05/2018 
Tarmo Lige, Tallinna Kalju koguduse vanempastor
„Kui nelipühapäev kätte jõudis, olid nad kõik koos ühes paigas. Ja äkitselt tuli taevast kohin, otsekui tugev tuul oleks puhunud, ja täitis kogu koja, kus nad istusid. Ja nad nägid otsekui hargnevaid tulekeeli, mis laskusid iga üksiku peale nende seas. Ja nad kõik täideti Püha Vaimuga ning hakkasid rääkima teisi keeli, nõnda nagu Vaim neile andis rääkida“ (Ap 2:1–4).
Ilmselt igatseb uue nelipüha soovija uut värskendust ja Jumala uut puudutust. See on aga Jumalale igati meelepärane palve ja selle kohta on kindel tõotus.
Seda nelipüha sündmust on võimalik lugeda juba umbes 3000-s keeles (6877 keelest). Just nii paljudesse keeltesse on Piibel varsti tõlgitud. Lisaks Piibli osade tõlked. Kahekordsel tähtpäeval – nelipühal ja ristikoguduse sünnipäeval – on põhjust olla tänulik: eesti keel kuulub Piibli keelte hulka!
Tuul ja tuli
Minu ülesanne ei ole seletada, kuidas Püha Vaim toimib. Ka mitte seda, kuidas oli võimalik, et inimesed rääkisid keeltes, mida nad ei olnud õppinud. Kui seda keegi püüaks teha, siis ta võtab endale ülesande, mida ta ei suuda täita. Sest „tuul puhub, kuhu ta tahab, ja sa kuuled ta häält, kuid ei tea, kust ta tuleb ja kuhu läheb. Niisamuti on kõigiga, kes on sündinud Vaimust“ (Jh 3:8). Aga sellegipoolest tasub vaadata, mis nelipühipäeval juhtus. Apostlite tegudes kirjeldatud sündmuste kohaselt oli kaks nähtavat märki, mida sel päeval inimesed võisid näha ja kogeda: tuul, mis oli kuuldav kohinana, ja tuli, mis oli nähtav. Need ei olnud juhuslikud märgid, nendel on kindel koht ja tähendus.
Tuul oli Jumala Vaimu sümbol. „Nõnda ütleb Issand Jumal: Vaim, tule nelja tuule poolt ja puhu neisse tapetuisse, et nad saaksid elavaks!... ma annan teie sisse oma Vaimu, et te saaksite elavaks“ (Hs 37:9, 14). Jumala Vaim elustab ja loob uue elu.
Tuli oli Jumala kohaloleku sümbol. Seal, kus on Jumal, on Jumala Vaim. Ilma kahtluseta oli Jumal kohal ka nelipühapäeval. Võime leida sellele kinnituse loos, kus Mooses kohtub Jumalaga, keda ta ei näe, aga ta näeb tuld ja imestab, miks põõsas ära ei põle. „Kui Issand nägi, et ta pöördus vaatama, siis Jumal hüüdis teda kibuvitsapõõsast ja ütles: „Mooses, Mooses!“ Ja tema vastas: „Siin ma olen!“ Siis ta ütles: „Ära tule siia, võta jalatsid jalast, sest paik, kus sa seisad, on püha maa!“ Ja Jumal jätkas: „Mina olen sinu vanemate Jumal, Aabrahami Jumal, Iisaki Jumal ja Jaakobi Jumal!“ Aga Mooses kattis oma näo, sest ta kartis Jumalale otsa vaadata“ (2Ms 3:4–6).
Prohvet Joeli ennustus täitus
Jumal on püha ja tema Vaim on püha. Jeruusalemma kogunenud inimesed olid tunnistajaks pühale hetkele, kui täitus prohvet Joeli ennustus. Nüüdsest muutus kogu maailm. Püha Vaim langes kõigile inimestele, kes olid oma patud tunnistanud ja olid valmis avalikult kinnitama, et nad tahavad oma elus järgida Kristust.
Vahel olen kuulnud inimesi palvetamas: „Saada meile uus nelipüha!“ Ma olen püüdnud aimata, mida palvetaja Jumalalt tegelikult soovib.
Kui meenutame nelipüha sündmust, siis ei saa me ju eeldada, et Jumal seda kordaks. Kui me tähistame Kristuse sündi, siis me ei mõtle, et Kristus sünniks siia maailma uuesti. Suurel reedel me ei palu Jumalalt, et Kristus uuesti kannataks, sureks ja ülestõusmispühade hommikul üles tõuseks. See, mida Jumal on teinud, on tehtud täiuslikult ja piisab ühest korrast. Kuningas Saalomon on seda juba enne meid mõistnud. „Ma mõistsin, et kõik, mis Jumal teeb, on igavene; midagi ei ole sellele lisada ega sellest ära võtta. Ja Jumal on seda teinud nõnda, et teda tuleb karta“ (Kg 3:14).
Ilmselt igatses uue nelipüha soovija uut värskendust ja Jumala uut puudutust. See on aga Jumalale igati meelepärane palve ja selle kohta on kindel tõotus: „Kes ootavad Issandat, saavad uut rammu, need tõusevad tiibadega üles nagu kotkad: nad jooksevad ega tüdi, nad käivad ega väsi“ (Js 40:31).
Püha Vaim ei ole siis Jumala poolt väljavalitute privileeg, vaid kõigi usklike pärisosa. Vahel tundub, et osa kristlasi on Püha Vaimu ja selle vahendamist püüdnud erastada. Aga see ei ole võimalik. Kolmainu Jumal on kogetav oma täiuses. See on nelipüha kõige rõõmsam osa!
