Otsing

10/2012
Tõnu R. Kallas, Tallinna Kalju kogudus

Järgnev lugu on sündinud Aapo Puki juubeli puhul. Tema 50. sünnipäevale on
pühendatud ka Eesti Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis ja fuajeegaleriis avatud näitus, mille kohta kunstnik ise on öelnud, et see on tagasivaade poolelt teelt.

Kaheteistkümne aasta eest oli Aapo Pukil ainulaadse nimega näitus „Minu kogudus". Selle näituse korraldamise aeg oli kunstnikule ühtlasi ka loominguliste otsingute aeg. Ja näitus ise tema esimene teadlik väljaastumine kristlasena, kes on juba õppinud kõiges Jumalale lootma. Kuid identiteedi otsing kristlase ja kunstnikuna jätkub.

Kolmandal oktoobril käesoleval aastal Rahvusraamatukogus avatud näituse nimi on aga „Ennäe inimest" ja on üks Aapo Puki juubeliaasta ekspositsioonidest, hõlmates kunstniku viimase kümnendi portreeloomingut. Oma modellidega (kes kõik pole sugugi eestlased) suheldes ja neid maalides on kunstnikku haaranud tunne, nagu loeks ta rikast partituuri, mida tuleb veel läbi mängida. Märkimisväärne on Puki küpsemine nii kunstniku kui kristlasena, millega kaasnevad rikkalikud elu- ja loomingukogemused.

.


Viieaastane viibimine Californias tipnes maineka kunstiväljaande International Artist 09 2010 harmony fatherMagazine'i peaauhinnaga. Auhinnatud portreed „Harmony oma isaga" võib näha ka näitusel. Käesoleval aastal pälvis Ameerika Portreekunsti Ühingu rahvusvahelisel portreevõistlusel teise auhinna portreemaal „Kooritüdruk" (tütarlaps Tallinna Jaani kiriku koorist, Anne-Mari Velling).

„Ma olen vahel hämmastunud, et kui ma maalin head modelli, siis tulevad ka värvid ilusamad."

Kümmekond aastat tagasi ütles Aapo Pukk, et kõige rohkem meeldib talle maalida vanu inimesi. Ta tunneb, et vanadusest kortsus nägu on vaid materiaalne osa vaimsest inimesest, kes on ikkagi ilus ja rikas. Maalimise kaudu võib jõuda selleni, et vana ja väeti polegi enam nii vana ja väeti. Kortsud on otsekui elutee vaod. Kunstniku ülesanne on neid eristada ning vähemtähtsad ähmastada. Siis saab neist vaid pindmine võrgustik, otsekui pits valgel pluusil. Kuid samas peab kunstnik saavutama sellise tasakaalu, mille nimi on SELLE INIMESE NÄGU. Kortsud ei ilmu juhuslikult inimese näkku, vaid nad valmivad sinna.

 

07 2012 amalie laane

 

Nii tuleb näitusel mõjukalt esile Amalie Laane portree. Tema nägu on nii kortsuline, et rohkem kortse sinna lihtsalt ära ei mahuks. Mustamäe sotsiaalmajas elava Amaliega kohtus Aapo Pukk Nõmme turu väravas. Kuid vana naine ei tahtnud modelliks tulla, sest ta oli ennast juba maha kandnud. Ometi on ta kogu aeg Jumalale mõelnud. Ja nii maalis Pukk teda fotode järgi. Aga ikkagi oli Amalie ellu tulnud kunstnik, kes jäädvustas lõuendile tema kortsulise palge. Ja Aapo ütles talle: „Kui meid viiekümne aasta pärast pole enam olemas, siis saavad inimesed seda portreed vaadata."

Aapo Pukk tunneb, et ta on kogu aeg elanud kunstimaailmas. Ta pole kunagi sealt ära olnud, olles sõna otseses mõttes sinna sündinud, sest tema esimeseks elupaigaks sai olude tahtel Tartu Kunstikooli õpetajate tuba. Kunst tuli temasse koos emapiimaga, rääkimata siis veel isast Aleksander Suumannist (ehk lihtsalt Sassist) – kunstnikust ja kirjanikust. Ema Lainet peab Aapo „super kunstiõpetajaks ja metoodika kuningannaks". Ema viis poja sageli kunstinäitustele, osates temas kunsti vastu tõelist huvi äratada.

