas jungiaanlik mõte, et Jumal on psühholoogiline fakt. Leides ennast, leiame Jumala iseendas.

Sa oled liikunud nii tähtsate kui lihtsate inimeste seas, nii koguduses kui sellest väljapool. Mis on kõigis inimestes ühist ja milliseid erisusi oled märganud inimeste vahel?

Ühine on see, et kõik inimesed on vaid inimesed. Need, keda positsioon võõrutab iseendast, seisavad mingil ajal tulevikus silmitsi iseenda kui võõraga. See äratundmine võib olla väga valus, eriti inimesele endale ja tema lähedastele. On ääretult meeldiv kohata seal mäe otsas mõnd väga lihtsat, avatud ja siirast inimest.

Sa tegutsed üsna aktiivselt ühiskondlikus sfääris. Mis tähendust omab Sinu jaoks kristlasena ühiskonnas elamine?

Kahte asja. Esiteks igal vähegi sobival juhul selle väljaütlemist, et ma olen kristlane. Teiseks oma kristliku arusaama väljaütlemist inimsuhteid puudutavates küsimustes. Kaasaeg surub peale arvamust, et näiteks moraali küsimustes kodanik tohib arvamust avaldada, aga psühholoog ei tohi. Minu arvates ei tohiks inimene nõnda lõhestuda. Olen oma sõnavõttudes, ettekannetes ja artiklites püüdnud probleeme käsitleda kristlasena ja kristlikust vaatenurgast.

Mida pead oma elu kutsumuseks? Kas tunned, et saad oma elus kutsumust täita? Mida tahaksid veel teha?

Minu kutsumus, alates keskkoolist, on olnud teenida Jumala riiki. Minust pole saanud vaimulikku, kuid toimetan nii-öelda Jumala riigi piirialadel. Siia kuuluvad õpetamine Tartu Ülikooli usuteaduskonnas, koguduse juhatuses kaasalöömine, kristlasena meedias väljaastumine. Ma pole kunagi seadnud endale pikaajalisi eesmärke ega koostanud strateegilisi plaane. Tänapäevane arengukavade kultus on mulle sisemiselt võõras. Küll elu ise viib, kuhu vaja. Ma olen ju usklik inimene.

Mida Sa oma elus kahetsed? Mida teeksid teisiti?

Põhimõtteliselt ma ei kahetse midagi. Mõned suuremad möödalaskmised olen inimeste ja Jumalaga ära klaarinud. Mõned pisiasjad ehk teeksin teisiti, aga need ei rõhu mind. Dieeti oleksin pidanud pidama, aga ehk jõuan veel.

Kuidas Sa puhkad ja lõõgastud? Mis on kõige uskumatum meelelahutus, mille abil oled tööpingeid maha laadinud?

Suurt lõõgastust pakub mulle kalapüük. Kõige enam meeldib Peipsi jää peal istumine. Saan olla üksinda iseendaga (muide, see on väga huvitav), ei pea suhtlema. Mis uskumatut meelelahutust puudutab, siis juhtivates ametites olin sageli olukorras, kus korraga tuli olla enam kui kolmes kohas. Kuna igale poole niikuinii ei jõua, siis sellistes konfliktides läksin sageli koju ja magasin peatäie. Igal pool vabandasin puudumist pika loeteluga, kus mul veel oli vaja viibida.

Mis on Su unistus järgmiseks 50ks aastaks?

Vähem rõhuda sellele, et asjad oleksid õigesti tehtud ja rohkem püüelda selle poole, et õiged asjad oleksid tehtud. See tähendab igapäevaseid valikuid tühisuse kahjuks ja sisukuse poolt.

Intervjueeris Einike Pilli, Tõnu „akadeemiline tütar" ja hea sõber

Uudised

2021-8-detsember

17 Detsember 2021
2021-8-detsember

SISUKORD  EKB Liidu tööharude jõulutervitusedMuusikaline jõulumõtisklus Liina Rahuoja Jumal kohtub meiega lapses Ermo Jürma Ines Kerikmäe: ma olen palju andeks saanud Daire Tiigivee Inglite kuulutus Petlemma väljal Teet Uuemõis 35...

