10/2017 
Leho Paldre, Tartu Kolgata koguduse pastor
Seal, kus meie kipume ütlema üldiselt „Jumal”, „Jumala abiga”, on Uus Testament sageli konkreetsem: „Jeesus”, „Jeesuse läbi”. Hämmastava järjekindlusega kasutab Paulus vaimulike tõdede juures lisafraasi, et need kehtivad „Jeesuse Kristuse läbi”; „Jeesuse Kristuse kaudu” või lihtsalt „Jeesuses Kristuses”.
Seda, millised Jumala annid on meile kättesaadavad ainult läbi Jeesuse Kristuse, võib jaotada kolme suurde ossa: õigeksmõistmine ehk Jumala arm, pühitsus ehk muudetud elu ja igavene elu ehk pääsemine Jumala kohtu alt.
Pääste ehk õigeksmõistmine on Kristuse läbi
Kõigepealt on vältimatult Jeesuse Kristusega seotud inimese pääste! „Meil on rahu Jumalaga meie Issanda Jeesuse Kristuse läbi” (Rm 5:1). Ilma Jeesuseta on iga inimene jätkuvalt Jumalaga mitte rahus, vaid sõjas; Jumala viha all! „[Jeesuse Kristuse] läbi oleme usus saanud ligipääsu … armule” (5:2). Jumala arm ei kehti, kui inimene ei usu Jeesusesse Kristusesse!
„Jumal teeb nähtavaks oma armastuse meie vastu sellega, et Kristus suri meie eest” (5:8). Lahus Kristuse surmast jääb Jumala armastus inimesele varjatuks, ükskõik, kui sooje tundeid nad ka ei kogeks! „Me saime lepituse [Jeesuse] surma läbi” (5:10, 12). Jumala arm ja and on saanud ülirohkeks Jeesuse Kristuse armu kaudu (5:15). Jeesuse Kristuse õigusteo läbi on kõigile inimestele saanud õigeksmõistmine eluks (5:18). Paulus ei lase hetkekski tekkida mõttel, et päästet võiks olla lahus Jeesusest Kristusest.
„Ei ole mingit hukkamõistu neile, kes on Kristuses Jeesuses” (8:1). Kas siis Jumal saab kedagi hukka mõista? Jah, Jumala hukkamõistu alt pääsevad ainult need, kes on Kristuses Jeesuses! Ülejäänud on Jumala viha all. Ei piisa isegi lihtsalt sellest, et „ma usun Jumalasse”. Jumala õigus tuleb Jeesusesse Kristusesse uskumise kaudu kõigile, kes usuvad (3:22). Meid mõistetakse õigeks tema armust päris muidu, lunastuse kaudu, mis on Kristuses Jeesuses (3:24). Õigeks mõistetakse ikka Jeesuse armust; lunastuse kaudu, mis on Jeesuses Kristuses.
Milline suur päästetöö!
Neid lauseid saaks öelda – ja sageli öeldaksegi – ka ilma fraasita „Jeesuse Kristuse läbi”. Mul rahu Jumalaga! Ma elan armus! Minu patt on lepitatud! Sageli me nii kipumegi ütlema. Aga Paulus paneb igasse sellisesse väitesse sisse „Jeesuse Kristuse läbi”. Armsad lugejad, need laused ei kehti ilma Jeesuse Kristuseta! Need tõed ei ole tõed ilma Jeesuse Kristuseta. Kui sa ei ole Jeesuses Kristuses, siis sinu kohta ei kehti Jumala arm, vaid Jumala õiglus: patu palk on surm.
Kas sinul on Jeesus? Kas sina tead kindlalt, et sa oled palunud, et Jeesus Kristus annaks andeks sinu patud? Kas sa oled Jeesuse oma ellu vastu võtnud või usud sa lihtsalt Jumalat? Kas sul on rahu Jumalaga Jeesuse kaudu või loodad sa lihtsalt, et küll Jumal on rahulik? Kui sa pöördud ja palud Jeesuse oma ellu, siis sul on rahu Jumalaga; sul on ligipääs Jumala armule; pealegi saab see arm ja and ülirohkeks; siis ei saa keegi sind enam hukka mõista.
Aga õigeksmõistmisega ei lõpe kaugeltki veel kõik see, mis Jumal annab „Jeesuse Kristuse kaudu”.
Pühitsus ehk võit patu üle on Kristuse läbi 
Jeesuse vastuvõtmine toob põhimõttelise pöörde inimese elus ja tema suhtes Jumalaga. Inimene on patu karistusest päästetud, õigeks mõistetud, uuesti sündinud. Algab uus elu. Aga ka elu sealt edasi on muudetud elu ainult siis, kui see on Jeesuse Kristusega.
„Arvestage endid olevat surnud patule, aga elavat Jumalale Jeesuses Kristuses” (Rm 6:11). Kuidas „arvestada endid olevat surnud patule”? Ehk aitab sellest arusaamiseks võrdpilt Eesti taasiseseisvumisest. Eesti sai taas vabaks 20. augustil 1991. Mida erilist siis muutus 20. augustil? Võeti vastu deklaratsioon. Elukorralduses ei muutunud sel päeval suurt midagi: juhid ja ametnikud olid samad, isegi enamik seadusi olid veel samad, kauplustes oli ikka veel kaupadest puudus, kehtis vene rubla. Muutus see, et Eesti oli vaba, võim ei olnud enam Moskvas, vaid Tallinnas. Järgmisel hommikul võis minister öelda oma alluvale: „Arvesta” nüüd sellega, et Nõukogude seadused enam ei kehti meie jaoks. Mõni oskas sellega kohe arvestada, teise jaoks võttis see aega, kolmas ei tahtnudki sellega arvestada. Mõni elab siiamaani Eestis nõukogude inimesena – ei arvesta end surnud olevat Nõukogude korrale. Ta ei arvesta Eesti seadustega. Ta ei ole tegelikult Eesti kodanik, ehkki pass võib olla Eesti oma.
