02/2014 
Toivo Pilli, Tartu Salemi pastor
„Püsige nõnda Issandas, armsad!" (Fl 4:1). Filipi kirjas kasutab apostel Paulus sageli väljendeid, mis räägivad Jeesuses Kristuses olemisest. Mõelge ühtmoodi Issandas, olge rõõmsad Issandas, teie mõtted on hoitud Kristuses... Kuidas seda mõista?
Mida tähendab olla Kristuses?
Kas Piibel peab silmas mingit müstilist, salapärast ühtsust Kristusega? Muidugi, kus Jumal on mängus, seal on alati ka omajagu saladust. Aga Filipi kiri, kaasa arvatud 4. peatüki algus, räägib väga praktilistest asjadest (4:2–9). Siin on juttu tülide ületamisest, palvetamisest ja tänamisest, samuti vooruslikust elust, heade asjade taotlemisest ja teostamisest. Kõik need kristlikud praktikad aitavad püsida Issandas ja väljendavad Issandas olemist.
Nii nagu vankriratta kodarate tugev ühendus rummuga teeb ratta tugevaks, on oluline, et see, kes me oleme ja mida teeme, koonduks Kristuses. Kui liigume lähemale keskmele, oleme lähemal ka üksteisele. Võib öelda ka niipidi: kui tegutseme nii, et osadus suureneb ja üksmeelt ning Kristuse-sarnasust on meis rohkem, siis avastame Jumala tõelisemalt. Nii võib ratas veereda, meid kuhugi edasi viia. Muidu laguneb ta varsti ja meile jäävad kätte ainult kasutud kodarad.
Teine näide. Arvutikasutajad ütlevad mõnikord: „Ma olen internetis." See tähendab, et suhtluskanal on avatud, ma olen „sees" internetimaailmas, ei ole tõrkeid suhtluses ega virtuaalses liikumises... Kauge tuleb lähedale. Mu sõprade teated ja pildid ja lingid tulevad mulle tuppa kätte. Ja minu sõnumid jõuavad kohale. Olla Kristuses – see tähendab, et suhtluskanal Jumalaga on avatud!
Eriliseks teeb Kristuses olemise see, et see muudab meid. Olla Kristuses ei tähenda lihtsalt ülevaid tundeid või müstilisi kogemusi, vaid see tähendab, et meie elu muutub tema mõjul tema sarnasemaks. Teisisõnu: see tähendab olla Kristuse lähedal, alistuda Kristusele, teha Kristuse tahtmist, käituda hoolivalt Kristuse pärast, otsida kõiges Kristuse meelt.
Pöördun Pauluse mõtete juurde Filipi kirja 4. peatükis. Kas saame kaasa aidata, et olla tugevamalt kinnitatud Issandas? Jah. Esiteks, tee midagi, mis osadust suurendab; kui on tüli, lepi ära (4:2–5). Ja sa oled tugevamalt Kristuses. Teiseks, palveta ja täna – muretse vähem ja usalda rohkem Jumalat (4:6–7). Ja su elu on tihedamalt seotud jumaliku eluga. Kolmandaks, tee seda, mis on hea ja teeb head! Mõtle ja tegutse selles suunas, mis kasvatab Kristuse-sarnast iseloomu. Muuda see harjumuseks (4:8–9). Ja Jumala rahu haarab sind endasse.
Sageli me mitte ei leia üksmeelt, vaid valime üksmeele.
Otsusta üksmeele kasuks
Pauluse nõuanne on väga praktiline: „Mõelge üksmeelselt Issandale alludes." Mõnede koguduseliikmete vahel oli tekkinud pingeid ja erimeelsusi. Siin nimetatakse naisi, aga olgem ausad, mehed võivad samamoodi tülli minna.
Kas tundub üllatav, et arusaamatused olid tekkinud apostli ustavate kaastööliste vahel, kes olid koos temaga „võidelnud evangeeliumi eest"? Pahandus võib tulla aktiivsete ja silmapaistvate evangeeliumi kuulutajate vahele. Nad ei ole leiged ega ükskõiksed. Nad on jumalariigis palju head teinud ja tulemuslikult töötanud. Aga nüüd on erimeelsus löönud nende vahele kiilu ja nad peavad küsima: „Kui me oleme Issandas, siis mida peame tegema?" – Nõuanne on lihtne ja raske ühtaegu: „Leppige ära!" Kristusele alludes leidke üksmeel.
Leppimist on tarvis meie enda pärast. Me vabaneme ise kammitsatest. Eetikaprofessor Lewis Smedes on öelnud: „Andestada tähendab anda vangile vabadus, ja avastada, et see vang olid sina ise." Üksmeel ei ole samamoodi mõtlemine ja ütlemine, vaid armastus, mis võimaldab erinevatelgi inimestel koos töötada. Üksmeel on otsus! Sageli me mitte ei leia üksmeelt, vaid valime üksmeele. Seda on tarvis, et kogudus oleks tugev ja võiks muuta tulevikku jumalariigi-kujulisemaks: „Kui sa andestad, siis ei suuda sa küll muuta minevikku – aga kindlasti muudad sa tulevikku," on keegi tabavalt öelnud.
