Otsing

5/2008 Toivo Pilli, kirikuloo õppejõud

Jeesus ütles: „Mina olen viinapuu, teie olete oksad. Kes jääb minusse ja mina temasse, see kannab palju vilja, sest minust lahus ei suuda te midagi teha." (Jh 15:5)

„Kui nüüd see hääl kostis, tuli kokku nende kogukond, ja kõiki valdas hämmastus, sest igaüks kuulis räägitavat oma murret. Kuidas me kuuleme räägitavat meie endi keeles Jumala suuri asju?" (Ap 2:6,11)

Nelipühi on osaduse loomise püha. Paabeli keeltesegamises sündis mittemõistmine, segadus ja lahkhelid. Nelipühil tekitas Jumala Vaim uut kooskõla, uut koosmeelt ja ühiskeelt. Meidki kutsutakse elama mitte Paabeli sündmuste, vaid Jeruusalemmas alanud nelipühi osaduse vaimus.

Osadus aga ei ole ainult eriliste hetkede saavutus. Nelipühi ime on mõeldud jätkuma argipäevas. Tüve ja okste osadus ei saa olla katkendlik, see on püsiv, kuigi arenev.

.

Kutsutud looma osadust

Keegi meist pole üksik saar, vaid osa kontinendist, tuletas meelde John Donne. Oleme loodud osaduseks, koosmeeleks. Jeesus alustas oma tegevust kuulutusega, et ta on tulnud tooma häid sõnumeid neile, kes on ühiskonnast või koguni perekonnast kõrvale heidetud. Ta tõi vabanemist rõhutuile, ta tõi päästmist ebaõigluse, aga ka omaenese möödalaskmiste vangidele. Ta suhtles pidalitõbistega, vaestega, usuliselt ebapuhastega, eksinutega.

Katkenu kokkuliitmist ja purunenud kildude tervikuks koondamist on kristlik kogudus jätkuvalt kutsutud teostama.

Piibli lugu räägib, kuidas Jeesus astus Sakkeuse kodusse. Sakkeus oli rikas, kuid sõpradeta. Sakkeuse varandusest suur osa oli saadud ülekohtuselt. Kaaslinlaste põlgus ei teinud Sakkeust ometi paremaks, kuigi pakkus ehk põlgajatele odavat rahuldust. Jeesus aga peatub ja ütleb: „Täna tahan ma olla sinu külaline, Sakkeus! Tahan jagada sinuga õhtusööki, nii nagu sõber!" See on tegudes väljendatud aktsepteerimine. Ka Sakkeus väljendab oma meeleparandust tegudes: ta jagab poole oma varandusest vaestele ja heastab ülekohtu. Külluslikult. Ja Jeesus hüüatab: „Täna on see maja õnnistatud! Sakkeus on oma purunenud suhted osaduskonnaga taastanud!" – Ja praktiliselt ka iseendaga. Ja tegelikult ka Jumalaga.

Ühel õhtul olime koos sõpradega vesteldes veetnud mitu sisukat tundi. Korraga ütles üks meist: „Palvetage minu pärast. Mul on mõne inimesega suhtlemisprobleeme. Lähen endast välja. See on kestnud juba pikemat aega." Palvetasime ja kogesime Jumala Vaimu tervendavat lähedalolu. Peatada lahkurebivad jõud, astuda teadlikult lepituse ja ühise keele leidmise teele – see on elu nelipühi vaimus. See nõuab julgust ja paindlikku tugevust. Niisugust, mis on oksal, milles on elu.

Kristliku elu kutsumus on kanda vilja, jäädes ühendusse tüvega; see tähendab – aidata teostada samasuguseid muutusi, nagu Jeesus teostas. Meid kutsutakse julgustama mahategemise asemel, otsima head halva asemel, võtma usalduse riski kahtlustamise asemel, nägema koos töötamise vaeva kõrvalseismise asemel – nõnda saame Jeesuse jüngriteks.

Koosmeele õnnistus

Miks on koosmeel nii tähtis? – See teeb meid küpsemateks inimesteks. Me areneme ainult koos teistega, mõnikord teravaid nurki maha lihvides. Martin Buber ütles kord targad sõnad. Umbes nii: Mina võib endast teadlikuks saada ainult sina-peeglisse vaadates.

Samuti avab osaduskonnas üksteise kuulamine arusaamisi, mis üksinda jääksid saavutamata. Isegi eesti vanasõna ütleb, et kaks pead on ikka kaks pead. Kindlasti on koguduse osadusel sümboolne tähendus: anda tunnistust osadusest, mis leidub Kolmainu Jumalas eneses. Koosmeele ja ühiskeele praktiseerimine pole lihtsalt kena käitumisviis, vaid otsustav tunnistus Jumalast.

Meie-suhtumine on isiksusliku ja usulise küpsuse märk. Jeesus õpetas oma jüngreid palvetama Meie Isa palvet, mitte Minu Isa palvet. On kristlasi, kes pole veel Meie Isa palve esimest ridagi selgeks saanud. Nad mõtlevad ikka veel mina-vormis. On isegi koguduste juhte ja terveid kogudusi, kes peavad veel vaeva nägema Jeesuse õpetatud palve esimese rea õppimisega. Aga olen veendunud – selle õppetunni sooritamisel on palju häid tulemusi.

