Võidukas palve

August 2020 10 enno tuulik
Enno Tuulik, Hilleste Kristliku Koguduse, Putkaste Evangeeliumi Kristlaste Vabakoguduse,
Kärdla Kristliku Osaduse Koguduse pastor

Palve roll on kristlaste elus kriitilise tähtsusega. Samamoodi, kui meie füüsiline keha vajab eluks vett ja söögipoolist, vajab ka meie hing pidevalt toitu, et kasvada Kristuses. Selleks on palve, Jumala sõna ja osadus kogudusega. Käsitlen oma jutluses palve tähtsust ja selle mõju meie elule, juhindudes Jeesuse eeskujust ja Pühakirjast.

Palve Isa kojas
„Nad leidsid Jeesuse pühakojas... Ent tema ütles neile: „Kas te ei teadnud, et ma pean olema neis paigus, mis on mu Isa päralt?“ (Lk 2:46, 49).
Meie Issanda lapsepõlv ei olnud ainult meheks ja Jumala Pojaks sirgumise ootus. Jeesus oli juba siia maailma sündides Jumala Poeg. Kui ema ja isa otsisid väikest Jeesust ja leidsid ta templist õpetatud meestega rääkimas, nimetab Jeesus Jumalat oma Isaks ja Jeruusalemma templit oma Isa kojaks. Piibel nimetab meid – inimesi – Jumala templiks. „Eks te tea, et te olete Jumala tempel ja teie sees elab Jumala Vaim?“ (1Kr 3:16). Kas Jumala Poeg elab minu südames, oma Isa kojas? Jeesust oma Päästjana vastu võttes saame ka meie Jumala lasteks ja Jumala templiks.

Kui koguduse juhtidel ei ole palve olulisel kohal ja nad ise ei palveta, siis ei ole midagi head loota ka tulevikus.

Muutumatu Jumal
Jumala juures ei ole muutust – Jumal on täna seesama kui aegade alguses, samuti on muutumatu tema sõna. Ka Jeesus on muutumatu – ta on Isa Jumalast läkitatud Lunastaja ja Päästja. Jeesusel Jumala Pojana oli täielik teadmine, et ta peab olema oma Isa kojas. Kas ka mina elan oma elu nagu Isa kojas? Kas Jumala Poeg elab minus?
Püha Vaimu imeline töö on, et Jumalast kingitud elu imbub meisse päev-päevalt. Kas me oleme pidevas kokkupuutes Jumala reaalsusega või palvetame ainult siis, kui asjad on läinud viltu, kui meie elus on mingeid ebakõlasid? Me peame õppima igal päeval kohtuma oma Issandaga pühas osaduses. „Ma pean olema neis paigus, mis on mu Isa päralt“. Kristlastel on oluline mõista vastutust, mis kaasneb Jeesuse oma ellu vastuvõtmisega. Me peame õppima elama iga hetke oma elus kui Isa kojas.
„Mu lapsed, kelle pärast ma olen jälle lapsevaevas, kuni Kristus teie sees saab kuju!“ (Gl 4:19). Koguduse pastorina on see olnud ka minu palve. Ma usun, et me tajume selgesti, et miski pole maailmas enam endine. Meie eesõigus on palvetada kõikide inimeste eest. Märtsikuust alates olen pidanud ikka ja jälle ütlema, et koroona-viirus ei ole igavene, Jeesus Kristus on igavene! Me ei saa tegevusetult pealt vaadata, kuidas asjad edasi arenevad. Siin on meile eeskujuks Jeesuse palveelu. Ta oli Jumala Poeg, aga ometi ta vajas palveosadust oma Isaga.
Jumalalaste hulk, kes kogunevad palvekoosolekutele, on sageli paraku kõige tagasihoidlikum. Olen oma usuelu 52 aasta jooksul näinud, et nii mõnigi kogudus on sulgenud uksed. Tavaliselt saab see alguse nii, et kõigepealt jäetakse ära piibli- ja palvekoosolekud nädala sees. Inimlikult võime seda mõista – kogudused on väikesed, palvetundi on kauge tulla, sageli segab ka tänapäevane kiire tööelu. Kui koguduse juhtidel ei ole palve olulisel kohal ja nad ise ei palveta, ei ole midagi head loota ka tulevikus. Jeesus õpetas, et tähtis on olla osaduses oma Jumalaga.

Kas püsiv palve muudab Jumalat?
Jeesus räägib tähendamissõna lesknaisest ja kohtunikust (Lk 18:1–8). Selles ta ei õpetanud, et palve on lihtne, kerge, ühekordne ohe Jumala poole. Vaid röövel ristil tõesti ainult ohkas Jeesuse poole, sest tal ei olnud enam muud võimalust. Jeesus rõhutab püsivat palvetamist, pealekäimist. Kas me oma püsivate palvetega muudame Jumalat ja lõpuks ta siis vastab meile? Ei sugugi, palvetades me muutume ise, kogeme Jumala lähedust ja puhastust, õpime kuulama Jumala häält. Siin tõi Jeesus välja raske, aga selge võrdluse. Ta tõmbas paralleeli Isa Jumala ja ülekohtuse kohtunikuga. Mida Jeesus sellega mõtles? Usupalves on meie võimalus otsekui sammhaaval läheneda eesmärgile, palve kuulmisele. Jeesus otse hüüatab: „Kuulge, mida see ülekohtune kohtunik ütleb?“ (Lk 18:6). Isegi selline kohtunik vastab lesknaise palvele, kui palju enam Jumal kuuleb oma laste palveid! „Kas siis Jumal ei peaks muretsema õigust oma äravalituile?“ (Lk 18:7). Kes on Jumala äravalitud? Need, kes palves kisendavad Jumala poole ööd ja päevad. Selles maailmas on meil vahel suured probleemid, haigused ja hädad ning sa tead, et keegi teine ei suuda sind aidata kui ainult Jumal. Jeesus annab meile selge sõnumi tõelise usu väest. Ta ütleb, et sinu probleem võib olla kui suur mägi, mis varjab horisondi sinu ees. Aga sina võid öelda usupalves sellele mure-mäele: tõuse ja lange merre! Kui sa ei kahtle, vaid usud oma südames, mida sa palud, et see sünniks, saabubki vastus sulle. „Kõike, mida te iganes palves endale palute – uskuge, et te olete saanud, ja see saabki teile!“ (Mk 11:24).

