10/2010 Tõnu Lehtsaar, kallis vend Tartu Kolgata kogudusest
Kohtasin Joosepit esimest korda siis, kui ta Saksamaalt teoloogiaõpingutelt Eestisse suvevaheajale tulnuna oli meie koguduse suvelaagris külalisesinejaks. Hiljem tekkis meil kontakt Instituudi kaudu. See oli Joosepi poolt Pärnus käivitatud intellektuaalsete vendade ühendus, mille kaks olulist figuuri (täna prof Karl Pajusalu ja dr Toivo Pilli) tulid Tartusse ülikooli. Hiljem oleme Joosepiga palju suhelnud ja meist on saanud sõbrad.
Iga suhe on võimalus õppimiseks. Mina olen Joosepilt õppinud nelja asja. Esiteks: paindlikkust ja mõistmist konkreetse inimesega suheldes, ent vankumatust põhimõttelistes küsimustes. Teiseks: võimet ja oskust teha koostööd ja kaasata ühiste eesmärkide nimel väga erinevaid ja isesuguste vaadetega inimesi. Kolmandaks: pidevat avatust ja õppimisvõimet, mille üheks märgiks on aukartustäratav lugemus. Neljandaks ja minule kõige õpetlikumaks on olnud võime mitte klammerduda ega suruda oma tahtmist või arusaamist vägisi peale. Ilmselt on selle taga mitte hoolimatus, vaid võime usaldada Suure Looja kätte see, mis meist ei olene. On vana kõnekäänd, et ütle, kes on Su sõbrad ja ma ütlen, kes Sa ise oled. Olen Joosepile väga tänulik selle eest, mida olen võinud temalt õppida ja teadmise eest, et võin iga kell talle helistada.