2/2010 Eerik Rahkema, Haapsalu baptistikoguduse vanem
Olen mina suur, tähtis, mõjukas, märgatud, arvestatav, eriline? – see küsimus võib olla mitme hinges. Astugem meist suurema kõrvale ja me leiame vastuse.
"Ja tema nimel peab kuulutatama meeleparandust pattude andeksandmiseks kõigi rahvaste seas." (Lk 24:47) "Ja seda Kuningriigi evangeeliumi kuulutatakse kogu ilmamaale, tunnistuseks kõigile rahvastele, ja siis tuleb lõpp." (Mt 24:14)
Jeesus jättis oma järgijatele ülesande olla evangeeliumi kuulutajad ja tema tunnistajad. Kas evangeelium – hea sõnum – on piisavalt hea, suur, kaunis, autoriteetne, uusi võimalusi avav, et seda edasi anda, tundmata seejuures ebakindlust selle väärikuse suhtes?
Jumala kuningriigi sõnum on kõrgeim, auväärseim ja suurim sõnum, mis väärib avastamist ja kuulutamist. Evangeelium lähtub Jumalast – seetõttu on ta suurim sõnum. Peatume sellel, mida evangeelium meile teada annab, kuhu ta meid kutsub. On evangeelium masendust sisendav või inimest tervendav, vabastav ja perspektiive avav sõnum? Mida me Jumala sõnast avastame? Mida räägib Jeesus Jumala riigist, millised pildid ta meie ette seab?
Jumala kuningriigi sõnum on kõrgeim, auväärseim ja suurim sõnum, mis väärib avastamist ja kuulutamist.
Elujõuline ja kasvav riik
See, mida Jumal laseb kuulutada, on "Jumala sõna" (Lk 8:11) ehk "sõna Kuningriigist" (Mt 13:19). Sellel sõnumil on vastuvõtu korral suurenev mõju – ta kasvab ja levib, nagu näitavad tähendamissõnad isekasvavast viljast (Mk 4:26-29), sinepiivakesest (Mt 13:31-32 jm), juuretisest (Mt 13:33 jm). Jumala riik pole mitte nõrk ja kahanev, vaid elujõuline, kasvav ning leviv.
Tõeline väärtus
Jumalariik on tõeline väärtus, mis on väärtuslikum kui muud aarded. Tähendamissõna peidetud aardest (Mt 13:44) räägib, et taevariigi leidnu oli rõõmus. See tähendamissõna ja tähendamissõna hinnalisest pärlist (Mt 13:45-46) kirjeldavad, kuidas Jumala riigi leidnu müüb ära kogu oma vara, et omandada see leitud Jumala riik. Seetõttu on täiesti mõistetav, kui Jeesus kutsub meid iseennast salgama ja teda järgima: "Kui keegi tahab käia minu järel, siis ta salaku oma mina ja võtku oma rist ja järgnegu mulle! Sest kes iganes tahab päästa oma elu, kaotab selle, aga kes iganes kaotab oma elu minu pärast, leiab selle. Sest mis kasu on inimesel, kui ta võidaks terve maailma, oma hingele teeks aga kahju? Või mis oleks inimesel anda ära oma hinge lunahinnaks?" (Mt 16:24-26)
Armastust ja halastust osutav riik
Kui inimeste riigis on armastus ja halastus sageli küll voorusteks, kuid mitte toimivateks põhimõteteks, siis Jumala riigis on need ellu rakendatud väärtused. Tähendamissõna kahest võlgnikust (Lk 7:36-50) kõneleb halva kuulsusega naisest, kes koges oma rohke patu andestust. Tähendamissõna tigedast sulasest (Mt 18:23-35) räägib, kuidas tasumiseks ilmselgelt üle jõu oleva võlaga sulasele kingitakse tema võlgnevus. Tähendamissõna halastajast samaarlasest (Lk 10:29-37) toob värvikalt meie ette stseeni mägiteelt, kuidas muulasest teeline halastab röövlite poolt oimetuks pekstud inimesele ja tema eest hoolt kannab. Jumal armastab meid ja halastab meie peale.
