04/2018 
Gunnar Kotiesen, EKB Liidu asepresident
Kohtumised on erilised, eriti siis, kui saame kokku üle mitme kuu või lausa üks kord aastas – nii nagu meie oma vaimuliku perekonna aastakonverentsil. Siin võime kuulda üksteise lugusid Jumala imedest ja armu rohkusest. Ometi võib vahel juhtuda ka nii, et kõige selle keskel jääb meil märkamata Jumala enda kõnetus ja kuuleme vaid kõnesid Jumalast.
„Helgest homsest” unistamisest ei tohi saada kergekäelist põgenemiskeskkonda.
Loodan, et eeloleva jutluse keskelt võid leida nii seda, mis räägib suurest ja elavast Jumalast, kui ka seda, et tema ise puudutab sind oma mõõtmatu armastusega ning tema sõna annab sulle jõu ja lootuse eelseisvateks aegadeks.
Oleme kogunenud arengukonverentsile
Tänavune konverents on tähtis mitmes mõttes. Toon esile vaid ühe – oleme kogunenud arengukonverentsile. Me vaatame ettepoole minimaalselt viie aasta perspektiivis ja küsime Jumalalt, mis on need märksõnad ja tegevusvaldkonnad, millele peaksime suunama oma suurima tähelepanu, kire ja energia?
Tulevik ei tule meie juurde iseenesest. Jah, päevad, aastad ja kümnendid saabuvad vääramatu jõuga, aga Jumalast meile antud potentsiaal, mis loob uut reaalsust ja toob esile elusid muutvaid kogudusi, on suund, mille poole peame alandliku julgemeelsusega astuma.
Enne veel, kui asume oma ühisele teekonnale, tahan meelde tuletada, et kuigi ma hindan väga oluliseks tulevikust unistamist ja sellele mõtlemist, peame hoolega valvama, et „helgest homsest” ei saaks meile kergekäeline põgenemiskeskkond. Selleks et mitte tegeleda praeguse hetke oluliste valikutega ja lahendada „enne päikse looja minekut” vajalikud suhted, on aeg-ajalt hoopis lihtsam vaadata uniselt unistava pilguga kaugusesse.
Alusta esimesest sammust
Vaatamata riskidele, mis meid eeloleval teekonnal võivad oodata, on suurim ebaõnnestumine ometi selles, kui me ei asugi teele. Niisiis, kuidas sina vaatad eesmärkide saavutamisele? Kui võrrelda neid maratoniga, siis milline osa distantsist on sinu jaoks kõige suurem väljakutse? Kas 548. või hoopis 10 743. samm? Sageli on hoopis nii, et raskeim väljakutse on jõuda tugitoolist välisukseni – ja kõik ülejäänud sammud tulevad juba hoopis kergemini. :)
Tuues paralleele meie tavaeluga, tundubki, et hoopis kergem on vaadata palves hetkedele, mis paistavad veel kusagil eemal (548. või hoopis 10 743. samm) – ehk mõne aasta kaugusel – ja loota, et küll mõne hea jutlustaja abiga või muu ime läbi läheb nii, nagu ma olen oodanud. Kuid sageli unustame küsida Jumalalt, mis peaksid olema minu esimesed sammud ehk tänase päeva teod.
Ka meie ellu on sisse programmeeritud potentsiaal – jätta oma kohalolekuga armastuse unustamatu jälg inimeste eludesse.
Arengukava on arengu vundamendiks
Et eelöeldut vältida, tahan jagada sinuga kolme esimest sammu, mis on minu arvates vundamendiks, et sel konverentsil vastuvõetav arengukava ei jääks lihtsalt unistuseks, tänasest reaalsusest põgenemiseks või mõneks asendustegevuseks. Ning aastaid hiljem ei peaks me mõtlikult kahetsema: mis siis oleks juhtunud, kui oleksime proovinud ikkagi unistatut ellu viia.
Teame ju väga hästi, et hoone nähtamatuks osaks olev vundament on tohutu tähtsusega ülejäänud korruste kvaliteedile. Möödunud kuul käis ajakirjandusest läbi USA Pisa torniks kutsutud hoone kurb lugu. San Franciscos möödunud kümnendil kerkinud Millennium Tower'ist pidi algsete plaanide kohaselt saama tõeline ehitusšedööver. Paraku on tänaseks läinud hoopis teisiti. Pilvelõhkuja sai küll valmis, kuid hoone on viimase 12 aastaga vajunud 43 sentimeetrit ja selle omanikud on väga, väga mures hoone tuleviku osas. Selle probleemi lahendamine on maailma üks keerukamaid ülesandeid, mis ehitusinseneride ees praegu seisab.
Osutagem üksteisele sügavamat armastust! 
Selleks et võiksime oma tulevikku julgemalt vaadata, jagan kolme küsimust, mis tulid mu südamesse Pühakirja lugedes: „Aga kõigi asjade lõpp on lähedal. Olge siis arukad ja kained palveteks. Üle kõige olgu püsiv teie omavaheline armastus, sest armastus katab kinni pattude hulga. Olge üksteise vastu külalislahked ilma nurisemata! Teenigu igaüks teisi selle andega, mille ta on saanud, nagu Jumala mitmesuguse armu head majapidajad” (1Pt 4:7–10).
