1/2009 Meego Remmel, EKB Liidu president
Kõndisin vanaaasta õhtul mööda Kuressaare peatänavat kesklinna poole koos Texase sõpruskoguduse venna Ralph Girlinghousiga. Korraga nägin meie ees ühel puuoksal rippuvat kollast salli. Just sellist, nagu minulgi samal hetkel kaelas.
Tegelikult oli samasugune kollane sall enam kui sajal aastavahetuse evangeelsest talvefestivalist osavõtjal Kuressaares. Too erekollane sall üle Eesti ja välismaaltki Saaremaale kogunenud nooruslike kristlaste kaelas pidi näitama usku talvefestivali motosse: „Julge särada!" Talviselt pimedal ajal, kui enamus eestimaalasi peidab end tumedate ja paksude talverõivaste alla, oli tore näha, kuidas siin liikusid ringi säravate kollaste sallidega inimesed, kehastamaks usku evangeeliumisse.
.Linna keskele suure jõulukuuse alla oli üles pandud kaks telki ja lava. Telgis jagati inimestele tasuta kuuma teed ja pontšikuid ning vaimulikku kirjandust ja kutseid erinevatele talvefestivaliga seotud sündmustele. Mitmel pool linnas olid avatud õpikojad lastele, noortele, täisealistele, kus omandati oskust väljendada kristlikku elurõõmu ja rõõmusõnumit. Hooldekodudesse viidi head ja paremat nii suhupistimiseks kui südamessevõtmiseks.
Aasta eelviimasel õhtul liikus läbi linna suur valgusemarss, kus kollaste sallidega lapsed, noored ja täiskasvanud kandsid tõrvikuid ja küünlaid linna ühe kiriku juurest teise kiriku juurde. Lauldi rõõmusõnumilaule, tervitati pealtvaatajaid rõõmuhõisetega ning palvetati kirikute treppidel seisatudes koos kohaliku vaimulikuga õnnistuseks konkreetsele kogudusele, linnarahvale, saarerahvale, Eesti rahvale, maailma rahvastele.
Õhtustel evangeelsetel kontsertteenistustel oli Siioni kirik rahvast täis. Olles oma jutluse lõpetanud ning astunud teenistusel osalenud ja ka tervituse öelnud Kuressaare linnapea juurde, ütles ta mulle, et ta pole kunagi varem midagi seesugust kogenud. Ta tänas südamest ja tunnistas, et sai sel õhtul seesmiselt puudutatud.
Tänu Jumalale, kes on saatnud meile, inimlastele oma rõõmusõnumi, kes sai lihaks jõuluööl sündinud Jeesuses ning elas meie keskel, näidates meile julgelt säravas kirkuses Isa au täis armu ja tõtt! Tänu, et sellesama rõõmusõnumi läbi oleme ka meie võinud leida oma elule tõelise aluse! Tänu, et oleme kutsutud uskuma evangeeliumisse ja elama seda välja ustavalt ja usaldustväärivalt!
Jeesus ütles: „Uskuge evangeeliumisse!" Ta ütles ka: „Mina olen maailma valgus. Kes järgneb mulle, ei käi pimeduses, vaid tal on elu valgus." (Jh 8:12) Samas ta kinnitas: „Kuni mina olen maailmas, olen ma maailma valgus." (Jh 9:5) Edasi ütles ta: „Teie olete maailma valgus. Ei saa jääda märkamatuks linn, mis on mäe otsas. Ega süüdata ka lampi ja panda vaka alla, vaid lambijalale, nii et selle valgus paistab kõigile majasolijatele. Nõnda paistku teiegi valgus inimestele, et nad teie häid tegusid nähes ülistaksid teie Isa, kes on taevas." (Mt 5:14-16)
Niisiis, julgeme särada! Usume evangeeliumisse! 2000 aastat tagasi kehastus rõõmusõnum maailma Jeesuse kaudu. 2009. aastal pärast Kristust kehastub rõõmusõnum maailmas meie kaudu. „Teie olete maailma valgus," ütleb Jeesus oma järgijatele.
Evangeelium ei ole veenvalt tõestatud matemaatiline valem, vaid keset elutegelikkust jagatud rõõmusõnum usus ja usalduses Kristuse suhtes.
Ka sina oled evangeelium, kas sa usud seda? Keegi on öelnud, et Jumal on inimestele jätnud viis evangeeliumi: Matteuse, Markuse, Luuka, Johannese ja Sinu elu evangeeliumi. Läbi kahe aastatuhande on olnud vähe neid, kes on lugenud esimest nelja. Vähemalt 1500 aastat tuli enamus kristlastest usule läbi viienda evangeeliumi, lugedes teiste kristlaste elust, mida tähendab uskuda Kristusesse. Tänapäeval on neli evangeeliumi kättesaadavamad kui kunagi varem. Teadmata arvus keeltes on evangeeliumid terviktekstidena saadaval hiirekliki kaugusel internetis, rääkimata paberkandjatele trükitud evangeeliumidest hotellides, haiglates, vanglates, raamatulettidel, kirikutes, kodudeski. Ometi loeb enamus inimesi jätkuvalt vaid viiendat. Ja inimesed usuvad, mida nad loevad.
Millist evangeeliumi nad sinu ja minu elust välja loevad? On see neile rõõmustav või masendav sõnum? On see päästev või hukkamõistev sõnum? On see pühima armastuse või armutu silmakirjalikkuse sõnum? On see sõnum Kristusest meie maailmas või maailmalikkusest vaatamata meie kristlaseksolemisele?
