Otsing

Märts 2020 10 andre kontus
Christopher Andre Kontus, 3D Kogudus

Vanad eestlased olid sunnitud ülestõusmispühade eel pikalt paastuma, kuna jõuludel tapetud siga oli otsa saanud ja järel ainult seajalad. Samas polnud veel kanad munele hakanud ja lehm ei andnud veel piima. Seega olid nemad sundseisus, sest olenemata vaimulikust tunnetusest, pididki nad sööma lahjat toitu, nagu puder ja köögiviljad. Tänapäeval oleme aga hoopis teises olukorras. Poed on toidust pungil ja kõikvõimalikud delikatessid aasta läbi saadaval neile, kellel rahalisi vahendeid jätkub. Miks peaksime meie end veel piitsutama millestki heast teadlikult ilmajätmisega?
Jeesus käskis olla valguseks inimestele, kes elavad meie ümber mõnudes ja naudingutes. Paast võimaldab liha n-ö risti lüüa. Samas ütleb aga Jeesus, et paastuma peaks teiste eest salajas, et seda näeks vaid Isa, kes on taevas (Mt 6:17). Variserid planeerisid paastumist just esmaspäevale ja kolmapäevale, sest siis olid „turupäevad“, mil võimalikult paljud inimesed võisid näha nende vagadust ja vaeva. 

Ilmalikud asjad, mis ei peaks olema patuks, saavad patuks, kui hakkame neist liialt sõltuma.

Piibel õpetab, et me ei muganduks praeguse ajaga, vaid muutuksime meele uuendamise teel ja katsuksime läbi, mis on Jumala tahtmine, hea ja meelepärane ja täiuslik (Rm 12:2). Apostel Paulus kutsub meid maailmast eristuma. Siiski mitte eristumise enda pärast, vaid et Jumala tahtmine kirka selgusega teatavaks saaks. Seega kuulub paast ühe võimaliku variandina Jumala tahte otsimise ja maailmast eristumise alla. Jeesuse järgijat ja tema mittejärgijat polegi mõtet võrrelda, kuid paastumise kontekstis seavad mittekristlased meile ette aeg-ajalt kiusatusi. Tahtmatult, aga vahel ka tahtlikult, jäädakse ette just nautleva elustiiliga. See teeb ühe Jumala lapse soovi paastuda oluliselt raskemaks ja sellises olukorras on vaja tugevat motivatsiooni, et asuda enda heaolu piirama.

Motivatsiooni otsides 11 paastv02
Kui Johannese jüngrid tulid Jeesuselt küsima, miks tema jüngrid ei paastu, viitas Jeesus iseendale (Mt 9:15). Ta väljendas tõsiasja, et tema kohalolu ise oli rõõmu põhjus ja tema äraolek on aeg, kus tema jüngrid paastuvad. Jeesus kui Jumala Poeg ja eluleib oli ju jüngrite juures – nad olid otseses kontaktis Jumalaga. Täna ei ole Kristus enam ihulikult meie keskel, mis tähendab piltlikult, et peiupoistel on paastuaeg.
Paastumise puhul võime selgelt eristada selle sisemist ja välist poolt. 21. sajandil on paastumine saanud maailmas üha populaarsemaks puhtalt selle tervistava toime tõttu. Inimesi köidab idee, et paastumise ajal keha puhkab, uuenevad rakud ja koed, öeldakse, et hävivad isegi kasvajate rakud.
Sakarja raamatu 7. peatükis ütleb Jumal: „Kui te olete paastunud ja kurtnud viiendas ja seitsmendas kuus need seitsekümmend aastat, kas te siis mulle olete paastunud?“ (Sk 7:5). Jumal peab siin tühiseks paastumist, mis pole suunatud otse talle. Juudid nägid, et Jeruusalemma müürid ja tempel hakkavad valmis saama, ning nende küsimus Jumalale oli, kas on veel nutmist ja paastu vaja? Jumala vastus viiendas salmis on ränk. See peegeldab tema igatsust. Ta igatseb näha inimesi otsimas teda kui isikut, mitte andi, mida tal on voli oma tahte järgi anda.
Kui näeme paastu kui Jumalale rõõmuvalmistamist, teda siiralt otsides, on motivatsiooni kergem leida. Täna on Jumal Jeesuse kaudu meile hoomamatult armastust väljendanud ja me ei suuda oma tegudega seda kuidagi ise välja teenida. Seega Jumalale rõõmuvalmistamine on üks neist viisidest, kuidas saame talle näidata oma tänulikkust. Julgen väita, et siira südamega paastumine on üks nendest viisidest.
Jumal on oma armu rikkuses seadnud kõik asjad meile kasutoovaks, kui me teda armastame. Nii on ka paastumisel peale Jumalale rõõmuvalmistamise meie elus tasakaalustav roll. Piibel hoiatab, et patul on omadus hakata meid märkamatult takerdama. Ilmalikud asjad, mis ei peaks olema patuks, saavad patuks, kui hakkame neist liialt sõltuma. Paulus ütleb oma esimeses kirjas Korintose kogudusele, et talle on kõik lubatud, aga miski ärgu saagu meelevalda tema üle. Paastumine toob efektiivselt välja selle, mis omab meie üle meelevalda. Paulus lausub enda tunnistuse, öeldes: „...vaid ma löön oma ihu ja teen ta oma orjaks, et muile jutlustades ma ise ei muutuks väärituks“ (1Kr 9:27).

