Otsing

10/2013 10 egon sarv
Egon Sarv, misjonär

„Ma imestan, et teie nii ruttu pöördute ära temast, kes teid Kristuse armu kaudu on kutsunud, mingi teistsuguse evangeeliumi poole. Mingit teist evangeeliumi ei ole, on vaid mõningaid, kes teid segadusse ajavad ja tahavad Kristuse evangeeliumi pahupidi pöörata" (Gl 1:6–7). Ohoo... on veel mingi teine evangeelium, mis ei olegi evangeelium! Paulus selgitab läbi Galaatia kirja Kristuse evangeeliumi erinevust sellest teisest sõnumist. Ka meil on vaja osata eristada neid kahte, et püsida õigel teel.

Niiviisi „tegemise teele", teistsuguse evangeeliumi teele pöörates saame aga Seaduse orjadeks.

1. On ainult üks, Kristuse evangeelium

Esiteks, s 8–9 Paulus rõhutab kaks korda, et kui keegi peaks Kristuse evangeeliumi pähe kuulutama mingit teist evangeeliumi, siis ta olgu neetud. Miks nii karm? Sest et ei ole teist evangeeliumi, on vaid valeõpetused, olgugi välja aretatud Kristuse evangeeliumist. Seepärast ettevaatust, kui kavatseme hakata Kristuse evangeeliumi kuidagi teiseks pöörama.

2. Evangeelium tuleb ilmutuse kaudu

Edasi, s 11–12 Paulus ütleb: „Sest ma teatan teile, vennad, et evangeelium, mida ma olen kuulutanud, ei ole inimestelt, sest mina ei ole seda vastu võtnud ega õppinud inimeste käest, vaid Jeesuse Kristuse ilmutuse kaudu." Evangeelium ei ole inimeste konstrueeritud, vaid saadud ilmutuse kaudu Jeesuselt Kristuselt endalt. Seetõttu ei ole meie asi seda kärpida ega täiendada. See peab jääma selliseks, nagu see ilmutuse kaudu on saadud, ja nii tuleb seda ka kuulutada. Isegi kui sa sellega endale vaenlasi kogud (Gl 4:16).

3. Kristuses on vabadus

„Aga sissepugenud valevendade pärast, kes olid kõrvalt tulnud varitsema meie vabadust, mis meil on Kristuses Jeesuses, et meid orjastada, ei andnud me hetkekski järele ega alistunud neile, et teile jääks evangeeliumi tõde" (Gl 2:4–5). On hoiatav, et kogudusse poevad ka valevennad, kes tulevad teistsuguse evangeeliumiga. Milles on erinevus? Kristuse evangeelium ütleb: „vabadus, mis meil on Kristuses", aga teine evangeelium tuleb meid orjastama. Kuidas see meid orjastab? Sellega, et käsib täita kogu Seadust: „Te usute Jeesusesse, aga nüüd on vaja täita käsukorras ka kõike seda, mida Seadus ütleb – ära valeta, ära varasta, ära riku abielu ... maksa kümnist kõigest ... sa pead koguduse teenistustel käima, evangeeliumi kuulutama, külalislahke olema, vaeseid aitama ... Sa pead seda, seda ... sa ei tohi seda, seda..."

Siin tekib Paulusel konflikt ja ta ei anna silmapilkugi järele, kaitsmaks Kristuses olevat vabadust. Apostel on väga selge ja ütleb, et valevennad tulevad teise evangeeliumiga, orjastamaks usklikke taas Seaduse alla. Paulus seisab sellele vastu, et evangeeliumitõde jääks meile. Evangeeliumitõde on vabadus Kristuses!

