3/2010 Teekäija intervjuu Pille ja Peeter Lematsiga
Kas olete oma koduelus näinud hiljuti Jumala erilist abi?
Koos Jumalaga on iga päev eriline kingitus. Pille meenutab, et neli aastat tagasi juhtus temaga õnnetus. Olles perega väljasõidul uisutamas, kukkus ta nii, et ei suutnud vasakut kätt enam liigutada. Arsti poole pöördudes selgus, et on vasaku käe küünarliigese killustunud luumurd. Käsi pandi viieks nädalaks kipsi. Ühe käega oli raske toimetada ja valud olid suured. Oli möödunud juba kaks nädalat, kui ühel õhtul andis Jumal märku, palvetada koos perega selle olukorra pärast eriliselt. Tegime ühise pühaõhtusöömaaja ja abikaasa võidis mind õliga Issanda nimel ning palvetas, nii nagu Jaakobuse kiri õpetab: „Ja usupalve päästab tõbise ja Issand tõstab ta üles." (Jk 5:15) Järgmisel päeval andis Jumal mulle südamesse, et nüüd tuleb kips eemaldada. Arst nõustus, kuid soovitas teha siiski röntgenpilt. Milline rõõm oli võrrelda kahte pilti: vanal oli murdunud luu ja uuel oli taas kõik korras!
.Kuidas te leidsite tee Jumala juurde?
Peeteri lugu. Minu vanemad on kogu elu teeninud Jumalat ja meie kodus algas hommik ja lõppes päev ühises perepalves. Isa luges õhtuti Piiblit. Head mälestused on evangeelsetest teenistustest Valga koguduses, kus käisid külalisjutlustajad ning palvetati inimeste vajaduste pärast. Need olid väga olulised ajad, mil esitasin küsimusi ja mõtisklesin Jumala asjade üle. Effataa ärkamise ajal Tallinnas võtsime ka oma noortega nendest teenistustest osa. Kuid nagu noored ikka, soovisin ka mina avastada ja leida oma teed ise. NSV Liidu sõjaväes teenisin aega Siberis ohtlikke kurjategijaid valvates. Kohe ma ei mõistnud, miks oli Jumal lubanud mulle sellise osa. Ükskord algas teenistuspäev väga vara ja meile teatati viie nii tuli- kui külmrelvadega kurjategija põgenemisest. See pani südame põksuma, me ju ei tea, kus võib olla varitsus ja kas me jõuame elusalt tagasi. Sellel hetkel meenusid vanemate palved ja ahastuses hüüdsin ise Jumala poole: "Jumal luba, et jõuaksin tervena koju!" Jumal kuulis imeliselt. Kõik sai korda ja mina sain Jumalalt vastuse: "Peeter, sa oled siin selleks, et asetada kogu lootus minule."
Pärast sõjaväeteenistusest kohtusin Valgas Tallinna Kalju koguduse noortega, kes kutsusid mind kaasa oma väljasõidule. Elva Baptistikogudus oli korraldamas surnuaiapüha ja sõitsime kalmistule, et seal Elva noortega kokku saada. Seal köitis mu tähelepanu Toivo Pilli jutlus: „Kui hauakividele on kirjutatud, puhka rahus, siis mis juhtub pärast surma? Kas inimene läheb puhkama Jumala juurde rahupaika või on see igavene hukatus." See sõnum puudutas nii, et ma palusin, et Issand annaks andeks kõik mu eksimused ja võtaks mind oma lapseks. Tagasiteel koju oli tunne, et keegi kandis mind, oleksin justkui lennanud. Jumala päästev arm ja Püha Vaimu puudutus andsid elule õige suuna, eesmärgi ja õnnistuse.
Pille lugu. Olen kasvanud kristlikus peres. Mu vanemad kuuluvad luteri kirikusse. Lapsepõlves käisin koos vanematega kirikus ja läksin alati altarisse kaasa palvetama. 1988. aastal haigestusin puukentsefaliiti. Mind viidi Tartu. Kui uuringud olid tehtud, teatas arst, et on tekkinud vasaku jala halvatus. Olin masenduses, mõtlesin: siin on nüüd minu noor elu, mis küll edasi saab? Kuid just siis, kui kõik tundub lootusetu, tuli Jumal. Mäletan nii selgesti väga tähtsat ööd Tartu Ülikooli neuroloogia osakonnas. Keset ööd äratati mind üles ja palat täitus ereda valgusega, nägin oma voodi kõrval inglit, kes ütles: "Pille, kui sa usud, saad sa terveks." Hommikul ärgates oli minu südant täitmas imeline rõõm ja rahu. Rääkisin sellest ka oma raviarstile, kes julgustas ja andis igati lootust. Mõne aja möödudes hakkasin liikuma. Järgnesid minu ususammud: kogesin, kui patune ma olen ja kui palju ma vajan Jeesust. Kutsusin ta oma südamesse ning olen tänulik igal päeval tema armastuse ja abi eest.
Suures misjonikäsus on sõnapaar „tehke jüngriteks!" – kuidas on see õpilaseks olemine teostunud sinu eluloos?