Tahan siit hetkel välja tuua vaid ühe lause: „Üle kõige olgu püsiv teie omavaheline armastus”. Ingliskeelses tõlkes (NLT): „Olulisim kõigest on jätkuv, sügava armastuse näitamine üksteisele.” Seda lugedes tekkis minus küsimus: „Kuidas mina saaksin veel sügavamalt armastada?” Mulle tundub, et see on kõigi minu ja meie ettevõtmiste üks alustrajavamaid sisevaateid!
Kui Jeesus alustas oma teenistust, julgustas ta rahvahulkadele peetud jutluse lõpul kalamees Siimonat, kelle paati ta kantslina kasutas, sõudma „sügavale kohale”. Selle sõna elluviimise tulemusena koges tulevane Peetrus harukordset Jumala imet – rekordilist kalasaaki.
Meiegi vajame täna oma kogudustes ja ühiskonnas suurt imet, et näha inimesi elavalt päästmisele tulemas ning oma elusid Jumala sõna valguses korrastamas. Mida siis selleks teha? Tahan sind kogu südamest julgustada – armasta inimesi sügavamal moel ehk siis „sõua sügavale kohale!”
Aga kuidas teha seda praktiliselt? Kas peaksime rakendama kogudustes mõne uue programmi või lugema veel ühe olulise raamatu läbi või...? Sageli on aga nii, et meie tulemuslikkus on kinni hoopis lihtsamates lahendustes, kui algselt paistab.
Kolm igapäevast sammu
Kutsun sind üles vaatama oma elule ja küsima kolm lihtsat küsimust.
ESITEKS: Millest räägivad minu jalanõud (minu kohalolu)? Oleme vast kõik astunud sisse mõne kodu uksest. Märgates esikus tuttavaid kingi, tunneme kergendust ning astume rõõmuga edasi, sest teame, et ees ootab meid keegi, kellele võime alati kindlad olla. Aga ilmselt on rohkem kui kord tulnud kogeda ka seda, et nähes mõnd saapapaari, tahaks hoopis uksest tagurpidi välja astuda, sest sees oleva inimesega kohtumine tundub olevat liiga hirmutav.
Arstipraksise evangelistikutse vastu vahetanud Luukas kirjeldab Jeesuse elu: „Jeesus Naatsaretist, keda Jumal oli võidnud Püha Vaimu ja väega, käis mööda maad head tehes ja parandades kõiki kuradi poolt rõhutuid, sest Jumal oli temaga” (Ap 10:38). Ka meie ellu on sisse programmeeritud potentsiaal – jätta oma kohalolekuga armastuse unustamatu jälg inimeste eludesse.
TEISEKS: Vaata üle oma tänase päeva helistamise logi-info ja esita endale küsimus, mida tundsid need inimesed, kes täna telefoni teel sinuga rääkisid? Hoopis kergem on teha eneseanalüüsi teemal, kuidas mina ennast tunnen, kui mulle helistatakse. Kui soovime armastada inimesi sügavamalt, peame vaatama üle oma kõige igapäevasemad käitumisharjumused. Kas minu kõnedele vastamine või teisele helistamine või üldse suhtlemine toob inimestesse olukordade muutumise võimalikkuse lootust või annab veel viimse hoobi nende ebakindlasse enesehinnangusse? Sulle ja mulle on antud tohutu mõjuga tööriist – sõna. „Surm ja elu on keele võimuses, ja kes seda armastab, saab süüa selle vilja” (Õp 18:21).
KOLMANDAKS: Kas sinu elus on regulaarne harjumus kutsuda inimesi kohvile/teele, et neid sügavamalt armastada? Üheks lihtsaks hommikuseks harjutuseks on võtta papist joogitops ja kirjutada sinna alla inimese nimi, kellele sa otsustad täna anda vähemalt kolmkümmend minutit oma täielikku tähelepanu. Johannes ütleb meile: „Lapsed, ärgem armastagem sõnaga ja keelega, vaid teoga ja tõega!” (1Jh 3:18). Tänase ajastu üks suurimaid väärtuseid on aeg. Ei ole enam ammu kuulnud inimesi rääkivat, et neil on aega liiga palju. Pigem kõlab kõikjal vastupidi: „Ma ei jõua, mul ei ole kahjuks aega.”
Parim, mida võime meid ümbritsevatele inimestele kinkida, on aeg – kas 15, 30 või 90 minutit – ja, olenemata aja hulgast, panustada hetkes olevasse suhtesse 100%-lise tähelepanuga.
Ja lõpetuseks. New Yorgi suurkoguduse rajaja Timothy Keller on väga hästi väljendanud, et ükskõik kui suureks meie kogudused ka ei kasvaks, ainus viis muuta maailma on olla kogudus oma tööl, koolis, kodus jne. Ehk leida viis, kuidas minu jalanõud, telefonikõned või joogitopsid saaksid rääkida kogemuslikku lugu Jumala armastusest!
Iga teekond algab esimesest sammust. Soovin sulle jõudu ja rõõmu tõusta püsti oma elu tugitoolist ning liikuda innu ja julgusega Jumala poolt antud suunas!
