5/2009 Peeter Tamm, Elva baptistikoguduse pastor
Ülestõusnud Jeesuse Kristuse esimesel kohtumisel jüngritega, nagu Johannese evangeeliumis on jäädvustatud, ütleb Jeesus neile: "Nõnda nagu Isa on läkitanud minu, nõnda saadan ka mina teid." Seejärel Jeesus puhub nende peale ja ütleb: "Võtke vastu Püha Vaim!" (Jh 20:21.22).
Jeesuse tegevus on Vana Testamendi prohveteeringute (Jl 3) kehastamine, pilt Püha Vaimu saabumisest ja vastuvõtmisest. Meile ei jää märkamata Püha Vaimu tulemise ja vastuvõtmise otsene seos jüngritele antud ülesandega – olla Jeesuse läkitatud, sarnaneda Talle.
Jeesus tuli inimesena inimeste keskele, Tema tulek ja tegutsemine oli ühtaegu loomulik ja samas ka üleloomulik. Ta ei kihutanud üle inimeste peade, nagu rahvusvaheliste lendude lennukid meist kättesaamatus kõrguses üle lendavad. Ta tuli inimesena inimeste sekka, olles loomulik nagu vastus küsimusele. Samas ei olnud Temaga kokkupuutunud inimestel kahtlust, et Jeesus oli eriliselt Jumala soosingu ja võidmise all. Tema kõne oli ühtaegu rahutukstegev ja meeldejääv. Veel enam hämmeldust tekitasid Tema teod – teod, mis kõnelesid kõige selgemat keelt Jumala väest ja meelevallast, mida Ta endas kandis. Ta oli ja on Jumala Poeg.
Püha Vaim on tulnud meie ellu ja tahab olla meie elu üle, et meie tunnistus Jeesusest Kristusest oleks mõjus ja kannaks vilja.
Meie, kes me Temasse usume, oleme Jumala lapsed, ja seda nii loomise alusel kui ka vaimuliku lapseõiguse kaudu. Jeesus Kristus, Jumala Poeg on Kolmainsuse teine isik. Nii on meie ja Tema vahel olemuslik erinevus. Ent siiski ütleb Jeesus jüngritele, et Ta saadab oma jüngrid sellesse maailma „nõnda" nagu taevane Isa on Teda läkitanud maailma. Seega peab meie teenimine siin maailmas sarnanema Jeesuse teenimistööle.
Inimeste vajadus
Nelipühapäeval toimunud hämmastavate sündmuste reas oli lisaks Püha Vaimu esmakordse väljavalamise muudele ilmingutele tuntud inimkeeltes rääkimise and. See tähendas seda, et igast ilmakaarest kokku tulnud juudid kuulsid apostlite kuulutust Jumala suurtest töödest igaüks omas keelemurdes. Sellele järgneb apostel Peetruse kartmatu tunnistus Jeesusest: "Sellesama Jeesuse on Jumal üles äratanud surnuist, meie kõik oleme selle tunnistajad." (Ap 2:32)
Nüüd järgneb hämmeldust tekitanud ilmingute selgitus. Peetrus teatab, et need on Püha Vaimu töö, kelle saatmine tähendab, et Jeesus on üles äratatud ja Jumal on lõpule viidud lunastusetöö vastu võtnud. See, mida rahvahulgad on näinud ja kuulnud, on tunnistus Püha Vaimu tegevusest, kelle tulek omakorda on kinnitus Jeesuse ülestõusmisest. Jeesus Kristus on üles tõusnud ja on Isalt saadud Püha Vaimu välja valanud – ja seda rahvahulgad nägid ja kuulsidki.
See paneb mõtlema – Püha Vaimu liikumine koguduses tähendab seda, et midagi on näha ja kuulda. See, mida nähakse ja kuuldakse, ei ole ju igal korral sama, aga see on kindlasti märgatav. Võib toimuda nähtusi, mis ei ole tavapärased. Inimesed võivad Jumala puudutusele reageerida viisil, mis ei ole igapäevane. Püha Vaimu läheduses tunneb inimene oma patusust sügavamalt kui kusagil mujal, ent ta saab tunda ka Jumala andestuse ulatust.
Peetruse kuulajad kogesid nüüd midagi, mis polnud eriti meeldiv. Kui Peetrus annab teada, et Jumal on sellesama Jeesuse, kelle nemad lasid risti lüüa, teinud Issandaks ja Messiaks, „lõikas see neile südamesse" (Ap 2:36j). Neid tabas arusaamine oma süüst ja patust. Korraga hakkas südametunnistus neid valju häälega süüdistama. Korraga oli neil julgus otsida väljapääsu oma olukorrast. Nad pöörduvad Peetruse ja tema kaasapostlite poole: "Mida me peame tegema, mehed-vennad?" (Ap 2:37) Küsimuses võib aimata muret ja meeleheidet – me oleme tapnud Messia, meie ainsa lootuse – kas on veel võimalik leida päästet?
Mida küll läheks vaja, et inimesed hakkaksid otsima Jumalat, paluma abi Tema käest? Vaja on seda, et inimsüdant painav ebamäärane ärevus, mis tunnistab, et midagi on nagu elus viltu, muutuks konkreetse isikliku patu mõistmiseks. See viimane tunnistab, et keegi on midagi valesti teinud. 21. sajandil elava inimese südames võimutsev patt vajas samavõrd lunastamist Jeesuse surma kaudu kui 1. sajandi inimese patt. Abi ei saabu enne, kui mõistame, et meiegi patt on konkreetne, ja tuleme sellega Jumala ette.