Tõeline elu peitub osaduses. Ökoloogid püüavad kõnelda osaduse keelt; inimene peab tunnustama oma osaksolemist Jumala loodust. Mida arvata tehasest, mis reostab õhku või vett ja ütleb – „see on ainult minu asi"? Või riigist, mis tegutseb samasuguse enesekesksusega. Ainult teistega arvestamine, iseenda nägemine seostes teistega edendab elu. Nii looduses, inimsuhetes kui kirikus.

Nelipühijutluses tasub meenutada sedagi, et ühelgi kirikul pole peos viimset tõde Jumala kohta. Jumala riik on suurem kui meie kogudus või kirik või konfessioon. Meil tuleb kuulata ja austada neid, kes kummardavad Jumalat vaimus ja tões, kuid kuuluvad mõnda teise traditsiooni. Vahest sellepärast ongi palju kirikuid, et ainult erinevad jumalateenimise kogemused ja vormid üheskoos võivad natukenegi anda aimu Jumala suurusest.

Kristus pole meile andnud ülesannet luua kirikute paremusjärjestust või asuda mõnd oksa välja praakima. Puu võras on palju oksi. Pole oksade otsustada, kes kuulub võrasse ja kes mitte. „Oksad" on niisugustele aruteludele liiga palju aega ja jõudu kulutanud. Oksade kutsumus on hoopis üheskoos vilja kanda: laiendada headuse, rahu ja rõõmu alasid selles maailmas; teostada õiglust, kus ebaõiglus võimutseb; halastada seal, kus kättemaks tundub magus; seista nende eest, kes ise ei oska enda eest seista ja palvetada nende eest, kes ise ei oska enda eest palvetada.

Jumala rahva osadus

Mida tähendab osadus ja koosmeel koguduses? Minu meelest kujutab see eelkõige suurt õpiülesannet. Osadust tuleb pidevalt luua. Ühiskeelt on vaja pidevalt kasutada. On sul kaaskristlastega erinevaid teoloogilisi arusaamu? Kui käitud, nagu ainult sina teaksid õigeid vastuseid, kui halvustad vestluskaaslast või ei malda teda ära kuulata, siis lõhud osadust. Kui oled valmis õppima, kui usud, et ka su kaaslasel on vaimu valgustus, kui olete mõlemad valmis tunnistama, et vajate Jumala abi, siis kasvab osaduse vili.

Kas tunned, et sul on mõne inimesega raske suhelda? On keegi teinud sulle ülekohut? Kui räägid temast halba, kui lased vihkamisel tuha all hõõguda – siis rikud osadust. Kui oled valmis olukorrale ausalt silma vaatama ja otsima lahendust, siis suurendad osaduse võimalusi.

Olen õppinud osadusest arusaamist kuueteistkümnenda sajandi anabaptistidelt. Nad mõistsid Kristusele pühendumist lahutamatus seoses pühendumisega oma kogukonnakaaslastele. Ristimine ei olnud nende jaoks ainult tõotus Issandale või isiklik „puhta südametunnistuse tunnistamine". See oli ka kinnitus, et ristitav on valmis kuulama „vendade ja õdede" nõuandeid, ja samas, et ta ise ei jää ükskõikseks, vaid aitab ja avaldab oma arvamust seal, kus tarvis – ometi Kristuse valitsuse alla jäädes. Need varased „ristijate" osaduskonnad, mõnikord üsna väikesed, mahtudes talutuppa või linnakodaniku söögilaua ümber, püüdsid ellu rakendada osadusest tulenevaid järeldusi.

Kristlik elu ammutab oma jõu Kristusest. Osadus väljendub inimsuhetes, kuid vajab midagi enamat – ühendust Kristusega. Mida enam mõistame Kristuse meelt, seda enam tugevdame ka omavahelist koosmeelt. Selleks vajame koguduse praktikaid, mis koondavad meid Kristuse ümber.

Vahest tasub koguduses kiirete otsuste hääletamise asemel võtta rohkem aega palvetamiseks, selguse otsimiseks, asjade koos läbi rääkimiseks. Kui kiriku ehituse või uute diakonite valimise küsimuses on eriarusaamasid, siis pole alati tarvis kohe kiirustada otsuste langetamisega enamuse jõul. Otsigem Kristuse meelt! Vahest antakse siis armu jõuda ühisele arusaamisele. Ja isegi kui otsus viimaks langeb hääletamise teel, oleme selle otsingu käigus kinnitanud, et üle meie arvamuse ja eelistuste on Kristus. Siis on neil, kes jäid vähemusse, jõudu langetatud otsusega leppida ja selle teostamisele kaasa aidata. Ja need, kes olid enamuses, on paremini hoitud uhkusega segatud võidurõõmu eest. Sest kõik teavad, et keegi on veel suurem. Tema valguses on meie parimadki otsused puudulikud, kuid viletsamadki lahendused võivad osutuda heaks, kui tema õnnistab.

