02/2017 
Ürgo Perend, Selise baptistikogudus
„Teie olete maa sool. Aga kui sool läheb läägeks, millega saab siis teha seda soolaseks? Ei see kõlba enam millekski muuks kui visata inimeste jalgade tallata. Teie olete maailma valgus. Ei saa jääda märkamata linn, mis on mäe otsas. Ega süüdata ka lampi ja panda vaka alla, vaid lambijalale, nii et selle valgus paistab kõigile majasolijaile. Nõnda paistku ka teiegi valgus inimestele, et nad teie häid tegusid nähes ülistaksid teie Isa, kes on taevas” (Mt 5:13–16).
Juba pisut soola lisades on võimalik esile tuua see hea maitse, mida meisterkokk soovib.
Hea sõber, usukaaslane, tahan koos sinuga mõelda sellele, mida loetud salmid Jeesuse mäejutlusest võiksid meile käesoleval ajal südamele panna.
Meil kõigil, kes võime Päästjat isiklikult tunda, on igatsus taevaste asjade järele. Me igatseme olla koos Jeesusega kord seal, kuhu ta on läinud meile asemeid valmistama. Kuid enne, kui võime seda tõotust kätte saada, on igal usklikul otsekui majalise aeg siin maailmas. Me vaatame küll taevasse, kuid elame siiski maailmas. Siin on Jeesus kutsunud meid olema tema tunnistajad – ja olema seda nõnda, et meie tunnistus muudab meie ümbrust.
Teie olete maa sool
„Sool on hea asi” (Mk 9:50). Soolaga saab tuimale toidule maitset lisada ja toiduvaru säilitada. Kõik, kes on söögitegemise kunstiga kursis, teavad, et teatud roogade puhul on soola kasutamine lausa hädatarvilik. Juba pisut soola lisades on võimalik esile tuua see hea maitse, mida meisterkokk soovib.
Kui Jeesus ütles teda kuulavale rahvahulgale, et „teie olete maa sool”, siis andis ta neile pildi sellest, mida Jumal inimeselt ootab. Nõnda nagu läägeks läinud sool ei kõlba muuks kui äraviskamiseks, ei leia ka Jumalale selja pööranud inimene vastuvõttu taevariigis.
Käesoleva aasta veebruaris tähistame Eesti baptismi 133. aastapäeva. See koguduslik liikumine on püsinud läbi erinevate aegade tänu sellele, et siin on olnud neid usuvendi ja -õdesid, kes on olnud soolaga soolatud. Kes ei ole häbenenud Jeesuse nime ka kannatustes, raskustes ja keerukates eluolukordades. Ikka on siin leidunud neid eesminejaid, kes on käinud valguses.
„Õndsad olete teie, kui teid minu pärast laimatakse ja taga kiusatakse ja teist valega kõiksugu kurja räägitakse” (Mt 5:11). Ei ole küll vist ühtki inimest, kelle esmaseks sooviks oleks sattuda raskustesse, olgu selleks siis ühiskonnapoolne tugev surve või isegi tagakius. Meil on loomuomane kalduvus vältida ebamugavaid olukordi. Usklikena võime kogeda, et isegi lähedane osadus Jeesusega ei ole alati garantiiks igast olukorrast lihtsalt väljatulemiseks.
Peetrus astus Jeesuse kutse peale paadist välja vee peale. Niikaua kui tema pilk püsis Jeesusel, vesi kandis. Kui ta vaatas aga laineid ja kõike seda veemöllu enda ümber, hakkas ta vajuma. Kuid Jeesus haaras kohe Peetruse käest kinni ja tõmbas ta pinnale.
Jeesus teab seda, et kus iganes keegi tema nimel välja läheb, satub ta hingevaenlase huviorbiiti ja Jumala tööd hakatakse takistama. Kui inimene ei hoia Jumalast usus kinni, siis võib ta kaotada. Takistusi püütakse ette seada ükskõik millisel viisil, peaasi, et aga saaks ustava jumalalapse kõrvale juhtida taevasest kutsest. Pimeduseriigi eesmärk on saada hea sool läägeks, et see ei kõlbaks enam millekski muuks kui äraviskamiseks. Jeesus aga manitseb meid valvama ja olema rõõmsad kõigis olukordades: „Olge rõõmsad ja hõisake, sest teie palk on suur taevas! Just samamoodi on taga kiusatud ka prohveteid enne teid” (Mt 5:12).
Jeesus julgustab igat enda järgijat, olgu ta pisuke või suur. Ta kutsub üles isegi võimatuna tunduvate raskuste sees, kõigest välisest hoolimata, kiitma Jumalat rõõmsasti ja hõiskama. Sest vaevanägemine Issandas ei ole asjata – ustavate palk taevas on suur.
Teie olete maailma valgus
Valgust on mitmesugust. Enamik usukaugeid inimesi seostavad valgust elektromagnetkiirguse nähtava osaga. Paned toas lambi põlema – tekib valgus. Kustutad lambi ära – valgust enam pole. Kuid Jeesus ei mõtle maist valgust, vaid seda valgust, mis on saadetud Jumala juurest. „Mina olen tulnud valguseks maailma, et ükski, kes usub minusse, ei jääks pimedusse” (Jh 12:46).