Aga leppimist, andekspalumist ja andeksandmist on tarvis millegi veel suurema pärast. Kristuse pärast! Leppimine on Kristuse austamine, sest tema on tulnud tooma lepitust ja on andnud oma järgijatele lepitusameti. Kes seda teeb, see avastab, et ta eluosadus Kristusega on süvenenud. Sellel mündil on teinegi pool: kes on õppinud Kristuse lähedusse hoidma, leiab endas rohkem jõuvarusid leppimiseks.
Need neli sõna olid: „Muretse vähem, palveta rohkem!"
Usalda rohkem Jumalat
Jumala usaldamise vastand on muretsemine. Muretsemine halvab meie tahet. Muretsemine häirib Jumalaga suhtlemise kanaleid nii, et Jeesus muutub kaugeks. Muretsemine rebib meid Kristusest „välja". Me ei ole enam jumalariigi keskkonnas „sees". Kontakt katkeb või ummistavad valeteated ja „spämm" meie ühendust Issandaga.
Vahest sa tead, mida tähendab muretseda nii, et jõud raugeb ja süda valutab mitte ülekantud, vaid otseses mõttes. Selline olukord nõrgestab meid. Ühel niisugusel hetkel kõneles Jumal minuga erilise selgusega. Tavaliselt räägib ta minuga koguduse või Pühakirja või sõprade või raamatute või olukordade kaudu. Aga tookord ütles ta neli olulist sõna. Ma ei kuulnud neid kõrvaga, aga ma teadsin, et see oli Jumala hääl. Need neli sõna olid: „Muretse vähem, palveta rohkem!"
Kui tahad olla tugevasti Kristuses Jeesuses, siis palveta ja täna – ja usalda teda rohkem kui seni. Vahest sa ei tunne praegu usaldusega kaasnevat kindlustunnet. Ma julgustan sind siiski – vali usaldamine kahtlemise asemel! Usu, et sa ei jää ilma ka usalduse kogemusest ja turvatundest. Küll see tuleb omal ajal – ja pigem varem kui hiljem. Siinsamas on kirjutatud: „Ja Jumala rahu, mis on ülem kui kogu mõistmine, hoiab teie südamed ja mõtted Kristuses Jeesuses." See on taevase meelevallaga antud tõotus!
Tee seda, mis on hea ja teeb head
Selles kirjakohas leidub huvitav sõna – „voorus". Harjuta seda! Aga... mis see on? Voorus on teha püsivalt seda, mis on hea ja teeb head ja teha seda hästi. Voorus muutub kordamise abil iseloomuks. See on tee Kristuse-sarnasemale elule. Voorust praktiseeriv inimene muudab Kristuse teistegi jaoks nähtavamaks.
On iseloomuväljendusi, mis aitavad kaasa, et meie ise ja teised saavad rohkem haaratud Kristuse tõelisusest ja lähedalolust. Ela nii, et su elu tulemusel on maailmas rohkem tõde, et õigeid valikuid on rohkem, et auväärseid ja puhtaid mõtteid ja tegusid on enam, ja et ülendavaid kogemusi on rohkem kui neid, mis maha rõhuvad ja alandavad. Selline elu on elu Jumalas. See on jumalariigi elu.
Salmis 8 öeldakse kokkuvõtvalt: „seda arvestage!" See ei tähenda ainult, et „pidage silmas" või „võtke teadmiseks", vaid: heaga „täitke oma mõtted" ja head „rakendage ellu"! Tehke selliseid valikuid, mis on õiged ning mis toovad esile armastust ja tõde ja puhtaid ja austusväärseid asju. Et inimesed rõõmustavad sellest ja neil on põhjust seda kiita. See käib isegi eestlaste kohta, nii kitsid kui me kiitusega ka poleks! Siis on Jumal teiega – siis on Jumala kohalolek märgatav.
Miks on nii, et haarame liiga kergesti kinni asjadest, mis kisuvad alla, ja laseme mõtlematult käest selle, mis meid ja teisi ülendab? Miks? Keegi ütles, et me tõstame ikka üles konfliktide köieotsa, mida elu meile iga päev viskab... ja hakkame tirima. Aga Pühakiri tuletab meelde: Ära korja oma eluteelt üles konfliktide köieotsi ja määrdunud mõtete prahti! Ära nopi teeäärsetelt puudelt kibedaid vilju! Ära kanna pihus kättemaksu või pahameele kive! Otsi ja tõsta üles seda, mis on hea ja teeb head teistele! Too seda esile nii hästi kui oskad!
Siis väljendad sa Jeesuse Kristuse lähedust ja sa ise oled temas hoitud ja õnnistatud!
Ligi kaheksasada aastat tagasi väljendas Assisi Frantsiskus oma palves, milline on elu Kristuses. Veel täna kõnetab see meid ja kutsub kaasa palvetama.
Issand,
tee mind oma rahu tööriistaks,
seal, kus on vihkamine,
lase mul külvata armastust,
kus on ülekohus – andestust,
kus on kahtlus – usku,
kus on lootusetus – lootust,
kus on pimedus – valgust
ja kus on kurbus – rõõmu.
Issand,
tänu sellele võin ma
lohutada rohkem kui otsida lohutust,
mõista rohkem kui otsida mõistmist,
armastada rohkem kui otsida armastust.
Sest andes me võtame vastu,
andestades saame andeks
ja surres sünnime igavesele elule.
Aamen