Nii loob Kristuse suuruse tunnustamine, tema hea valitsusvõim, osadust, mis ületab inimlikud eriarusaamised. Niisugune koosmeel on üks osa viljast, mis kasvab Kristuse koguduse puul. Ei, me ei jää rahule ainult lehtedega.

Jumala rahva osadus on üheskoos Jumala teenimise osadus, üksteise tunnustamise ja avatud kuulamisvalmiduse osadus, ja mõnikord ka vigadest õppimise osadus. See on Kristusega ühendusse jäämise pidevalt arenev kogemus. Selles on koosmeele ja ühiskeele otsimise „võlu ja vaeva". Nelipühi ime tunnistab, et Paabeli segaduse mõjule on selles maailmas olemas vastumõju.

Uudised

2023-2-veebruar

07 Märts 2023
2023-2-veebruar

SISUKORD  Sõbralt Sõbrale meeskond rõõmustab Jumalas Merle Kotiesen Paranda meelt juba täna! Mihkel Nõlvak Igatsus olla ehtne Ermo Jürma Hanna Kaptein – naine täis usku ja armastust Mari-Vivian Ellam Orus...

Kõige andekam on Jeesus

07 Märts 2023
Kõige andekam on Jeesus

Veebruar 2023 Kaarel B. Väljamäe, Allika koguduse pastor Tema on see, kes on pannud mõned apostleiks ja mõned prohveteiks ja mõned evangelistideks, mõned karjaseiks ja õpetajaiks, et pühi inimesi valmistada abistamistööle...

Jumala käekiri Samaaria Hiiumaa osakonnas

07 Märts 2023
Jumala käekiri Samaaria Hiiumaa osakonnas

Veebruar 2023 Ülo Kikas, Hiiumaa osakonna juhataja Samaaria Eesti Misjon alustas Jumala kutsel tööd augustis 1991. Soome vendade Krister Lindbergi ja Rynar Nylundi initsiatiivil asutati koos Jüri ja Toomas Nõlvakuga (tolleaegse...

Mõtisklus rahust muusikas

07 Märts 2023
Mõtisklus rahust muusikas

Veebruar 2023 Marek Talts, Viljandi baptistikogudus Lõuna-Eesti palvushommikusöögi keskmes olid suhted, mis ühendavad erinevate elualade juhte üldinimlikus ja üleinimlikus tähenduses. Kujutan neid suhteid horisontaalsel ja vertikaalsel teljel, millest lähtuvalt avasin mõtteid...

Pastor Rando Kangro ametisseseadmine Moostes

07 Märts 2023
Pastor Rando Kangro ametisseseadmine Moostes

Veebruar 2023 Hele-Maria Kangro, Mooste kogudus Liidu ainus kogudus Põlvamaal sai endale noore pastori.Veebruari esimesel pühapäeval oli Mooste koguduses meeleolukas pidupäev. Palvela saal oli puupüsti rahvast täis, nende seas üle kümne...

„Tartu rahu oli õiglane rahu.“

07 Märts 2023
„Tartu rahu oli õiglane rahu.“

Veebruar 2023 Meego Remmel, 3D koguduse õpetuspastor Sõnad „Tartu rahu oli õiglane rahu“ kõlasid Tartu linnapea Urmas Klaasi Lõuna-Eesti palvushommikusöögi tervituskõnes. Küünlapäeva eel vahetult enne Tartu rahu aastapäeva toimunud kokkusaamine leidis...

Ebajumalad või elav Jumal? Künkad või Siioni mägi?

07 Märts 2023
Ebajumalad või elav Jumal? Künkad või Siioni mägi?

Veebruar 2023 Joosep Tammo, EKB Liidu vanematekogu esimees Käesoleval kuul tähistame Eesti Vabariigi 105. ja Eesti baptismi 139. aastapäeva. Pidasin 2018. aasta veebruaris Kõrgemas Usuteaduslikus Seminaris ettekande „Quo vadis, vaba kogudus?“Selle...

Viis isamaalist fuugat

07 Märts 2023
Viis isamaalist fuugat

Veebruar 2023 Marten Meibaum, 3D kogudus Fuuga on muusikaline mõtisklus, kus valitud meloodiat (nt neli esimest takti mõnest isamaalisest laulust) kindlate reeglite järgi esitatakse, arendatakse ja illustreeritakse. Fuuga võib olla nii...

Diakonite ülesannetest vabakogudustes

07 Märts 2023
Diakonite ülesannetest vabakogudustes

Veebruar 2023 Toivo Pilli, Tartu Salemi koguduse pastor Diakon on kristlikus koguduses kaastööline ja teenija. Diakonite ülesanded on eri kirikutes erinevad. Mõnes kirikus ordineeritakse diakonid teenimistöösse ja edaspidi võidakse neid seada...

Ristija Johannese meeleparandusristimine

07 Märts 2023
Ristija Johannese meeleparandusristimine

Veebruar 2023 Peeter Roosimaa, Uue Testamendi õppejõud See on midagi imelist, mida Jeesus ütles Ristija Johannese kohta: Tõesti, ma ütlen teile, naisest sündinute seast ei ole tõusnud suuremat Ristija Johannesest (Mt...

Linke