Jeesus ütleb: „Uskuge evangeeliumisse! Mina olen maailma valgus. Teie olete maailma valgus." Paulus kirjutab: „Ma ei häbene evangeeliumi, see on ju Jumala vägi päästeks igaühele, kes usub... Sest Jumala õigus on ilmunud evangeeliumis usust usku, nii nagu on kirjutatud: „Aga õige jääb usust elama."" (Rm 1:16-17)
Need piiblisõnad andsid tõuke Martin Lutheri usupuhastuseks. Sama sõnum tõi samal ajal elava usu juurde ka tuntud katoliikliku reformatsiooni algataja Ignatius Loyola. Usk evangeeliumisse on muutnud Eestimaa inimeste elu. 125 aastat tagasi alanud vaimulikust ärkamisest Läänemaal sai alguse üle Eestimaa levinud elumuutev vaimulik liikumine, mis tõi tuhandeid inimesi elavale usule ning evangeeliumikuulutusele kaasinimeste usklikukssaamiseks. Nii tekkisid baptistikogudused, priikogudused, evangeeliumi kristlaste vabakogudused ning nelipühilikud kogudused, kes täna moodustavad 83 kogudusest koosneva Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidu. Sellesse ühendusse kuulub ligi 6000 isiklikus usus ristitud koguduseliiget, peale selle lapsed, noored, vanemad, kes võivad usus kasvada laste pühapäevakoolides, noortetöös, täiskasvanutele suunatud alfakoolitustel, koguduse koosolekutel, kodugruppides, kodututele pakutud öömajades, saunapäevades, supiköökides, aga ka edukatele ühiskonnategelastele korraldatud palvushommikusöökidel, heategevusüritustel, kristlikel konverentsidel, seminaridel, koolitustel, aga ka hoolitsemisel ja hoolekandel inimeste füüsiliste, psüühiliste, sotsiaalsete ja materiaalsete vajaduste eest, kus iganes keegi abi vajab.
Jeesuse sõnad ja elu ütlevad: „Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma mõistusega! See ongi suurim ja esimene käsk. Teine on selle sarnane: Armasta oma ligimest nagu iseennast! Neis kahes käsus on koos kogu Seadus ja Prohvetid." (Mt 22:37-40) Selles topeltkäsus on kokku võetud mitte ainuüksi Jeesuse usuline ja kõlbeline õpetus, vaid ka kogu kristuslik elukäsitus ja elulugu. Seesama armastuselugu peab saama ka meie elulooks, vastasel juhul me vaevalt Kristust järgime.
Sellepärast rõhutabki Eesti EKB Koguduste Liit usku evangeeliumisse 2009. aastal läbi kolme prioriteetse tegevuse: kuulutuse, hoolitsuse, koolituse. Samamoodi toimis Jeesus. Ta kuulutas, hoolitses ja koolitas. Liidu uusaastaläkituses öeldi: „Kõige pimedamatel aegadel on jumalik
Päästja astunud inimeste keskele ning kehastanud rõõmusõnumit kuulutades, hoolitsedes, koolitades. Raskeimatel aegadel oleme meiegi Kristuse esinduskoguna kutsutud elama ja olema inimeste keskel ning kuulutama Päästja olemasolu, hoolitsema abivajajate eest ning koolitama nii iseennast kui kaasinimesi jüngerlikult Jeesuse sarnaseks elukäsituseks ja ennastandvaks teenimisvalmiduseks läbi kõigi vaimuandide, mis ta oma koguduseihule on usaldanud. Rõõmusõnumi Issand tahab oma Vaimu kaudu meid kõiki sel aastal eriliselt õnnistada ja tarvitada. Avagem end sellele võimalusele 365 päeval ja ööl aastas!"
Piibel ütleb: „Usk on kindel usaldus selle vastu, mida oodatakse, ja veendumus selles, mida ei nähta." (Hb 11:1, 1968. a tõlkes) Nii tähendab piibellik usk evangeeliumisse täieliku usalduse ülesnäitamist N/nähtamatu N/nähtavale toomisel. Evangeelium ei ole veenvalt tõestatud matemaatiline valem, vaid keset elutegelikkust jagatud rõõmusõnum usus ja usalduses Kristuse suhtes. Kandkem sellist evangeelset usku oma elu keskmes! Jagagem uuel aastal usku ja usukogemusi, evangeelseid tunnistusi ja elulugusid.
Tuntud missioloog Leslie Newbigin on öelnud, et kui üldse evangeeliumi kuulutada, siis tuleb seda teha selliselt, et sellest aru saadakse ning ollakse võimelised seda vastu võtma. Helmut Thielicke leiab, et evangeeliumi peab kuulutama värskelt ja igale põlvkonnale uuel viisil, sest igal ajastul on erilised küsimused, mis on küllaltki unikaalsed. Karl Barth tunnistab, et evangeelium muutus tema jaoks hoopis teistsuguseks, kui ta sai oma üllatuseks Safenwilis õunapuu all istudes aru, et apostel Paulus ei saatnud oma kirja mitte vaid oma kaasaegsetele Roomas, vaid et see kiri oli tegelikult saadetud Karl Barthile ja Karl Barth pidi sellele kirjale vastama. Nii sai temastki evangeelium möödunud sajandi maailmas. Kes on evangeeliumiks sel sajandil ja eeloleval 2009. aastal Eestis?
Näitasin Ralphile kollast salli puu otsas ja ütlesin, et keegi on selle vist kaotanud. Ta võttis selle puuoksalt ja pani endale kaela. Otsekui märgiks, et temagi, rääkimata meist, eestimaalastest, on kutsutud olema Jumala evangeeliumikirjaks kaasaja Eestile. Kas ka sina?