Nii võib olla ka mõne kristlasega: ta on küll koguduse liige, aga südame poolest ta ei ela Jeesusega. Südame poolest elab ta maailmas. Aga lõpuks Jumal otsustab südame järgi. Arvesta end surnud olevat oma vanale elule, patule! Ela Jumalale Jeesuses Kristuses!
Veel üks mõte kinnitab seda, et ka meie pühitsuselu pärast uuestisündi sõltub Jeesusest: „Seda kindlamini meid päästetakse [Kristuse] kaudu Jumala viha eest nüüd, kui me tema vere läbi oleme saanud õigeks” (Rm 5:9). Lause teine pool viitab uuestisünnile: „Me oleme tema vere läbi saanud õigeks.” Järelikult lause esimene pool käib nende kohta, kes on juba saanud päästetud: „Seda kindlamini meid päästetakse [Kristuse] kaudu Jumala viha eest nüüd.” Me ise kipume mõtlema pigem vastupidi: päästmine oli kerge, aga elamine kristlasena on raske. Jumala sõna kinnitab vastupidist: päästmine Jeesuse surma kaudu oli Jumala jaoks raske, meeletult suur ohver. Sellega võrreldes on meie pühitsemine, meie elu muutmine pärast päästmist Jumala jaoks palju lihtsam asi. Kui Jumal sai hakkama sinu õigeksmõistmisega, siis kui palju kindlamini ta hoiab sind usus!
Lisan veel mõned kirjakohad mujalt selle kohta, et meie igapäevane elu on muudetud ainult siis, kui me elame koos Jeesusega. „Kui keegi on Kristuses, siis ta on uus loodu” (2Kr 5:17). „Kristuse tundmise kaudu on meile antud kõik, mis vajalik eluks ja vagaduseks” (2Pt 1:3).
Mismoodi see elu muutumine käib? „Kes jääb minusse ja mina temasse, see kannab palju vilja, sest minust lahus te ei suuda midagi teha” (Jh 15:5).
Aga ka pühitsusega ei ammendu Jeesuse suur päästetöö meie juures. See ulatub veelgi kaugemale: tulevasse ellu.
Igavene elu ehk pääsemine Jumala kohtu alt on Kristuse läbi
Ka inimese surmajärgse olukorra kohta ütleb Piibel, et ainult koos Kristusega on inimesel seal lootust. „Patu palk on surm, aga Jumala armuand on igavene elu Kristuses Jeesuses” (Rm 6:23). Ühel päeval „Jumal Jeesuse Kristuse läbi mõistab kohut inimeste saladuste üle” (Rm 2:16). Igavene kohtumõistmine – nii õigeksmõistmine kui hukkamõistmine – toimub Jeesuse Kristuse läbi. Kellele Jeesus on seal advokaat, see pääseb.
Paljudele usklikele on armsaks saanud mõtted Rooma 8. peatüki lõpust: „Kes võib meid lahutada Kristuse armastusest? Kas viletsus või ahistus või tagakiusamine või nälg või alastiolek või hädaoht või mõõk?” Kas panite tähele, millest ei saa meid miski lahutada? Mitte lihtsalt üldiselt „Jumala armastusest”, vaid konkreetselt „Kristuse armastusest”!
Paulus jätkab: „Ma olen veendunud, et ei surm ega elu, ei inglid ega peainglid, ei praegused ega tulevased, ei väed, ei kõrgus, ei sügavus ega mis tahes muu loodu suuda meid lahutada Jumala armastusest, mis on Kristuses Jeesuses.” Kas panite taas tähele? See Jumala armastus, mis on tugevam kõigest, on kättesaadav „Jeesuses Kristuses”!
Igaveses elus kogevad uskujad Jumala täiuslikku armastust. Aga jällegi mitte lihtsalt Jumala-uskujad, vaid need, kes on Kristuses Jeesuses. Miski ei suuda meid lahutada Jumala armastusest, mis on Kristuses Jeesuses, meie Issandas.
Kas me väljendame end Kristuse-keskselt?
Tasub järele mõelda: kas meie mõtlemine ja väljaütlemine on sama Kristuse-kesksed kui Paulusel? Jumalast rääkimine on meie ühiskonnas palju lihtsam – paljud usuvad mingit jumalat. Kas me räägime lihtsalt Jumalast või konkreetselt Jeesusest? Kas me loodame Jumala armule või armule, mis on Kristuses? Kas me kogeme Jumala armastust või Jumala armastust Kristuses? Kas me oleme vabad Jumalas või Jeesuses? Tõsi, teoloogiliselt on mõlemad korrektsed, kuna Jeesus on Jumal. Paulus väljendas end aga järjekindlalt Kristuse-keskselt. Tunnistuslikult ja sisuliselt võiksime meiegi püüelda selle poole.
Ligipääs Jumala armule, õigeksmõistmine ja rahu Jumalaga on meil Jeesuse Kristuse kaudu. Me jõud elada muudetud elu ja valitseda patu üle on Jeesuse Kristuse kaudu. Mitte miski ei lahuta meid Jumala armastusest, mis on Jeesuses Kristuses – see kehtib ka läbi maise surma ja Jumala kohtus. Ja viimaks: Jeesuses Kristuses on meil igavene elu, Jumala armu and.
Kristusest piisab. Kõigeks.
