Juuni 2020 
Eenok Palm, Pärnu Immaanueli Baptistikoguduse pastor
Jeesus ütles oma jüngritele: „Ja ma palun Isa ja ta annab teile teise Lohutaja, et tema oleks teiega igavesti: Tõe Vaimu, keda maailm ei saa vastu võtta, sest ta ei näe teda ega tunne teda ära. Teie tunnete tema ära, sest ta jääb teie juurde ja on teie sees. Ma ei jäta teid orbudeks; ma tulen teie juurde“ (Jh 14:16–18).
Kui Jeesus neid sõnu rääkis, oli nelipüha alles ees. Meie elame nelipüha-järgsel ajal. Meil on võimalik vaadelda, mis siis õigupoolest muutus.
Muutused tulevad esile nii nelipühapäeval kui ka peale seda. Apostlite teod, aga ka teised Uue Testamendi raamatud kirjeldavad neid. Samuti ristikoguduse 2000-aastane ajalugu.
Keset tänapäeva infotulva vajame Jumala sõna selgeid juhtnööre.
Esimene muutus – julgus
Johannese evangeeliumi lõpus räägitakse meile, et seoses Jeesuse kinnivõtmise, surmamõistmise ja avaliku hukkamisega olid tema jüngrid muutunud kartlikeks (Jh 20:19). Aga nelipühapäeval tõuseb Peetrus üles ja peab julge kõne tuhandetele kuulajatele. Apostlite tegude raamatu 4. peatükis viiakse Peetrus ja Johannes juutide Suurkohtu ette ning Peetruse kaitsekõne järel on öeldud (Ap 4:13): „Nähes Peetruse ja Johannese kartmatust ... panid nad seda imeks.“ Millest selline muutus? Püha Vaim oli tulnud nende juurde ja oli nende sees.
Uue Jeruusalemma kohta öeldakse Ilm 21:8, et arad ei ole selles linnas.
Me elame maailmas, kus meie ümber kasvab julgus kurja teha. Ristiinimeste püüd on selles suunas, kuidas julgesti head teha, Jumala tahtmist täita. Saatan püüab seda igati takistada, aga Püha Vaim tahab aidata sind ja mind.
Ühes Võidulauliku laulus on sõnad: „Võta julgust, sõber, Issand seltsis käib, Ta sul jõudu annab, Jeesus tunneb kõik.“
Teine muutus – Jumala sõna taipamine
Kui Peetrus nelipühapäeval kõneles, oli tal selge arusaamine, et sel päeval esile tulnud jumalikud ilmingud on prohvet Joeli ennustuse täitumine: „...ma valan oma Vaimu kõige liha peale!“ (Jl 3:1). Suurkohtu liikmed imestasid (Ap 4:13), et Peetrus ja Johannes, olles kirjatundmatud ja õppimatud mehed, omasid selget arusaamist Jumala sõnast. Püha Vaim oli selle neile andnud. Siit ei tohi välja lugeda Piibli ja vaimulikest küsimustest arusaamise õppimise mittevajalikkust. Küll aga seda, et need kaks täiendavad teineteist. Jumala sõna on nii kirjutatud sõna, Piibel, kui ka vahetult Püha Vaimu poolt ilmutatud sõna. Keset tänapäeva infotulva vajame selgeid Jumala sõna juhtnööre. Püha Vaim on valmis neid meile andma (vt Hb 4:12–13).
Laulik ütleb: „Usalda Jumala sõna, patuga võitleja hing!“ (VL 165)
Kolmas muutus – arusaamine Jumala väe toimimisest 
Kui Peetrus ja Johannes kohtusid jalgadest halvatud mehega, siis ütles Peetrus (Ap 3:6): „Hõbedat ja kulda mul ei ole, aga mis mul on, seda ma annan sulle: Jeesuse Kristuse, Naatsaretlase nimel – tõuse ja kõnni!“ Mis Peetrusel oli? Püha Vaimu poolt antud selgus, kuidas selles olukorras toimida. See oli Jumala vägi, mis tervendas halvatu, aga Peetrus pidi kinni haarama halvatu käest ja aitama ta püsti. Kui siin ei oleks olnud konkreetne Püha Vaimu juhtimine selle olukorra jaoks, oleks tegu olnud üpris piinliku looga. Kuna Peetrusel oli selge Vaimu juhtimine, tegi Peetrus väikese osa, aga Jumal oma väega suure osa. Jumal teeb oma kõikvõimsuses väelisi asju. Sagedasti ta ootab, et me tema lastena teeme samuti midagi, vahest üpris väikese osa, ning tema teeb siis kõik ülejäänu.
Me kipume üle tähtsustama õigete sõnade ütlemist, aga apostel Paulus ütleb (1Kr 4:20): „Sest Jumala riik ei ole ju sõnades, vaid väes.“ Püha Vaim tahab anda meile arusaamist Jumala väe toimimisest.
Laulik ütleb: „Saada väge, mis võitlustes võitjaks meid teeb. Saada taevane vägi just nüüd!“ (VL 156)
Üksindus on saatana lõks, kuhu üksinda ei tohi minna.
Neljas muutus – arusaamine tõest
Apostlite tegude raamatu 5. peatükis on lugu ühest abielupaarist, Ananiasest ja Safiirast. Nad tõid apostlite kätte suure annetuse, aga Peetrus tundis Püha Vaimu läbi, et midagi on valesti, ja ütles seda neile. Nad olid müünud põllu, aga saadud rahast osa kõrvale pannud. Nüüd väitsid nad, et toodud raha oli kogu põllu hind. Tulemuseks oli, et nii Ananias kui Safiira kukkusid jalapealt maha ja surid. Nad ei olnud aru saanud, et tõe Jumal ei salli mingisugust väärust (Js 1:13). See on hoiatav näide kogu ristikoguduse ajaloos.
