10/2014 
Leho Paldre, Tartu Kolgata koguduse pastor
„Ega ma kristlane ole, aga 10 käsku pean küll!" vabandavad usukauged inimesed. Miskipärast arvatakse, et 10 käsu pidamine on kristluse tuum. Paulus võitleb selle suhtumisega väga otsekoheselt: „Need, kes rajavad end Seaduse tegudele, on needuse all." Me oleme kusagil väga mööda pannud, kui inimesed seostavad ristiusku üksnes 10 käsuga ja mitte armu-evangeeliumiga!
Minu kogemus ütleb, et paljud on 10-käsu-usku.
Püüame Pauluse abiga ette kujutada: Milline oleks inimese olukord, kui poleks armu-evangeeliumi, vaid ainult kohustus pidada Jumala käsku?
Paulus räägib sellest niiviisi: „Kõik need, kes rajavad end Seaduse tegudele, on needuse all... Et aga Seaduse kaudu ei saa ükski õigeks Jumala ees, on ilmne, sest usust õige jääb elama. Aga Seadus ei ole usust, vaid „kes seda täidab, jääb elama selle kaudu". Ent Kristus on meid Seaduse needusest lahti ostnud, kui ta sai needuse meie eest – sest on kirjutatud: „Neetud on igaüks, kes puu küljes ripub" –, selleks et Aabrahami õnnistus saaks paganatele osaks Kristuses Jeesuses ja et me tõotatud Vaimu saaksime usu kaudu" (Gl 3:10–14).
Usk on ülem kui Seaduse järgimine 
Aabraham elas 430 aastat enne seda, kui Moosese kaudu anti Seadus. Ometi sai juba Aabraham õigeks – usust. Usk ei olnud midagi, mida ta oleks ainult öelnud; või midagi, mida ta oleks tundnud; või midagi, mille üle tal oleks meeldinud mõtiskleda.
Aabrahami jaoks oli usk kogu elu: Jumal andis talle tõotused ja ta asus nende põhjal teele tõotatud maale. Ta tegutses, ilma et tal oleks olnud midagi peale Jumala tõotuse. Ta ei elanud enam iseendale, vaid Jumalale. Paulus kutsub meid olema Aabrahami lapsed: uskuma nii, nagu uskus tema: „Nõnda siis õnnistatakse neid, kes on Aabrahamist, koos uskliku Aabrahamiga" (Gl 3:9).
Seevastu nende suhtes, kes loodavad pääseda Moosese Seadusele tuginedes, on Paulus väga kriitiline.
• „Seaduse kaudu ei saa ükski õigeks Jumala ees" (s 11).
• „Need, kes rajavad end Seaduse tegudele, on needuse all" (s 10).
• „Seadus ei ole usust" (s 12).
• „Kristus on meid Seaduse needusest lahti ostnud" (s 13).
Miks peaks selline arutelu Seaduse üle minema korda meile, 21. sajandi inimestele?
Seadus lihtsalt toob inimese patu esile selgemalt ja suuremal määral kui ilma Seaduseta.
Kümne-käsu usk ei päästa
Tõepoolest, küsimus „Milleks Moosese Seadus?" ei ole eesti rahva küsimus 21. sajandil. Küll aga on paljude jaoks täiesti asjakohane küsimus: „Milleks 10 käsku?" Minu kogemus ütleb, et paljud on 10-käsu-usku. Olen kohtunud parajal hulgal inimestega, kes ütlevad, et ega ma suurem usklik ole, aga „10 käsku pean ikka".
Kuidas siis on selle „Kümne käsuga"? 10 käsku on väike, ent oluline osa Moosese Seadusest. Kokku on Moosese Seaduses sadu käske. Vana Testament ise ei too esile 10 käsku kui teistest olulisemaid – kõik käsud olid Jumalast. Aga meie, eesti rahva jaoks on 10 käsku kuidagi väga südamelähedased.
Lugegem veel kord Galaatia kirja 3. peatüki salme „10 käsu" parafraasiga.
• „10 käsu kaudu ei saa ükski õigeks Jumala ees" (s 11).
• „10 käsku ei ole usust" (s 12).
• „Need, kes rajavad end 10 käsu järgimisele, on needuse all" (s 10).
• „Kristus on meid 10 käsu needusest lahti ostnud" (s 13).
10 käsku on vaid osa Moosese Seadusest, ja seetõttu oleks ainult 10 käsu pidamine Moosese Seaduse suur vähendamine. Aga niiviisi parafraseerides tuleb Pauluse sõnade teravus meie kultuuriruumis paremini esile.
Meil tuleb olla väga hoolikad, et me ei kuulutaks inimestele ainult 10 käsku, vaid ikka Jeesuse armu-evangeeliumi! Miskipärast seostavad inimesed kirikut 10 käsuga. Me oleme kusagil väga mööda pannud, kui see niiviisi on: Pauluse selge sõnum on, et Kristuse järgijad elavad usust ja mitte 10 käsust!
Kui Seadusega (10 käsuga) on nii hullud lood, siis milleks 10 käsku üldse vajalikud on? Kas nende jaoks on üldse mingit kohta?
Milleks siis anti 10 käsku?
Paulus kindlasti pole seda meelt, et Moosese Seadus oleks kuidagi halb. Jumala käsud on kasulikud eluks. Küsimus on aga selles, et Moosese Seadus, sh 10 käsku, ei päästa!