Usupalves on meie võimalus otsekui sammhaaval läheneda eesmärgile, palve kuulmisele.

Kas Jeesus leiab usku? 11 enno pere
Kohe järgmises salmis räägib Jeesus andeksandmisest. „Andke andeks, kui teil on midagi kellegi vastu“ (Mk 11:25). Sageli on just andestamata meel takistuseks palvevastuste kogemisel. Kehtib lihtne reegel: oluline on sinu otsus – mina tahan andeks anda, aita mind, Issand! Meie Isa palve, mida Jeesus õpetas, on väga lühike ja konkreetne. Ainult kõige olulisemad asjad on mainitud ja üks nendest on andeksandmine.
Meie usupalve praktika peaks olema väga lihtne. Oled usus palvetanud, hetkel probleem veel püsib, kuid sina ütled usus: „Jumalale üle antud!“ Ja siis juhtubki see, millest Jeesus rääkis. „Ma ütlen teile, küll ta muretseb neile peatselt õiguse“ (Lk 18:8). Sõna „peatselt“ on kreekakeelses Uues Testamendis kasutatud kaks korda. Teine koht on Ilmutuse raamatus: „„Jah, ma tulen varsti!“ Aamen, Tule, Issand Jeesus!“ (Ilm 22:20). Kui me usus palume, saabub palvevastus Jumalast määratud ajal. Aga Jeesus ka hoiatab: „Ometi, kui Inimese Poeg tuleb, kas ta leiab usku maa pealt?“ (Lk 18:8). See tähendab, kas ta leiab sellist usku, selliseid palvetajaid, kes paluvad palvevastuste saamiseni.
Kas sina oled lähedases osaduses Issandaga, Jumala laps, kes pidevalt räägib temaga ja mõistab, et kõik tuleb tema käest? Kas igavene laps elab sinus, oma Isa kojas? Kas tema teeniva elu arm ilmneb sinu kaudu su kodus, tööl ja sõprade ringis? Oled sa vahel seisatanud ja palves küsinud, miks pead läbi minema teatud olukordadest? Jeesus ei tõotanud oma lastele muretut ja lõbusat elu. „Seda ma olen teile rääkinud, et teil oleks rahu minus. Maailmas ahistatakse teid, aga olge julged: mina olen maailma ära võitnud“ (Jh 16:33). Jeesuse võidu läbi oleme ka meie võitjad, kui meil on lähedane suhe Jumala Pojaga, kes tuleb oma Isa ettenägeva tahte läbi meie ellu. Jumala eesmärk ei ole muuta meie elu paremaks, vaid muuta meid ennast paremaks ja puhtamaks. Püha Vaimu osadus teeb meie usuelu jõuliseks ja viljakandvaks. See, kuidas Jeesus elas ja tegutses maa peal, peab olema ka viis, kuidas ta täna elab ja tegutseb meie kaudu.

„Kes ootavad Issandat, saavad uut rammu“
„Kas sa ei tea? Kas sa ei ole kuulnud? Igavene Jumal, Issand, on maailma äärte Looja; tema ei väsi ega tüdi, tema mõistus on uurimatu. Tema annab rammetule rammu ja jõuetule jõudu. Poisidki väsivad ja tüdivad, noored mehed komistavad ja kukuvad, aga kes ootavad Issandat, saavad uut rammu, need tõusevad tiibadega üles nagu kotkad: nad jooksevad ega tüdi, nad käivad ega väsi“ (Js 40:28–31). Prohvet Jesaja alustab 40. peatükki sõnadega: „Trööstige, trööstige minu rahvast, ütleb teie Jumal“ (Js 40:1).
Evangelist Billy Grahami 1984. aastal Kalju koguduse palvelas öeldud sõnad on saatnud mind kogu elu. Ta ütles, et kui ta peab mõnel päeval kõnelema kolm korda ja kuulutama evangeeliumi kümnetele tuhandetele inimestele, sirutab ta eriti enne viimast koosolekut ennast hetkeks välja ja ütleb: „Ma suudan kõik sinus, Jeesus. Sina oled minu jõud, minu tarkus, minu vägi!“ Mina olen ka mitmeid kordi teinud sama. Täna on moodne kõnelda stressist ja väsimusest, aga kõik, kes palves ootavad Issandat, saavad uut rammu!
Kui Jeesus pidi küsima oma vanematelt, „kas te ei teadnud, et ma pean olema neis paigus, mis on mu Isa päralt“, küsib ta ka meilt: kas te olete palves minu Isa kojas?
Usun kindlasti, et kui meie palveelu saab Püha Vaimu Väe läbi uuendatud, kogeme imelisi palvekuulmisi ja elu, mida Jeesus tõotas ülirohkesti!