Kui inimene käib nagu valguse laps, siis kannab ta valguse vilja kõikjal, kus ta liigub.
Jeesus soovib, et igaüks võiks temasse uskumise kaudu olla valguses – Jumalas – ja mitte jääda pimeduses hukatuse teele. Jeesus on teinud omalt poolt kõik, et inimene võiks olla valguses. Ning Jeesuse teod ei ole ainult ajaloolised, vaid ka tänasel päeval on ta omade kõrval. Iga usuinimene, kes püsib kindlalt usus ja seeläbi valguses, ei saa jääda märkamatuks. Sest see on otsekui mäe otsas asuv linn. Valguse eesmärk on paista kõigile, olla nähtav ja mitte peidetud.
Igaüks, kes püsib Jumalas, on valguseks Issandas. Nõnda julgustab ja tunnistab Paulus (Ef 5:8–11). Kui inimene käib nagu valguse laps, siis kannab ta valguse vilja – mis „on ju igasuguses headuses, õigluses ja tões” – sellega ta avardab Jumala kuningriigi piire seal, kus ta liigub. Seeläbi võime tuua kiitust ja tänu ainult Issandale, sest inimesed meie ümber panevad neid valgusetegusid tähele. Nad võivad seda vastu võtta või tagasi lükata, kuid see ei jää märkamata.
„Aga kõik valguse poolt paljastatu saab avalikuks” (Ef 5:13). Kui mingi olukord saab avalikuks, siis asetub iga asi sinna kohta, kuhu ta kuulub, näilisus asendub tegelikkusega. 
Kord hurjutas Jeesus varisere ja kirjatundjaid, et nad paistavad küll väljastpoolt õigetena, aga seestpoolt on täis silmakirjatsemist ja ülekohut. Lähedane osadus Jumalaga annab inimesele tunnetuse, et ta oskab näha ja tabada inimsilmale nähtamatut. Kui palju kordi püüab ka hingevaenlane erinevatel viisidel, otsekui valguseingli näol, ligineda ja juhtida meid õigelt teelt kõrvale. Madu ahvatles Eevat ja ka Aadamat astuma üle Jumala käsust, nii et nad sõid hea ja kurja tundmise puust. Jumal oli neile öelnud, et sealt nad ei tohi süüa, sest siis nad surevad. Kuid madu pani nende südamesse kahtluse ja ärgitas neid pooltõdede abil sellest keelust üle astuma. Tagajärjeks oli pattulangemine ja lahutatus oma Loojast.
Ka meie ajal käib saatan ringi, otsides, keda neelata. Ta kasutab erinevaid viise, et inimest Jumalast eemale viia. Kuid valguses käija ei pea komistama, sest ta näeb, kuhu ta läheb, ja ei komista ega eksi. Valguses käimine puhastab igaühe kõigest patust Jeesuse vere läbi, sest osadus Jumalaga liidab meid tema ja üksteise külge (1Jh 1:7). Ning kui Jumala laps ka peaks eksima, siis on alati võimalus tulla Jeesuse palge ette, tunnistada temale oma vead ja paluda oma eksimused andeks. Jeesus on siis ustav ja õige ning annab meie eksimused andeks ning puhastab meid kogu ülekohtust.
Käia valguses – tähendab olla valguseks ka teistele. Seda saame teha kogu oma eluga – mõtete, sõnade ja tegudega. Nii kodus olles, töökaaslaste hulgas kui ka mujal. Käies valguses ning tehes valguse tegusid, anname tunnistust temast, kes meid on läkitanud ja kutsunud – Jeesusest Kristusest. On oluline, et me ei jätaks katte alla meie valguse allikat – Jeesust.
Maailmas on väga palju mitmesuguseid vaimseid praktikaid, milledest igaüks püüab oma järgijaid juhtida täiuslikkuse sisse. Kuid olles järgimas kedagi või midagi muud peale Jeesuse Kristuse, ollakse tegelikult pimeduses, ise sellest aru saamata. On palju ka neid, kes küll arvavad end Jeesust teenivat, kuid ei võta kunagi Jeesuse kõnetust oma elus tähele panna. Olles ise pimeduses, juhitakse ka teisi hukatuse poole. „Aga kui pime juhib pimedat, kukuvad mõlemad auku” (Mt 15:14). Meile ei ole antud ühtki teist teed Jumala juurde kui Jeesus. Jeesus on ainus võimalik tee igavesse ellu. Kes püüab muul viisil, mingit teist teed kasutades taevasele sihile jõuda, eksib rängalt.
Olgem need, kellede valgus paistab kõigile majasolijatele! Ärgem siis püüdkem tähelepanu enestele saada, et ise esiplaanile pääseda. Jeesus soovib, et meie elu, meie teod, mida me teeme valguses, võiksid olla kiituseks ja ülistuseks meie Isale, kes on taevas.
Olgem Jumala abiga ka need, kes on soolaga soolatud. Meie kõne ja teod olgu alati Jumala armu sees, et kõik oleks nii meile endile kui ka teistele vaimulikult kasuks ja ülesehituseks. Pühendugem Jeesusele kõigest oma jõust, mõistusest ja hingest.
Ka kargetes talvetingimustes vajame soola ja valgust.