11 kristuse evangeelium4. Õigeksmõistmine on usu läbi Kristusesse

Paulus selgitab: „Meie oleme sünnilt juudid ega ole patused paganate seast, aga teades, et inimene ei saa õigeks Seaduse tegude kaudu, vaid ainult usu läbi Kristusesse Jeesusesse, siis oleme ka meie uskunud Kristusesse Jeesusesse, et saada õigeks usust Kristusesse ja mitte Seaduse tegude kaudu" (Gl 2:15–16a). Apostel mõistis kahte asja. Esiteks: see, et ta on juut, siin teda ei aita. Teiseks, teda ei aita ka Seaduse järgimine, sest: „Seaduse tegude kaudu ei mõisteta õigeks ühtegi inimest" (Gl 2:16b). Õigekssaamine on ainult ühes kohas – Kristuses (s 17). Siis ta ütleb: "... oleme ka meie uskunud Kristusesse Jeesusesse, et saada õigeks usust Kristusesse." Meie õigeksmõist on Kristuses ja väljaspool Kristust ei ole meil mingit õigeksmõistmist.

Kristuse juurde tulek on usu kaudu. Teine evangeelium aga kuulutab, et me saame õigeks tegudest. Pead tegema seda, seda ... Seega, kuigi usume Jeesusesse, paneme ometi alateadlikult fookuse tegudele. Tehes tunneme ennast õigetena. Kui ei tee, siis süüdi. Nagu koolis, kus õpetaja ütleb: „Tõstke käsi, kes on kodutöö ära teinud." Kuidas tunnevad ennast lapsed, kes on kodutöö teinud? Hästi, eks? Sirutavad käe täitsa lakke välja ... Siis vaatavad võidukalt üle klassi, et kuidas teistel on. Tegemine paneb meid alati võrdlema ja hooplema.

Kuidas tunnevad ennast need, kel kodutöö tegemata? Pead maas, eks? Need, kel kodutöö tehtud, tunnevad ennast õigetena, sest nad tegid. Nad vaatavad ülevalt alla neile, kes ei teinud. Ja sama on meil usuelus. Võtame Seaduse ja hakkame seda täitma! Kui oleme midagi teinud, siis uhkustame: „Vaata mind!" Vaatame ülalt alla neile, kes pole nõnda teinud.
Nõnda püüame (kasvõi alateadlikult) Kristuse juurde minna mitte usu, vaid oma tegude kaudu. Just sellele teele teine evangeelium meid surubki. Probleem on aga, et Seaduse tegudest ei mõisteta õigeks ühtki liha. „Kuid kõik need, kes rajavad end Seaduse tegudele, on needuse all, sest on kirjutatud: „Neetud on igaüks, kes ei püsi kõiges, mis on kirjutatud Seaduse raamatusse, et ta seda täidaks"" (Gl 3:10). Kui sina järgid teist evangeeliumi ja ütled, et Jumala Seadust tuleb täita, siis tuleb sinu õigus Seaduse pidamisest. Nõnda aga paned end Seaduse alla ja oled kohustatud täitma kogu Seadust! Kui vääratad kasvõi ühes kohas, oledki needuse all! Kristuse evangeelium ütleb, et õigeksmõist on Kristuses ja tee Kristuse juurde on usu, mitte tegude kaudu!

Egon, kes pidi Seadust täitma, on Kristuses risti löödud ja surmatud; ja Kristuses elab ta uues loomuses Jumalale.

5. Kristuses olen Seadusele surnud

Paulus ütleb: „Sest ma olen Seaduse läbi Seadusele surnud, et elada Jumalale" (Gl 2:19). Imeline ja julgustav lause minu jaoks. Kui keegi tuleb mulle teist evangeeliumi kuulutama, et peaksin Seadust täitma, siis vastan: „Vabandust, aga mina ei pea." – „Tõesti või? Ei peagi või?"