Paastumine on ajutiselt lahtiütlemine hüvest, mis võiks loomulikult olla osa meie elust, selleks et võiksime kogeda rohkem Jumalat.

Muutused enda ja teiste usuelus
Oleme arutlenud paastumise olemuse ja selle kasulikkuse üle – see toob rahulolu ja tasakaalu sinu ellu, mis omakorda annab südamesse selguse ja kindluse. Taanieli raamatus on kirjutatud: „Neil päevil olin mina, Taaniel, leinanud kolm nädalat. Maiusrooga ma ei söönud ja liha ega veini ei tulnud mu suhu, ja ma ei võidnud ennast hoopiski mitte, kuni kolme nädala päevad olid täis saanud“ (Tn 10:2,3). Taaniel oli ahastuses oma rahva orjuse ja Jeruusalemma varemete pärast ning talle ilmutati erinevaid ajaperioode ja sündmusi tulevikust. Kõik see ajas teda segadusse. Taaniel paastus ja leinas oma rahva ja kodumaa rasket saatust, kuid pärast paastu ilmutati talle teadmisi, mis tõid tuleviku suhtes selgust.
Matteuse evangeeliumist võime lugeda, kuidas Jeesus paastus. Neljandas peatükis on kirjas, et Vaim viis Jeesuse kõrbesse, kus ta paastus 40 päeva ja ööd. Mitte omast tahtest, vaid üleloomulikust sunnist läks Jeesus elutusse ebamugavasse paika. Seal sai Jeesus kogeda otsest saatana kiusamist. Me ei tea, milleks oli seda katsumust Jeesusel vaja, kuid meile on sellest saanud eeskuju, mis kinnitab, et meie Päästja on kursis kiusatustega ja meil on samuti võimalik kiusatustele vastu seista. Selliselt võivad saada ka meie paastumiskogemused teistele ülesehitavaks.
Eelmisel aastal tegime abikaasaga otsuse hoiduda nädal aega tööstuslikku suhkrut sisaldavate toodete söömisest, et leida selgust ühes praktilises otsuses, mis tuli langetada. Kogesin väga selgelt, kuidas olen tegelikkuses tugevalt sõltuvuses suhkrust ja magusatest toodetest. Nägin, kui suur osa minu stabiilsusest ja rahust tuli magusate asjade söömise naudingust, ja täheldasin kergesti ärritumist pisikeste asjade peale. Lõpuks jõudsime ka paastu algse eesmärgi osas selgusele. Siiski pidin tunnistama, et paastu algne eesmärk kahvatas vaimuliku erksuse kõrval, mida paastu ajal kogesin.
Oma paastu vaimuliku kogemuse põhjal tekkis mul küsimus, et kui see minu usuelule nii hästi mõjus, miks ei võiks see olla regulaarne osa minu elust? Apostlite tegude raamatust võime lugeda: „Kui need siis Issandat teenisid ja paastusid, ütles Püha Vaim: „Eraldage mulle Barnabas ja Saulus tööle, milleks ma olen nad kutsunud!” Siis nad paastusid ja palvetasid, panid oma käed nende peale ning saatsid nad teele“ (Ap 13:2j). Antud kirjakohast näeme, et Antiookia koguduses toimus tihe paastumine. Pideva paastumise eluviisi nimetab Luukas ka oma evangeeliumis, kui ta räägib naisprohvet Hannast, kes lesena „teenis Jumalat ööd ja päevad paastumiste ja palvetamistega“ (Lk 2:37). Tema lähedusest Jumalaga andis märku Jeesuse kui Messia äratundmine juba Jeesuse lapsepõlves. Seega näeme selgelt, et paastumine saab olla õnnistuseks kõigile Jeesuse järgijatele. Kuid see pole kohustuslik.