Kunstiõpinguid alustas Aapo üheksa-aastaselt Tartu Lastekunstikoolis. Kunstiinstituudi graafikaosakonna lõpetas ta 1986. aastal. Tol ajal peeti graafikat küllaltki elitaarseks erialaks. Ja Aapo tundis, et temagi peaks selle üle uhke olema, kuid peagi mõistis, et uhkusega pole siin midagi peale hakata, nüüd tuli vaid tööd teha.

Aapo Pukk on kujunenud silmapaistvaks portreekunstnikuks just viimasel paarikümnel aastal juba vabas Eestis. Ja Aapole 2011. aastal Eesti Kunstnike Liitu astumiseks soovitust andes nimetas Liidu president Jaan Elken teda kvaliteetportretistiks. Nii on ta kogu aeg olnud traditsioonilise portreekunsti viljeleja, kes pole kaasa läinud modernismi ideoloogiaga.

Aapo meelest on maalikunst tihedalt seotud sõnakunstiga. Pildi maalimine on millegi sõnastamine, avaldudes kunstniku valitud kujundites. Aapo isa on öelnud: „Kui ma pole maalinud või luuletanud, ei julge ma tänavale minna." Oma isa hingesugulasena tunneb Aapo sedasama. Ta on ennekõike KUNSTNIK. See on tema saatus ja valik. Ja kui midagi on valmis saanud, täidab see kunstniku peaaegu täiusliku õnnetundega, mis sunnib samasugust seisundit ikka uuesti ja uuesti taga ajama. Et siis jälle tavapärasesse maailma tagasi tulla. Kuid ometi on vähe neid pilte, millega kunstnik kohe pärast valmissaamist lõplikult rahule jääb. Võibolla saabub rahulolu aasta, võibolla kümne aasta pärast, siis kui on vahepeal elanud oma elu.
1996. aastal oli Tartus Aapo Puki näitus ja ilmus tema tööde esimene kataloog, mille eessõnas kunstiteadlane Leili Parhomenko kirjutas, et Aapo parim maal on veel sündimata. Siis oli noorel kunstnikul raske sellega nõustuda, kuid nüüdseks on ta veendumusele jõudnud, et kõik on tõesti veel ees. Või on see pelgalt unistus? Kuid ideaalne päev oleks just selline kestev olevik, kui ta saaks vaid maalida – värve kokku segada ning lõuendile kanda.

2001. aasta kevadel Kalju kirikus koguduse karjast Meego Remmelit maalides ütles Aapo: „Ma olen vahel hämmastunud, et kui ma maalin head modelli, siis tulevad ka värvid ilusamad."

Aapo naudib loomisprotsessi ennast, sest kõige parem pilt on pooleliolev pilt. See on otsekui pidev teelolek ja pidev avastamine. Et leida õigeid värve ning tasakaalu valguse ja varju vahel. See on pühalik tunne.



Meego Remmel:



08 aapo meegoportree-1Aapo Pukk on saanud ülemaailmse tuntuse portreekunstnikuna. Nagu juubelinäitusest näha, ongi see tema vaieldamatu and ja inspiratsiooniallikas. Siiski tunnen teda kunstniku ja usuinimesena teiseski vallas, ilmutuslike piltide vallas, Looja piltsõnumite meelevallas. Neid – julgen öelda prohvetlikke kujundteoseid – luues seisab ta kunstnikuna mitte enam silmitsi portreteeritavate inimestega, vaid asetub otse Kõigekõrgema enese palge ette. Selles vaimuseisundis saab ta peegeldada inimmaailma tagasi meid kõnetavaid jumalikke sõnumeid, mis ülendavad me inimlikkust maailma madalusest kõrgemale, Kõigekõrgemale.

Loojana näeb ta meis kätkevat jumalanäolisust, seda imago Dei salapära ja kirkust, mida kortsunud või meigitud inimnäolisus võib vahel peita. Ta näeb meid nii, nagu me oleme, ja loob meist enama kui me olemegi. Seesama läbinägev ja läbinisti loov inspiratsioon, in Spiritus, annab kõrgema tähenduse ta kunstilistele portreemaalidelegi.

Viimselt heiastub neis kõigis corpus Christi, nägemus Looja-näolisest Kristuse ihust ühes ja samas Vaimus. Iga inimese näol ja teol võib nõnda kehastuda siia maailma suurem kui me ise. Jumalale tänu, et Aapo on aidanud meil seda märgata ehk innustada oma piltidega meidki igaüht vastavalt omaenda andidele kõrgema nägemusega eluloole, eluloomisele Kõigekõrgema nägemusega.

