Jaanuar 2021 
Gunnar Üprus, Keila baptistikogudus
Kristlik maailm ja maailm üldiselt on praegu suure vaimse surve all. Ja see ei ole ainult maailma haaranud COVID-19 pandeemia tõttu, vaid ühiskonnas kogetav lõhestumine ja vastasseis näib olevat iga päevaga kasvav trend. Me tajume seda oma väikeses riigis. Kui hingevaenlasel õnnestub inimesed üksteise vastu ässitada, on ta pool võitu juba saavutanud. Teise poole, enne lõplikku kaost, teevad inimesed ise ära. Kuid saatan teab, et kristlasi üksteise vastu üles keerata on natuke keerulisem. Jumala lapsi juhib Püha Vaim ja Pühakirja tarkus. Nii kaua, kui koguduse õpetus ja teenimine rajanevad Jumala sõnal, kannab Jumala Vaim koguduse ühtsuse eest hoolt.
Iga rahva ja riigi kohus on otsida Jumalat. Temalt tuleb õnnistus, mida vajame.
Rahulik aeg on Jumala kingitus
Me elame väga huvitaval ajal. Kuid minu jaoks pole see alati nii olnud. Ma mäletan, et nooruses kippusin aeg-ajalt nurisema, miks ma pidin sündima just Eestis, sest Soome näts ja teksad olid siis veel ülearu hinnas. Mõtlesin, et nõukogude okupatsiooni tõttu on eestlased paljust heast ilma jäänud ja kogu läänemaailm on pika sammu võrra eest ära läinud. Kõik see tundus kuidagi ebaõiglane.
Täna ma enam nii ei mõtle. Vanemaks saades õpime rohkem hindama oma maad, rahvast ja kultuuri. Täna elame hoopis teistsuguses Eestis ja olen tänulik, et Jumal on mind just siia elama pannud. Jumal on asetanud iga maa tema seatud piiridesse ja sinna, kuhu see kõige paremini sobib. Apostel Paulus ütleb: „Tema on teinud ühestainsast terve inimkonna elama kogu ilmamaa peal ning on neile seadnud ettemääratud ajad ja nende asukohtade piirid, et nad otsiksid Jumalat…“ (Ap 17:26j).
Iga rahva ja riigi kohus on otsida Jumalat. Temalt tuleb õnnistus, mida vajame. Isepäisus, uhkus ja üksnes oma tarkusele ja tublidusele lootmine ei vii meid edasi. Inimesed vajavad elavat Jumalat. Ilma temata ei ole meil lootust. Omas jõus Jumala teenimine on määratud läbikukkumisele. Jumalal on plaan meie väikese maaga. Ma usun, et selle, mida Jumal on hetkel Eestimaal ja kogu maailmas tegemas, võib kokku võtta ingli sõnadega, mis anti Taanielile, kui too oli 21 päeva paastunud: „Paljusid puhastatakse, tehakse valgeks ja sulatatakse, aga õelad teevad õelust ja ükski õel ei mõista seda; aga mõistlikud mõistavad küll“ (Tn 12:10).
Elu puhastusprotsessis
Armsad, me oleme puhastusprotsessis ja Jumal on kuumust peale keeramas. See, mis kandis meid siitsaadik, ei kanna meid varsti enam. Poolik pühendumine, millega oleme ära harjunud, ei kõlba tema palge ette. Leiged saavad Issanda poolt tõesti välja sülitatud. Samal ajal, kui maailmas kasvab poliitiline polariseerumine, peab ristirahva seas toimuma väärtusliku eraldamine tühisest, olulise eristamine ebaolulisest ja püha lahutamine ebapühast. Meie elusid revideeritakse Püha Vaimu poolt. Neid, kes painduvad Jumala käe alla ja lasevad ennast puhastada, hoiab ta oma peopesas. Ilmamaale on tulemas rasked ajad. Kas sa oled valmis selleks, mida Jeesus ütles: „...ning teie saate kõikide vihaalusteks minu nime pärast” (Lk 21:17).
Kui valmis ma olen, on ilmselt väga raske ise hinnata. Mõni arvab endast paremini, kui võiks, teise enesehinnang jällegi on liiga madal. Antud kontekstis tuleb juhinduda Jeesuse nõuandest: „Aga hoidke end, et teie süda ei oleks koormatud liigsöömise ega purjutamise ega argielu muredega ja et see päev ei tuleks teie peale äkitselt“ (Lk 21:34). Paljud asjad tõmbavad meie tähelepanu Jumalast eemale ja teevad meid tuimaks tema hääle suhtes. Enda südant, mis peaks olema avatud Pühale Vaimule, ei tohi koormata ebaoluliste asjadega. Me ei saa Pühakirja raskeid kohti ignoreerida. Kui me aga praeguse pandeemia ajal liigset nõutust ja rahutust kogeme, on midagi valesti meie usuelus.
Tõelise rahu leiame Jeesuses ja teadmises, et tema on maailma ära võitnud.
Hoida oma silmad Jeesusel! 