Muusikaline jõulumõtisklus

17 Detsember 2021
Muusikaline jõulumõtisklus

Detsember 2021 Liina Rahuoja, Oleviste kogudus Kuigi kõik muu võib tunduda pinnapealne ja eemaletõukav, on isegi väikseim ülesanne muusikas nii haarav ja viib meid linnast, maalt, maast ja kõigest maisest nii...

Jumal kohtub meiega lapses

17 Detsember 2021
Jumal kohtub meiega lapses

Detsember 2021 Ermo Jürma, Teekäija toimetaja Igal aastal toovad jõulud meid Petlemma sõime ette ja lubavad kohtuda Jumalaga, kes tuli maailma lapsena. Nad juhatavad lapse juurde ka meis endas. Jõulukirik, -laulud...

Ines Kerikmäe: ma olen palju andeks saanud

17 Detsember 2021
Ines Kerikmäe: ma olen palju andeks saanud

Detsember 2021 Daire Tiigivee, Tartu Kolgata kogudus Ehkki Ines Kerikmäe tundub esmapilgul pigem vaoshoitud, on ta oma väljenduslaadilt emotsionaalne ning räägib oma elust ja lähedastest ülivõrdeliste sõnadega. Kes Inest lähedalt tunnevad,...

Inglite kuulutus Petlemma väljal

17 Detsember 2021
Inglite kuulutus Petlemma väljal

Detsember 2021 Teet Uuemõis, Oleviste koguduse pastor Aga ingel ütles neile: „Ärge kartke! Sest vaata, ma kuulutan teile suurt rõõmu, mis saab osaks kogu rahvale“ (Lk 2:10).Kui Jeesuslapse sünd ja inglite...

35 aastaga lahenenud jõululugu

17 Detsember 2021
35 aastaga lahenenud jõululugu

Detsember 2021 Hans-Joachim Berg, NDR See algas jõuluõhtul 1940, kuid oleks võinud juhtuda ka mõnel teisel päeval. Vastus saabus aga 35 aastat hiljem.Hans-Joachim Berg jutustab, et 1940. aasta jõuludel oli ta...

Hingehoidjana hooldekodus

17 Detsember 2021
Hingehoidjana hooldekodus

Detsember 2021 Innar Kruglov, hingehoidja Sotsiaalministeeriumi pilootprojekti raames on viimase pooleteise aasta jooksul Eesti suuremates hooldekodudes tegutsenud hingehoidjad. Ka minul avanes võimalus selles töös oma panus anda ja töötada Hellenurmes ‒...

PP-festival 2021 – usukindel ka veebis?!

17 Detsember 2021
PP-festival 2021 – usukindel ka veebis?!

Detsember 2021 Kreete Kristiine Kotiesen, Rakvere Karmeli kogudus Piiblipäevad „Usu Läbi“ toimusid 29.–30. oktoobril ‒ juba 43. korda. Selle aasta teema valiti, et virgutada kristlasnoori olema julged ja usukindlad selles, kelleks...

Nii on alati olnud?

17 Detsember 2021
Nii on alati olnud?

Detsember 2021 Toivo Pilli, kirikuloolaneEttekanne konverentsil „Väike kogudus ja suur maailm“, 2. oktoobril 2021, Tallinnas „Ärge tuletage meelde endisi asju ja ärge pange tähele, mis muiste on sündinud. Vaata, mina teen...

Impulsse Kolgata koguduse laagritest

17 Detsember 2021
Impulsse Kolgata koguduse laagritest

Detsember 2021 Tõnu Lehtsaar, Kolgata koguduse diakon Hiljuti jõudis vaatajateni Ermo Ripsi kaheosaline film "Mälestusi Kolgata koguduse laagritest". Film on kõigile kättesaadav Youtube’is. Filmi põhisisuks on ülevaade koguduse laagritest kolmekümne aasta...

Linke