Mis on sinu järgmine samm?
Kristlik teoloog ja kirjanik Richard Foster on öeldnud, et paastumine on ajutiselt lahtiütlemine hüvest, mis võiks loomulikult olla osa meie elust, selleks et võiksime kogeda rohkem Jumalat. Minule oli see suhkur, kuid hüve võib olla ka miski, mis pole söödav. Tänapäeval paastuvad paljud noored näiteks sotsiaalmeedia kasutamisest.
Jumala Vaim on täna sama aktiivselt tegutsemas Jumala laste seas, kui ta seda oli algkoguduse aegadel. Jeesus ju ütles, et Püha Vaim juhib meid kogu tõesse. Tema ilmutab ja on juba ilmutanud ka sulle, mis on üleliigne või saanud liialt võimu sinu elus. Jumal soovib, et me ka paastumises otsiksime tema palet. Mis on täna sinu südames esile tõusnud, millest peaksid ajutiselt loobuma, et Jeesusele võiks kuuluda kuninga troon sinu elus?
Lõpuks julgustan sind Pauluse sõnadega: „Mida te iial teete, seda tehke kogu hingest, nõnda nagu Issandale ja mitte nagu inimestele, teades, et te saate Issandalt palgaks pärisosa. Teenige Issandat Kristust!“ (Kl 3:23j). Soovin sulle õnnistatud ja motiveeritud paastuaega käesoleval paastukuul. Olgu see Jumala Pühast Vaimust sütitatud ja kantud! 

Uudised

2021-6-september

08 Oktoober 2021
2021-6-september

SISUKORD  Pärnu Kristliku Erakooli sünnilugu Marge Arumäe Kristlasena Tartu Pedagoogilises Koolis Aime Järv Ma olen tulnud surmast ellu Ermo Jürma Aili Roosimaa: Olen õpetajana sõbralik, armastav ja militaristlik! Leho Paldre...

SÜGISKONVERENTS

08 Oktoober 2021

September 2021Väike kogudus ja suur maailm „Minge kõike maailma, kuulutage evangeeliumi kogu loodule!” on läkitus, mille Jeesus andis pisikesele hulgale jüngritele. Kogu maailmaga võrreldes olid nad otsekui terake suurte liivamägede...

Märdi kiri Soomest

08 Oktoober 2021
Märdi kiri Soomest

September 2021 Märt Saar, Vaasa-Tartu Risttee Ahoi! Tervitused lahe teiselt kaldalt! Kuidas Eestis läheb? Kuuldavasti sai äsja uus president valitud. Tänu Jumalale! Nüüd on meil jälle uus inimene, kelle eest palvetada.Soomes...

Noorsootöö meeskondade kohtumine SÜTIK’21

08 Oktoober 2021
Noorsootöö meeskondade kohtumine SÜTIK’21

September 2021 Claus-Kennerth Tikki, SÜTIKu projektijuhtFotod: Elerin Tammel 3.–4. septembril leidis aset LNK poolt korraldatud SÜTIK, mis on tänaseks juba viies – See Üks Tähtis Inspireeriv Kohtumine. Sel aastal oli fookuses...

„Markuse evangeeliumi seletus“ sai digiteeritud

08 Oktoober 2021

September 2021 Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR digiteeris jaanipäevaks kultuurilooliste teoste hulgas nüüd ka Osvald Tärgi „Markuse evangeeliumi seletuse“. Tallinn: Logos, 1993, 608 lk.Raamatu eessõnas kirjutab dr Tarmo Toom „...pean seda evangelist...

EKB Liidu sekretär Karin-Liis Tambaum

08 Oktoober 2021
EKB Liidu sekretär Karin-Liis Tambaum

September 2021  Alates 8. septembrist töötab EKB Liidu sekretärina Karin-Liis Tambaum. Ta lõpetas kevadel Kõrgema Usuteadusliku Seminari ja teenib kaasa Tallinna Allika Baptistikoguduses. Sekretärina töötab Karin-Liis poole kohaga, kuid Koskla...

Pastor Iurii Sideri ordineerimine

08 Oktoober 2021
Pastor Iurii Sideri ordineerimine

September 2021  Kiviõli Baptistikoguduses ordineeriti 29. augustil pastor Iurii Sider (35), kes on koos oma perega kogudust teeninud juba 10 aastat. Õnnistamispalves osalesid Erki Tamm, Pavel Vezikov, Roman Kuznetsov ja...

Jeesus aitab halvatut

08 Oktoober 2021
Jeesus aitab halvatut

September 2021 Peeter Roosimaa, Uue Testamendi õppejõud Kui Markuse evangeeliumi 1. peatükk tutvustab Kristus Jeesuse Jumala Poja meelevalda sõnas ja teos, siis Mk 2. peatüki algus näitab tema meelevalda patu üle....

„Imedesse usun ma...“

08 Oktoober 2021
„Imedesse usun ma...“

September 2021 Ermo Jürma, Teekäija toimetaja „Imedesse usun ma...“ kõlas 70ndail üks hoogne laul. Tegelikkuses on imed pigem haruldused. Isegi inimesed, kes usuvad Jumalat, peavad vahel natuke mõtlema, kuni neile meenub...

Kaheksateistkümnes kaamel

08 Oktoober 2021
Kaheksateistkümnes kaamel

September 2021 Joosep Tammo, pastor emeeritus Pärnust Jutustan teile ühe beduiinide loo. Isa tegi oma kolmele pojale testamendi. Ta varandus oli 17 kaamelit. Vanem poeg pidi saama varandusest pool, keskmine kolmandiku...

Linke