Uudised

2022-3-aprill

08 Mai 2022
2022-3-aprill

SISUKORD  Viru vangla kutsub tööleEluringikeskus pidas sarikapidu Laura Maide Kui sa sööd ja su kõht saab täis Margus Kask Kes on tark ja arusaaja? Ermo Jürma Helle Liht – eesmineja...

Misjonireis Ukraina-Slovakkia piirile

08 Mai 2022
Misjonireis Ukraina-Slovakkia piirile

Aprill 2022 Maria Metsamaa, KUSi tudeng Oma ülempreesterlikus palves ütleb Jeesus: Nii nagu sina läkitasid minu maailma, läkitan ka mina nemad maailma (Jh 17:18). 13.–19. märtsil juhtis Jumal meid kuueliikmelise tiimiga...

EKB Liidu muusikapäev

08 Mai 2022
EKB Liidu muusikapäev

Aprill 2022 Taimi Kopli, Haapsalu baptistikogudus Kui Jumal lubab ja me elame – saame kokku EKB Liidu koguduste muusikutega 7. mail Tallinnas keskuse ruumides, Koskla 18, kell 10.00–16.30.Laulul ja muusikal on...

Soome kohus tühistas endise siseministri homofoobia süüdistuse

08 Mai 2022

Aprill 2022 Soome kohus leidis, et homoseksuaalsust taunivate ja Pühakirja tsiteerivate kirjutiste ning postituste tõttu sotsiaalmeedias vihakõnes süüdistatatud endine siseminister Päivi Räsänen ei ole süüdi. „Oleksin olnud šokeeritud, kui otsus...

Aga paberkandjal Teekäijat loen huviga

08 Mai 2022

Aprill 2022 Möödunud aasta lõpust jäi meelde üks vestlus infotarbimisest. Doktorikraadini jõudnud toimekas vend ütles, et kuna kutsetöö nõuab temalt piisavalt palju arvutitunde, ei vaata ta isegi oma koguduse veebikanaleid,...

Jeesus, Sa tuled varsti

08 Mai 2022

Aprill 2022Aime Järv, Tartu Salemi kogudus Ma tunnen veel vaid üht igatsusepiina,mil tuled Sa mind enda juurde viima.Seal igavesti kummardun Su jalge ette maha,kõik maiselt murelik jään'd kaugel seljataha. Sa...

Õpetaja kirjutas

08 Mai 2022

Aprill 2022Ülle Uibo-Lanto, Tartu Salemi kogudus, 2001 kõik see aeg Õpetaja rääkis mõistukõnedes õpilased kuulasid suuremat suurem osa ei mõist küll mõni sai hapra selguse üksik kes asetas kuuldu kui...

Sõbralt Sõbrale Nõustamiskeskus panustab vaimsesse tervisesse

08 Mai 2022
Sõbralt Sõbrale Nõustamiskeskus panustab vaimsesse tervisesse

Aprill 2022 Merle Kotiesen, Sõbralt Sõbrale turundusjuhtFotod: Ave Aviste Sõbralt Sõbrale Nõustamiskeskus tegutseb uues asukohas, aadressil Lai 23, Tartu. Kristlastest pereterapeut ja kaplan Maire Latvala ning psühholoog ja pereterapeut Karita Kibuspuu...

Evangeeliumiga linnalikus keskkonnas

08 Mai 2022
Evangeeliumiga linnalikus keskkonnas

Aprill 2022 Joosep Tammo, EKB Liidu vanematekogu esimees Te peate olema minu tunnistajad Jeruusalemmas ja kogu Juuda- ja Samaariamaal ning ilmamaa äärteni (Ap 1:8).Mina olen üles kasvanud möödunud sajandi viiekümnendate aastate...

Kuidas Ukraina tuli minu juurde

08 Mai 2022
Kuidas Ukraina tuli minu juurde

Aprill 2022 Hele-Maria Kangro, 3D kogudus Ma ei ole kunagi Ukrainas käinud, aga tänavu tuli Ukraina minu juurde.Esiti paistis, et minu põlvkonnal ei õnnestugi Eestisse saabunud ukrainlastega suhelda, sest vabatahtlikelt nõuti...

Linke