Mulle on öeldud, et ma pean täitma kümmet käsku, et ma pean maksma kümnist, olema külalislahke, kuulutama evangeeliumi jne. Tead, mul on nii hea meel, et ma olen vabastatud. See on nagu koolis kehalises kasvatuses, kus õpilased hüppavad kõrgust, aga mõni on tervislikul põhjusel vabastatud. Samal moel olen mina vabastatud Seaduse täitmisest. Tead miks? Sest ma olen liiga nõrk ja puudulik. Latt on liiga kõrgel ja ma ei vea välja. Kui kehalises on probleemiks tervis, siis minu probleemiks on patt. Seetõttu on Jumal mulle kirjutanud vabastuskirja: „Egon on Seaduse läbi Seadusele surnud. Egon – see tema vana lihalik loomus – on ühes Kristusega risti löödud ja vabastatud Seaduse täitmisest" (vt ka Rm 8:2). See Egon, kes pidi Seadust täitma, on surnud – ning Kristuses, kus vana loomus on surnud, võib uues loomuses elada Jumalale (Gl 2:19). Kas see pole vabadus? On. Halleluuja! On neid, kes hüppavad ja hüppavad, et üle lati saada, aga mina olen vabastatud.

6. Kristus elab minus

Paulus ütleb: „Nüüd ei ela enam mina, vaid Kristus elab minus" (Gl 1:20). Kui imeline on Jumala lahendus patusele inimesele! Jumal teab, et mina olen nii nõrk ja puudulik, et oma patuses loomuses ei ole ma iial võimeline tema täiuslikku Seadust täitma, sellest latist üle hüppama. Ta kirjutab mulle vabastuse – ristil koos Kristusega risti löödud. Ta kõrvaldab minu ja „nüüd ei ela enam mina, vaid Kristus elab minus". Tema minu sees on see, kes täidab kogu Seaduse. Tema minus on see, kes peab kümmet käsku; tema minu sees on see, kes maksab kümnist; tema minu sees on külalislahke, kuulutab evangeeliumi jne. Mina aga ... olen vaba! Eks Kristuse evangeelium olegi: „Vabadus, mis meil on Kristuses". Aga see vabadus on meil ainult ühes kohas – Kristuses!

Teistsugune evangeelium ütleb, et meie ise peame Seadust täitma ja Jumalale midagi tegema. See meile meeldib – teha midagi suurt! Olles aga midagi teinud, tahame ka tehtu eest au. Niiviisi „tegemise teele", teistsuguse evangeeliumi teele pöörates saame aga Seaduse orjadeks. Jumala tee on palju parem – ta kõrvaldab meid ja asetab meid Kristusesse. Kristus meie sees täidab Seaduse ja teeb Jumala tegusid. Augi kuulub temale.

Meie pere ei läinud Indoneesiasse sellepärast, et Piibel käsib: „Minge kõike maailma!" Ometi oleme seal. Ma kuulutan ja elan selle järgi, et kümnist ei pea maksma ... ometi maksan kümnist. Sest ma tahan kümnist maksta. Kuidas nii? Tema minu sees teeb seda kõike. Mina aga olen vaba.

Lõpetuseks

Tahad sa osa saada sellest vabadusest, mis on Kristuses? Otsi Kristust, teda ennast! Püsi temas, ela temas ja hoidu teistsugusest evangeeliumist. Miks inimestele meeldib teine evangeelium? Sest nad tahavad ise teha suuri asju Jumalale. Ning ise saada tehtu eest au. Jumal aga on pannud Kristuse komistuskiviks kõigile, kes valivad teise tee. See ei olegi evangeelium, vaid orjaike. Paulus ütleb: „Vabaduseks on Kristus meid vabastanud. Püsige siis selles ja ärge laske endid jälle panna orjaikkesse!" (Gl 5:1).

Uudised

SAATEKS

21 Juuni 2022
SAATEKS

Juuni 2022 Mikael Raihhelgauz, Kõrgema Usuteadusliku Seminari (KUS) arendusjuht Paistab, et on hakanud kujunema murettekitav seaduspära: Kõrgema Usuteadusliku Seminari kogukonna mahukamate tekstikogumike ettevalmistusaeg langeb kokku tõsiste kriisidega. 2021. aasta suvel ilmunud...