Uue Jeruusalemma kohta öeldakse Ilm 21:27: „Aga sinna sisse ei pääse midagi, mis ei ole puhas, ei keegi, kes teeb jälkusi ja valet…“ Laulik ütleb: „Tõe ja usu eest vahvalt võitlema pead, pühade kätte see antud.“ (VL 488)
Viies muutus: Püha Vaim lõi ristiinimestele uue eluvormi – koguduse
Nelipühipäeval parandasid tuhanded inimesed Püha Vaimu mõjul meelt ja said ristitud ning Jumal lõi kristliku koguduse. Inimesed, kes veel mõned tunnid tagasi valdavalt ei tundnud üksteist, said korraga õdedeks ja vendadeks. Veel enam – said üheks ihuks (vt Ef 2:17–22 ja 1Kr 12:13). Koguduse kohta ütles Jeesus prohvetlikult (Mt 16:18): „…sellele kaljule ma ehitan oma koguduse, ja põrgu väravad ei saa sellest võitu.“
Laulik ütleb: „Oh püha ristikogudus, kui armas oled sa! Me Jeesus on su lunastus, su ehitaja Ta.“ (VL 218)
Püha Vaimu muutuste nimekirja võiks pikendada. Hea lugeja, soovitan sul seda teha. Aga siinkohal tahan esile tuua võtme kõigi muutuste mõistmiseks.
Kuues ja keskne muutus – Püha Vaim tuli isikuna, jäi koguduse liikmete juurde ja nende sisse
Läbi maailma ajaloo saame rääkida kolmest suurest tulemisest. Esimese Moosese raamatu 3. peatükis kirjeldatakse, kuidas Jumal-Isa tuleb esimese inimpaari, Aadama ja Eeva juurde peale saatana põhjustatud pattulangemist. Ta annab neile teada, et olukord pole lootusetu, vaid sellest on väljapääs. See vajas üsna pikka ettevalmistust, millest räägib meile Jumala sõna, eriti evangeeliumid. Jeesuse Kristuse inimesekssaamise, aktiivse kuulutustöö ja lunastava ristisurma ning ülestõusmisega pääsetee ka tegelikult avanes. See oli Jumala teine tulemine, ka suhteliselt lühiajaline. Püha Vaimu tuleku kirjeldamisel on keskne tekst Apostlite tegude 2. peatükk. Püha Vaim ei tulnud siia lühikeseks ajaks, vaid ta on meie juures olnud ligi 2000 aastat, on kuni armuaja lõpuni ja koos Jumala lastega terve igaviku. Tema siinoleku üks olulisi eesmärke on selgitada ja väestada kõike Kristusega seonduvat. Aga selle sees anda sulle ja mulle julgust ja arusaamist Jumala sõnast, Jumala väest, tõest ja kogudusest ning veel mitmest muust asjast, mida me vajame eluks ja jumalakartuseks ning tööks, mida Jumal tahab, et me teeme.
Alates Eedeni aiast on kurat saanud paljusid eksitada. Muuhulgas ka sellega, et ta väidab, et me oleme üksi või koguni vaeslapsed. Ma ei väsi kordamast: üksindus on saatana lõks, kuhu üksinda ei tohi minna!
John Bunyani raamatus „Kristlase usurännak“ on üks koht, kus usurändurid sattuvad hiiglase maa-alale, kelle nimi on Meeleheide ja kellel on naine nimega Usaldamatus, ning nad elavad Kahtluse lossis. Hiiglane viib neid lossi keldrisse, sõimab ja peksab neid ning ütleb, et siit nad ei pääse enam kunagi välja. Usurändurid on seal vaevatuna mitu päeva, aga ühel öösel nad palvetavad ja siis meenub kristlasele, et tal on võti kaasas, mida nimetatakse Jumala tõotuseks. See avab kõik Kahtluse lossi lukud ja usurändurid pääsevad taas kuninglikule teele.
Saatan ei taha kindlasti, et me midagi teaksime julgusest, tõest, Jumala sõnast, tema väest ja kogudusest. Kui me olemegi midagi neist teada saanud, aga nende praktiseerimisel kogenud mõnesid tagasilööke, on ta kohe varmas kinnitama, et need asjad ei toimi. Ära kuula teda! Kuula Jeesust, kes ütles, et ta ei jäta meid vaeslasteks, vaid tuleb meie juurde. Ja ta ongi tulnud Püha Vaimu isikus, kelle abiga võime võita patu, surma ja kuradi väe ning käia ja elada neis muutustes, mis on temast. Püha Vaimu poolt tekitatud muutused toimivad siis, kui me käime pühitsuses ja palume: „Püha Vaim, tulgu muutused, mis on sinust, esile minus ja minu ümber!“
Lõpetuseks tsiteerin veel ühte laulu: „Puuduta, Jumala Vaim, mind, kaota kõik kartused, leida õiget paika, töötada Sinule. Valgusta, Jumala Vaim, mu silmi, et näeksin veel, kuidas võiksin olla aitajaks teistele.“ (VL 152)
Nelipühal ja peale seda muutus Püha Vaimu läbi üsna palju, aga küsimus on: kas ma tahan (me tahame) elada nendes muutustes.
„Sest Jumala riik ei ole ju sõnades, vaid väes“ (1Kr 4:20).