Mõned nädalad tagasi andis Jumal mulle keset palvekoosolekut sõnumi, et ma julgustaksin ja õhutaksin kohale tulnud inimesi praeguses olukorras hoidma oma silmad Jeesuse peal. Väga lihtne on maailmas leviva rahutuse ja muretsemisega kaasa minna. Kuid Jeesus ütles, et tema ei anna meile rahu nõnda, nagu maailm annab. Maailm tunneb rahu alles siis, kui väliselt on kõik asjad justkui korras. Kui sa oled terve, sul on stabiilne sissetulek, su kodu on soe või su naabri koer ei haugu ja kass ei kräunu, siis kogevad inimesed rahu. Kuid tõelise rahu leiame Jeesuses ja teadmises, et tema on maailma ära võitnud. Kristus valitseb ja seda tõsiasja ei muuda ükski olukord, probleem ega ahistus. Meie, kas me elame või sureme, oleme tema käes! Meil kõigil on aeg-ajalt oma nõrkusehetked, kuid see peaks olema pigem erand kui reegel. Jumala sõna ütleb korduvalt, et Kristuse rahu valitsegu teie südameis. Ja kui seda rahu ei ole, siis tuleb pöörduda Rahuvürsti enda poole. Rahutus meie vaimus annab märku, et meie suhe Issandaga on unarusse jäänud.
Sõnum kogudusele
Teine põhjus, miks ma sellest räägin, puudutab Eestimaa kogudusi ja aega, millesse oleme jõudnud. Ma usun, et Jumal annab sellele rahvale veel kord kogeda vaimulikku ärkamist ning selle ulatus ja mõju ilmselt ületab kõik eelmised. Kuid samuti usun, et see ärkamine ei sünni koguduse näilises tubliduses ega hiilguses. See sünnib inimeste murtud olekus, patukahetsuses ja vaimuliku pankroti tunnistamises. Aeg-ajalt meeldib meile lugeda ja tsiteerida prohvet Joeli ja eriti võidukat osa kolmandas peatükis, kus Jumala Vaim välja valatakse ja mis siis kõik juhtuma hakkab. Selline valikuline Jumala õnnistuste Pühakirjast välja noppimine ei ole päris õige. Meil on vaja jälgida raamatu üldist konteksti. Joeli kirjeldatud sündmused keskenduvad Iisraelile ja need peegelduvad ilmselt paljudes riikides üle kogu maa. Kuid Vaimu väljavalamine sünnib alles pärast kahe esimese peatüki sündmusi, mis ei ole just väga julgustavad. Me loeme sealt tohututest põllumajanduslikest raskustest, mis põhjustavad laialdase näljahäda ja lisaks ähvardab maad sõjaoht. Teise peatüki keskel kutsub prohvetlik hääl keset kõiki neid vintsutusi inimesi üles Jumalat otsima ja meelt parandama, öeldes: „Pöörduge minu poole kõigest südamest, paastudes, nuttes ja kurtes! Käristage lõhki oma süda, aga mitte oma riided, ja pöörduge Issanda, oma Jumala poole, sest tema on armuline ja halastaja, pika meelega ja rikas heldusest, ja tema kahetseb kurja!“ (Jl 2:12j). See on sissejuhatus ja ettevalmistatud pinnas Jumala Vaimu väljavalamisse ja ärkamisse.
Meil on õppida oma eelkäijatest
Apostel Paulus saatis Kreeta saarele oma kaastöölise Tiituse, kes seaks sealsetele kogudustele vanemaid (Tt 1:5). Piibel ei räägi meile rohkem, kuid kiriku ajalugu toob välja, et need vanemad said oma ülesannetega väga hästi hakkama. Tiitus juhtis kogudust Kreeta saarel aastani 105, mil ta suri, olles 94 aastat vana. Umbes 150 aastat hiljem, 250. aasta jaanuaris andis Rooma keiser Decius välja seaduse, mis pani kristlased suure surve alla. Seal nõuti, et piiskopid ja koguduste juhid ohverdaksid keisrile selle märgiks, et nad vannuvad truudust temale ja mitte Jumalale. Kreeta koguduste juhid, kes said tuntuks kui „Kreeta kümme märtrit“, keeldusid ja surid oma usu pärast. Need lood levisid suust suhu sajandeid ja olid julgustuseks paljudele nende usuteel. Tiituse töö kandis head vilja.
Hesekiel kirjutab, kuidas Jumal proovis leida inimeste hulgast kedagi, kes laoks mahavarisenud kohad müüris üles ja seisaks tema ees müüripraos maa heaks. Kui Jumal oma sõnumi prohvetile annab, avaldab ta ka otsingu tulemuse: „…aga ma ei leidnud“ (Hs 22:30). See on minu jaoks hämmastav. Kuid vaatamata sellele, et need linnad hävitati, säästis Jumal mõned õiged, kes pääsesid õigeaegselt põgenema. Kui Soodomas ja Gomorras oleks leidunud kasvõi kümme õiget inimest, oleks Jumal neile linnadele halastanud ja ajalugu räägiks neist täna teistsugust lugu. Jumal arvestab esmalt alati oma rahvaga. Niikaua kui Issandal on inimesi, keda ta saab maa heaks kilbina kasutada, on alati lootust.
Armas lugeja, Issand valmistab ja puhastab kogudust – oma pruuti. Ta tahab, et sa ajaksid oma usujuured sügavale, sest leige ja pinnapealne kristlus ei jää tormides püsima. Alanud aastal hoia veel rohkem Issanda lähedusse, uuri Pühakirja ja võta tõsiselt tema kõnetusi ning märguandeid!