2022-4-juuni

21 Juuni 2022
2022-4-juuni

SISUKORD  SAATEKS Mikael RaihhelgauzTarkuse omandamine: mõtteid kristlikust haridusestTARKUS hüüab tänavail Mikael RaihhelgauzNoorte juhtide arenguprogramm: Euroopa ja Eesti versioon Einike PilliMinevikukogemusele, olevikule või tulevikule keskendumine? Koguduse arenguprogrammi arenguteest ja õppimiskogemustestEinike Pilli,...

Sõnaväänamise anatoomia

21 Juuni 2022
Sõnaväänamise anatoomia

Juuni 2022 Tõnu Lehtsaar, religiooni- ja suhtlemispsühholoog Uskliku inimesena usun, et Jumala sõna ehk Piibel on Jumala vaimust inspireeritud tõde. Jumalakartliku inimesena püüan oma elu elada Jumala sõna järgi. Selleks et...

Lepituse and ja ülesanne

21 Juuni 2022
Lepituse and ja ülesanne

Juuni 2022 Michael Kißkalt, Elstali Teoloogilise Kõrgkooli rektor, jutlus Olevistes 6. märtsil 2022 Niisiis, kui keegi on Kristuses, siis ta on uus loodu, vana on möödunud, vaata, uus on sündinud. See...

Jumala õunaaed

21 Juuni 2022
Jumala õunaaed

Juuni 2022 Einike Pilli, KUSi rektor, jutlus Keilas, 6. märtsil 2022 Seda suurt Keilast alanud kooli juubelisünnipäeva peame nii keerulisel ajal (Venemaa on koos Valgevene sõjaväega ründamas Ukrainat), kus isegi ei...

Miks me teeme seminari?

21 Juuni 2022
Miks me teeme seminari?

Juuni 2022 Erki Tamm, EKB Liidu president Jeesus aga, vaadanud talle otsa, tundis armastust ta vastu ja ütles talle: „Üks asi puudub sul. Mine müü kõik, mis sul on, ja anna...

Jumal on kõnelnud – mis siis edasi?

21 Juuni 2022
Jumal on kõnelnud – mis siis edasi?

Juuni 2022 Stefan Gisiger, Euroopa Baptistiföderatsioon president Järgmisel päeval me lahkusime sealt, jõudsime Kaisareasse ja astusime sisse evangelist Filippuse kotta, kes oli üks neist seitsmest, ja jäime tema juurde. Temal oli...

Tarkus hüüab TÄNAVAIL

21 Juuni 2022
Tarkus hüüab TÄNAVAIL

Juuni 2022 Michael Kißkalt, Saksamaa Elstali Teoloogilise Kõrgkooli rektor Tarkus hüüab tänavail, annab oma häält kuulda turgudel, kisendab lärmakates paikades, kõneleb oma sõnu linnaväravate suus (Õp 1:20–21).Eelmised kaks ettekannet käsitlesid selle...

Olla helilooja vabakirikus

21 Juuni 2022
Olla helilooja vabakirikus

Juuni 2022 Toivo Pilli, KUSi kirikuloo õppejõud On 2011. aasta hilissügis. Pärast väikest ekslemist leian Vääna-Jõesuu männimetsas õige teeotsa ja pööran kitsamale rajale. See viib Anne Metsala manu. Suvilast elumajaks ümber...

Vabakirikliku kõrgkooli „eksperiment“ 1989–

21 Juuni 2022
Vabakirikliku kõrgkooli „eksperiment“ 1989–

Juuni 2022 Einike Pilli, KUSi rektor Kui ma 16. oktoobril 1989 „koolimajja“ jõudsin, oli EKB Liidu presbüterite nõukogu koosolek Pargi tänaval Tallinnas juba alanud, kuid kooli avamise otsust ei olnud veel...

Linke