Heal meelel inimesega suhtlev riik
Tähendamissõnad sõbra öisest küllatulekust (Lk 11:5-13), tüütavast lesknaisest ja ülekohtusest kohtunikust (Lk 18:1-8) ning variserist ja tölnerist (Lk 18:9-14) julgustavad meid oma vajadustega Jumala poole pöörduma. Jumal on palju enam valmis meid kuulama, kui oskame arvata. "Kas siis Jumal ei peaks muretsema õigust oma äravalituile, kes tema poole kisendavad päevad ja ööd, kas ta peaks viivitama neid aidates?" (Lk 18:7) Jeesus: "Paluge, ja teile antakse, otsige, ja te leiate, koputage, ja teile avatakse, sest iga paluja saab ja otsija leiab ja igale koputajale avatakse!" (Mt 7:7-8). Palvetaja ei pettu, vaid leiab ühenduse Jumalaga. Jumala riik ei ole oma kodanikest võõrandunud, vaid väga lähedal. Tänutundega hinges tunnistab eakas usklik: Kõige kallim on, kui saan Jeesusega olla, siis muu võib jääda tahaplaanile.
Väärituile suurimaid võimalusi pakkuv riik
Neile, kes inimeste silmis ja ka Jumala ees paistavad vääritud olevat, avatakse uued võimalused. Tähendamissõnas armastavast isast ja poegadest (Lk 15:11-32) leiame liigutava loo, kuidas uhkelt isakodust lahkunud poeg, kes kogu oma elu ära raisanuna ja rikkununa, koju tagasi tulles avastab, et kord murtuna maha jäetud isa ootab teda ja teda kalli ning väärika pojana vastu võtab. Loos rikkast mehest ja vaesest Laatsarusest (Lk 16:19-31) on meie ees kerjus, kes aga – erinevalt sõpradest ümbritsetud rikkast mehest – kantakse surma järel paradiisi. Tähendamissõnas töötegijaist viinamäel (Mt 20:1-16) on meie ees alles päeva lõpul tööle jõudnud mehed, kes vaid ühe tunni töötanud. Mis palka nemad küll võiksid saada? Majaisand maksis neile palga tervelt 12 tunni eest. Jumala heldus pakub meile – vastu ootusi – teenimatuid ja erakordseid võimalusi.
Kutse peole
Prohvet Jesaja hüüab: "Hoi! Kõik janused, tulge vee juurde! Ka see, kellel ei ole raha, tulgu, ostku ja söögu! Tulge, ostke ilma rahata, ilma hinnata veini ja piima! ... Kuulake mind hästi, siis te saate süüa head ja kosutada ennast rammusate roogadega. Pöörake kõrv ja tulge mu juurde, kuulake mind, siis on teil edu." (Js 55:1-3)
Jeesuse kutse on kutse suurele peole, nagu räägivad tähendamissõnad suurest õhtusöömaajast (Lk 14:15-24) ja kuninglikust pulmast (Mt 22:1-14). Paljud lükkasid kutse tagasi, kuid teised, kes paistsid olevat juhuslikud ja ettevalmistamata inimesed, need võtsid kutse vastu ja nad võeti peoliste hulka.
Jeesuse kutse on kutse suurele peole.