Peetri lugu. Enne sõjaväeteenistust lõpetasin Võru Tööstustehnikumi mööbli tehnik-tehnoloogina. Pärast sõjaväeteenistust, kui olin saanud päästetud, sain Jumalalt kutse õppida Kõrgemas Usuteaduslikus Seminaris. Rääkisin ka oma tuttavatega, et soovin minna teoloogiat õppima. See laideti kõvasti maha, et kaotan oma töökoha ja majandusraskused on peatselt mind kõvasti kimbutamas. Täna tagasivaadates tuleb südamesse suur tänu. Seminar oli hea akadeemilise ja ka praktilise väljundiga kool. Üks suur õnnistus oli ka see, et üliõpilasi motiveeriti end täiendama ja edasi õppima. Kuna töötan koolis filosoofia ja usuõpetuse õpetajana, siis olen end täiendanud Tallinna Pedagoogika Ülikoolis ja hetkel EELK Usuteadusliku Instituudi religioonipedagoogika magistrantuuris.
Pille. 1996. aastal oli võimalus osaleda Tartu Kõrgema Usuteadusliku Seminari piiblikoolis. Hindan seda aega, sest nii praktiliselt kui ka teoreetiliselt oli see väga õnnistusrikas.
Mida kujutab endast olla 10 tundi nädalas Antsla Gümnaasiumi koolipapa?
Alates 1995. aastast töötan Antsla Gümnaasiumis usuõpetuse ja filosoofia õpetajana. Olen Jumalale tänulik selle võimaluse eest töötada oma kodulinna laste ja noortega.
Kuidas olete masu üleelamas?
Meil on olnud igapäevane leib laual ja tuba soe. Hetkel on Eestis majanduslikult kitsas, 100000 inimest on kaotanud töö ja kellel on veel laenukohustused, nendel on ikka päris raske. Usun, et mitte alati pole nii raske majanduslik kitsikus, kuivõrd masu inimhinges. Aga Jeesus kutsub: "Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud, ja mina annan teile hingamise!" (Mt 11:28) Temas on lahendused. Vanas Testamendis loeme, kuidas Jumal andis oma sulasele Joosepile tarkuse, seletada ära ilmutus seitsme küllusliku ja seitsme ikaldusaasta kohta ning andis ka lahenduse: koguda õigeaegselt, et hiljem oleks ka teistele jagada. Seda kinnitab ka 19. sajandi Läänemaa ärkamislugu, kui inimesed said usklikuks, lõppes tühine ja raiskav elu, inimesed muutusid hoolsaks ja kaasateenivaks.
Mis on Antsla suvised linnalaagrid?
2003. aastal külastas meie kogudust üks kristlasest treener koos oma sportlastega ja nad olid nõus abistama meid, et korraldada suvine laste ja noorte linnalaager. Olime rõõmsad, et pakuti abi ja selliselt korraldasime siis mõnepäevase linnalaagri. Esimesel aastal võttis osa viisteist last. Kui laager lõppes, olid lapsed indu täis, et kas selline võimalus võiks olla ka järgneval aastal? Jälle palvetasime ja otsisime võimalusi, et Issand aitaks töötegijate osas ja ka majanduslikult. Nüüdseks oleme korraldanud linnalaagreid juba kuus aastat järjest. Mullu oli osalejaid 122, lisandunud on veel ka talvelaagrid. Meie laagrilapsed ja -noored on uus põlvkond, kes kannavad kristlikke väärtusi ja on potentsiaalsed Jumalariigi töötegijad. 2010. aasta suvelaagreid soovime korraldada erinevatele vanuseastmetele, et oleks rohkem võimalust jõuda sihtrühmadeni.
Millised traditsioonid ühendavad teie pereelu?
Oleme tänulikud Jumalale, et oleme teineteist leidnud ja nüüdseks 14 aastat abielus. Meie tütar Einike astus eelmisel aastal kogudusse. Meie kodus on ühine hommiku- ja õhtupalve, Pühakirja lugemine, see toob kaasa Jumala läheduse ja juhtimise. Jumala sõna ütleb: "Otsige esmalt Jumala riiki ja tema õigust, siis seda kõike antakse teile pealegi!" (Mt 6:33)
Meil on ühised väljasõidud loodusesse, vabaaja veetmine, sportimine, matkad ja reisimine. Väga oluline on üksteist märgata. Kui on tähtpäevad, siis ootavad üllatusena kas lilled või Pille valmistatud maitsev kook. Need on kallid hetked, üksteist teenida ja armastada.
Mida tõi Antsla usuellu Lootuse festival?
Lootuse festivali lasteüritusest võtsime osa ligikaudu 70 lapse ja noorega, kes osalesid hiljem ka suvises laste ja noorte linnalaagris ning on nüüd osaliselt pühapäevakoolis. Täiskasvanutega käisime festivalil reedel ja pühapäeval. Sellest grupist tegid paljud otsuse, nendega jätkame tööd. Suur rõõm on see, et kolm inimest ristiti 2009. aasta lõpus ja nad liitusid kogudusega.
Mida leiame eest, kui tulla Antsla koguduse keskele?
Palvetavad õed ja vennad! Olen südamest tänulik Antsla kogudusele ja kõikidele kaaskristlastele nende kaaspalvete eest, et tehakse ühiseid eestpalveid ja kantakse Issanda ette ühised vajadused. Jumala sõna ütleb: "Paluge, ja teile antakse, otsige, ja te leiate, koputage ja teile avatakse, sest iga paluja saab ja otsija leiab ja igale koputajale avatakse! (Mt 7:7-8)
Millist kohta omab Antslas 106aastane kristlik ajakiri Teekäija?
Jõuluajal korraldasime palvelas suure aastalõpu kohvilaua ja igasse kingipakki sai lisatud ja Teekäija jõulunumber. Sellest on olnud väga hea tagasiside, sest paljud inimesed said julgustust erinevatest lugudest – vaimulik ajakirjandus on hea leib meie elus.