Paulusel on kaks vastust sellele, milleks oli Moosese Seadust vaja. Esiteks, Seadus lisati selleks, et patt suureneks või tuleks selgemini esile (s 19a, 22a). Teiseks lisati Moosese Seadus selleks, et kõigile oleks selge, et pääste tuleb ainult Jeesuse Kristuse kaudu (s 19b, 22b). Esimesest kirjutan pikemalt.
Seda, et Moosese Seadus lisati „üleastumiste pärast" (s 19), tuleks mõista kolmes tähenduses.
Esiteks aitas Moosese Seadus pattu ohjeldada. On ju tänapäevalgi nii, et seadusi tehakse nendes valdkondades, kus inimeste teguviis on segaseks läinud. Näiteks kui tekkis küberkuritegevus, siis tuli luua seadusi, mis seda valdkonda reguleeriksid ja niiviisi pattu piiraksid. Kuni Jeesuse tulekuni ei olnud inimkonnal täiusliku inimelu eeskuju ja seetõttu oli vaja Seadust, mis pattu ohjeldaks.
Teiseks nimetati Moosese Seadusega patt patuks. Inimesed olid samu tegusid teinud ka enne, aga kuna polnud seadust, siis ei saanud neid ka üleastumisteks nimetada. Seadus tõi patu päevavalgele. „Patt oli maailmas juba enne Seadust, aga pattu ei arvestata, kui seadust ei ole" (Rm 5:13).
Kolmandaks suurendas Moosese Seadus pattu. „Üleastumiste pärast" tähendab ka „üleastumiste tekitamiseks". Kuidas nii? – Inimsüdamel on kalduvus hakata vastu reeglitele. Kui inimesele anda ette mingid piirangud, siis mingi osa meist tahaks nendest nimme üle astuda. Paulus seletab: „Seadus on kõrvalt sisse tulnud, et üleastumine suureneks" (Rm 5:20).
Näiteks kui Eesti riik võttis vastu prügisorteerimise seaduse, siis algul oli inimesi, kes nimetasid seda rumalaks. Ega nagunii seda sorteeritud prügi eraldi prügimägedele ei viida! Ah mis see minu sorteerimine ikka aitab – suured tehased reostavad ikka rohkem kui mina iial sorteerida suudan! Miski inimese sees sundis teda sellest seadusest üle astuma, võibolla isegi nimme. Seadusest on lihtsam üle astuda, kui ma nimetan seda „rumalaks"! Nii ma vaigistan oma südametunnistust.
Niisiis, kui antakse seadus, siis meie inimlik loomus tahaks sellest üle astuda. Nii on ka Moosese Seadusega: selle tulek mitte ainult ei ohjeldanud pattu, vaid ka suurendas pattu. „Kui me olime alles lihalikud, siis haarasid meie liikmeid Seaduse kaudu tekkivad patukired" (Rm 7:5). Või paar salmi hiljem: „Patt ...tekitas minus käsu kaudu igasuguseid himusid; sest ilma Seaduseta on patt surnud."
Paulus ei ütle kusagil, et Seadus iseenesest oleks paha või patune või kuri. Kaugel sellest! Seadus on „püha, õige ja hea" (Rm 7:12). Seadus lihtsalt toob inimese patu esile selgemalt ja suuremal määral kui ilma Seaduseta. Nii tekib suurem kontrast ja ka suurem vajadus Päästja järele.
Kõik see aitab meil paremini mõista, miks oli vaja, et Jumal saadaks oma Poja maailma.
Kristuse tuleku vajadus
Ma julgustan iga inimest, kes ütleb, et ta suuremat sorti usklik ei ole, aga peab 10 käsku: palun, loe endamisi 10 käsku läbi. Ja sinna juurde veel Jeesuse kommentaarid Mäejutluses (Mt 5–7). Sa jõuad arusaamisele, et sa oled nendest üle astunud! Ja mida rohkem sa 10 käsku loed, seda suuremaks saab sinu patt! „Pühakiri on kõik oleva allutanud patule" (Gl 3:2) ehk teisiti öelduna: „Pühakiri kuulutab, et kogu maailm on patuvang!"
10 käsku ei tee kedagi õnnelikuks ega elavaks. 10 käsku hoidsid inimesi patu all kinni, kuni Kristus tuli ja vabastas inimesed patu alt.
Viga ei olnud mitte Seaduses, vaid inimeses: Seadus oli võimetu „inimloomuse tõttu" (Rm 8:3). 10 käsku ei suutnud (ega suuda) teha inimest elavaks, sest inimese patune loomus ei suuda Seadust täita. Vaja oli Püha Vaimu uuendust ja väge. Seda aga ilma Kristuse lunastuseta inimesele ei anta.
Juba Mooses näeb vajadust Püha Vaimu uuenduse järele: „Issand, su Jumal, lõikab ümber sinu südame..., et sa armastaksid Issandat, oma Jumalat, kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest" (5Ms 30:6). Jeremija ootab sedasama: „Pärast neid päevi, ütleb Issand, ma panen nende sisse oma Seaduse ja kirjutan selle neile südamesse" (31:33).
Hesekiel näeb seda ette: „Ma annan teile uue südame ja panen teie sisse uue vaimu. Ma kõrvaldan teie ihust kivise südame ja annan teile lihase südame" (36:26).
Paulus kuulutab, et Kristuses on need ootused täitunud: „Seaduse nõuded on täidetud meis, kes me ei käi oma loomuse, vaid Vaimu järgi" (Rm 8:4). Kes ei ole Jeesust vastu võtnud, nende elus ei toimi Püha Vaimu vägi. Vaja on Jeesust. Kui sa tahad saada igavest elu, siis ära jää lootma 10 käsu järgimisele, vaid usu armu-evangeeliumisse!