Ta on tulnud, et jääda 
Vana Testamendi ajal toimis Jumala Vaim tõesti selliselt, et ta justkui tuli ja jälle läks. Püha Vaim oli saadaval vaid eriliste hetkede tarvis. Ja erilistele inimestele. „Issanda Vaim täitis Gideoni: ta puhus sarve ja abieserlased hüüti temale järgnema“ (Km 6:34). „Siis tuli Jefta peale Issanda Vaim ja ta läks… ammonlaste vastu“ (Km 11:29). „Saamuel võttis õlisarve ja võidis teda ta vendade keskel. Ja Issanda Vaim tuli võimsasti Taaveti peale, alates sellest päevast ja edaspidi. Ja Saamuel tõusis ning läks Raamasse“ (1Sm 16:13). See viimane on teistest erinev sündmus. Juba järgmisest salmist edasi loeme: „Issanda Vaim lahkus Saulist…“
Kas Püha Vaim võib ka meist Uue Testamendi ajastul lahkuda? See on võimalik, kui me avalikult põlgame Jumalat ja arvame ta oma elukorraldusest välja. On ju meie ihu Püha Vaimu tempel ja kui me kellegi oma majast välja ajame, kuidas saaks ta siis olla meie majas sees ja samaaegselt väljas?!
Aga tänu Jumalale, et ta läkitas oma Vaimu!
Püha Vaim on tulnud selleks, et jääda. Kui Vana Testamendi ajal oli see väljavalitute privileeg, siis Uue Testamendi usklikele on see loomulik pärisosa. Me ei pea kartma nagu Taavet, kes palus: „Ära võta minult ära oma Püha Vaimu!“ (Ps 51:13). Kui meie süda on puhas, siis ei ole vaja karta, et me võiksime ilma jääda Jumala Pühast Vaimust. Küsimus ei ole täna selles, kas meie saame Püha Vaimu, vaid kas Püha Vaim saab meid. Kogu meie elu, olemise. Oleviku ja tuleviku. Ta on tulnud selleks, et jääda.
Kolmainu Jumal on kogetav oma täiuses. See on nelipüha kõige rõõmsam osa!
Püha Vaim paneb tegutsema
Nelipühapäeval oli esimeseks väliseks märgiks Kristusesse uskujatel rääkimine keeletega, mida nad polnud õppinud. Püha Vaim muudab inimese aktiivseks. See ei tähenda aga seda, et me oleme kellestki paremad, pühamad, täiuslikumad. Peetrus, kes oli avalikult salanud Kristuse, oli nüüd hoopis teine mees. Ta aktiviseerus niivõrd, et kuulutas sõnumit ülestõusnud Jeesusest sellise meelevallaga, et 3000 pöördus ja liitus kogudusega.
Evangeelium hakkas peale nelipüha väga kiiresti ja võimsalt levima. Jeesuse viimane soov oli: „Minge kõike maailma ja kuulutage…“ (Mk 16:15). See kõik on aktiivne tegevus.
See on otsekui mängimine väljakul. See ei ole istumine staadioni tribüünil või kodus televiisori ees. Kui palju kergem on arvustada mängijaid väljakul, kui minna ise ja mängida vastase vastu.
Kui pidupäevast saab argipäev
Aga nelipühapäev sai läbi. Kõik pidupäevad saavad läbi. Halleluuja, et on taas esmaspäev! Ka parim ülistusteenistus, osadusgrupi avatud palveõhkkond või tänujumalateenistus saavad kord otsa. Iga pulmapidu lõpeb. Kooli lõpetades diplomit saades on uhke ja hea tunne, aga tuleb kas edasi õppida või tööle hakata. Kui sa palusid oma esimese palve või said Jumala poolt eriliselt puudutatud, mida sa ehk tänaseni mäletad, siis ka need on usuelus väga tähtsad kogemused.
Aga kui täna ei ole enam selliseid tundeid? Vahel kipume arvama, kui miski ei kordu täna täpselt samamoodi, siis oleks justkui midagi valesti. Pidupäevad saavad otsa. See on elus niimoodi seatud.
Mis saab siis, kui elevus möödub ja esimene vaimustus saab otsa? Siis saabub tegelik ja normaalne elu, kus tegelikult alles selgub, kas laulatusel antud abielutõotus toimib. Kas diplom, mis kinnitab erialaseid teadmisi, on midagi tööturul väärt. Kas minu poolt Jumalale ristmisel antud tõotus kehtib.
Siin on lõpuks kõige olulisem küsimus: kas nelipühapäeval Jumala poolt antud Püha Vaim ka tegelikult elab minus? Kui sa sellele küsimusele ei taha vastata, on selle jutluse lugemine olnud raisatud aeg.
On üks mõõdupuu, mille Jumal meile on jätnud. See on tema sõna. See, kas meie sõnadel on kaalu, saab selgeks, kui täna paluksime oma ligimesel ennast hinnata. Või kui laseme Jumalal ennast hinnata.
Kui me ütleme, et Jumala Vaim elab meis, siis on selge ka tagajärg. Kaalu igat järgnevat sõna enda jaoks! „Vaimu vili on armastus, rõõm, rahu, pikk meel, lahkus, headus, ustavus, tasadus, enesevalitsus“ (Gl 5:22–23).
Meil ei ole vaja igatseda taga vanu aegu. Jumal ei saada uut nelipüha. Jumal ei pea saatma uut ärkamist täpselt selliselt, nagu ta on seda varem teinud.
Jumal ei anna sulle võib-olla samasuguseid emotsioone ja väliselt märgatavaid kogemusi, mida ta andis mulle. Samamoodi ei anna ta võib-olla sinu poolt kogetut mulle.
Ta ootab hoopis, et elame igapäevast püha elu Pühas Vaimus. Sest Jumal on kohal. Sinus ja minus. Püha Vaimu kaudu.
Õnnistatud nelipüha!