Jumala lahendus
Peetruse kuulajad mõistsid, et nad on olnud ülekohtused Jeesuse suhtes, kelle Jumal on teinud Messiaks. Peetrus teatab, et Jumala poolt loodud pääsetee vaenust iseenda, kaasinimeste ja Jumala suhtes on meeleparandus ja usk.
Kui me teeme koostööd Püha Vaimuga, siis inimesed meie ümber näevad, kuulevad ja kogevad Jumalat.
Sama sõnumiga alustas Jeesus oma kuulutustööd: "Aeg on täis saanud ja Jumala riik on lähedal. Parandage meelt ja uskuge evangeeliumisse!" (Mk 1:15)
Peetruse kuulajad pidid andma ristimises avaliku tunnistuse meeleparandusest ja oma usust Jeesusesse. Meeleparandus ja usk eeldavad teineteist. Ristimine annab tunnistust mõlemast – nii meeleuuendusest meie elus kui ka usust Jumalasse ja Jeesusesse Kristusesse.
Meeleparanduse ja usu tulemuseks on Jumala käest kaks andi: pattude andestus ja Püha Vaim, kes tuleb inimese elu uuendama, pühitsema ja varustama meid vajalike teenimisandidega.
Jumala Vaim saabus mitte ainult apostlitele või 120 jüngrile, kes kümme päeva olid palvetanud ja oodanud Jeesuse poolt tõotatu täitumist. Püha Vaimu polnud saadetud ka ainult ühele rahvale. Vastupidi, Peetrus teatab, et "see tõotus on antud teile ja teie lastele ning kõikidele, kes on eemal, keda iganes Jumal, meie Issand enese juurde kutsub." (Ap 2:39) Igaüks, kelle Jumal enese juurde kutsub Kristuse kaudu, saab osa mõlemast annist.
Kirjeldatud lugu on meie jaoks kõnekas veel ühes seoses. See puudutab ühte ajaliselt varasemat sündmust. Evangelist Luukas räägib enne nelipühapäeva sellest, kuidas taastati koguduses terviklikkus. Asi puudutas siis eelkõige juhte, ent terviklikkus on vajalik koguduse kõigil tasanditel ja kristlase kõigis suhetes. Patt ja kurjus oli rikkunud jüngrite hulga terviklikkuse ja sellega tuli tegeleda.
Jumala tahe oli Püha Vaimu esmakordselt välja valada kogu oma rahva üle nelipühapäeval ja nii see ka toimus. Samas tuleb tunnistada, et terviklikkus, terved suhted Kristuse ihus on hiljem olnud hädavajalikuks eelduseks ärkamistele, Püha Vaimu väljavalamistele. Kus patt on saanud rikkuda suhteid inimeste vahel, tuleb taotleda meeleparandust ja õigete suhete taastamist. Edwin Orr, kes on uurinud ärkamiste ajalugu, kirjutab: "Ärkamine on võimatu ilma usklike meeleparanduseta. See peab olema patutunnistus Jumala ees, see võib olla patutunnistus üksteisele. Iga takistus tuleb kõrvaldada. Patt tuleb tunnistada, et sellest vabaneda... Kohtupidamine peab algama Jumala kojast". Siinkohal meenutagu lugeja oma elust ja kogemusest, mis on sellega kaasnenud, kui kristlased on Jumalaga suhteid korrastanud, takistused kõrvaldanud ja taotlenud Jumalaga püsivat ühendust.
Püha Vaim saadeti jüngrite peale selleks, et nad annaksid tunnistust Jeesusest. Meie hulgas on kindlasti inimesi, kelle jaoks on see väga südamelähedane ja eluliselt oluline teema – taotleda Püha Vaimu kaudu Jumala lähedust oma elus, taotleda Püha Vaimu väge ja meelevalda oma elus. Sa tunned end selles taotluses kindlalt ja turvaliselt – see on just see, mis sul on vaja. Pea siis meeles, et Püha Vaimu isik ja Tema vägi on meile kingitud ja kingitakse selleks, et meie annaksime maailma keskel tunnistust Jeesusest Kristusest.
Samas on ehk inimesi, kes ei ole päris kindlad, mida see õieti tähendab, et Püha Vaim tuleb Jeesuse järgijate üle, nende südameisse. Sa võib-olla küsid – kas see võiks olla ka minu jaoks vajalik ja oluline? Ole julge – Püha Vaim on tulnud meie ellu ja tahab olla meie elu üle, et meie tunnistus Jeesusest Kristusest oleks mõjus ja kannaks vilja. Püha Vaim on tulnud, et meil oleks julgus, tarkus ja meelevald oma kaasajas anda tunnistus Jeesusest.
Jeesus on meid saatnud maailma, et meie teenimine jätkaks Tema tööd. Palugem Jumalalt Püha Vaimu! Kui me teeme koostööd Püha Vaimuga, siis inimesed meie ümber näevad, kuulevad ja kogevad Jumalat. Aamen.