Tulevikus ootab päästetuid ees suur pidu. "Mine oma isanda rõõmupeole!" (Mt 25:21) – nii öeldakse neile, kes on Issandalt kingitud võimalusi hinnanud. Kuningas ütleb: "Tulge siia, minu Isa õnnistatud, pärige kuningriik, mis teile on valmistatud maailma rajamisest peale!" (Mt 25:34)
Kord Jeesuse vastane, nüüd apostel, kirjutab: "tänades Isa, kes teid on teinud kõlblikuks osa saama pühade pärandist valguse riigis, kes meid on kiskunud välja pimeduse meelevallast ja asetanud oma armsa Poja kuningriiki" (Kl 1:12-13)
Johannesele anti näha, mis saab toimuma: ""Halleluuja! Sest Issand, meie Jumal, Kõigeväeline, on hakanud valitsema kuningana! Rõõmustagem ja hõisakem ja andkem talle au, sest Talle pulmad on tulnud ning tema naine on ennast seadnud valmis, ja talle on antud, et ta riietuks säravasse puhtasse peenlinasesse." See peenlinane on pühade õiged seadmised. Ingel ütles mulle: "Kirjuta: Õndsad on need, kes on kutsutud Talle pulmasöömaajale."" (Ilm 19:6-9)
Ülem kõigest
Heebrea kirjas tõstetakse Jeesus – meie Päästja ja Issand – kõrgemale kõigest. Jeesus on ülem Vana Testamendi prohvetitest, ülem inglitest, ülem Aadamast – esimese inimkonna peast, ülem seaduseandja ja rahvajuht Moosesest, ülem rahvajuht Joosuast, ülem ülempreester Aaronist. Ajaloos pole isikut, kes oleks võrreldav temaga.
Sõnum suurest vabastab väikesest
Kogudusel on sõnum, mida ei pea häbenema. See on sõnum, mida ei saa suurendada. Aga seda saab rikkuda, moonutada, vähendada, salata. Hooligem evangeeliumist – see on hea sõnum, suurim hea. "...kuidas siis meie võiksime pageda, kui me ei hooli nii suurest päästest, mis sai alguse Issanda enda kuulutusest ja mida meile on kinnitanud need, kes kuulsid." (Hb 2:3)
Suure kõrval vaibub maine, inimlik, lihalik, madal ja häbistav sobimatu enesekehtestamine.
Suur, mida Jumal teeb ja pakub ning millest ta kuulutada laseb, vabastab meid väikestest, vanale loomusele omastest püüdlustest. Suure kõrval tunneme piinlikkust oma piiratusest, väiklusest, enesekesksusest, lühinägelikkusest. Suure kõrval ei mõtle me sellele, kes midagi head alustas, milline vaimulik liikumine on tuntum; kes kõrgem, kes esimene, mis vanem. Suure kõrval vaibub maine, inimlik, lihalik, madal ja häbistav sobimatu enesekehtestamine.
Istudes suure Õpetaja kõrval õpime tõelist suurust. "Aga nende seas tõusis ka vaidlus, keda nendest tuleks arvata teistest suuremaks... "... suurim teie seas olgu nagu noorim, ja juht nagu see, kes teenib. Sest kumb on suurem, kas see, kes istub lauas, või see, kes teenib? Eks see, kes istub lauas? Ent mina olen teie seas nõnda nagu see, kes teenib."" (Lk 22:24, 26-27). Suure peo ootel ei sobi väikestel oma suuruse üle arutleda.
Suure kõrval vaibub maine, inimlik, lihalik, madal ja häbistav sobimatu enesekehtestamine.
Jaakobus kirjutab: "ülalt pärinev tarkus on esmalt puhas, siis rahumeelne, leebe, kuulekas, tulvil halastust ja häid vilju, erapooletu, teeskluseta." (Jk 3:17) Kui puutume kokku evangeeliumiga ja Jeesusega, siis vabaneme kibedast kadedusest ja riiakusest, hooplemisest, valetamisest, maisest, hingelikust, deemonlikust, kärsitusest ja halbadest tegudest. (Jk 3:14-16)
See on suurim muutus, mille kutsub esile vaade Jeesusele. Meil on evangeelium Jeesusest – suur sõnum suurest. Olgu õnnistatud selle kuulutajad.
"Sellele aga, kes teid võib kinnitada minu evangeeliumi ja Jeesuse Kristuse kuulutuse kohaselt... ainsale, targale Jumalale – temale olgu kirkus igavesti Jeesuse Kristuse läbi!" (Rm 16:25, 27)
8_IMG_3166 Foto Eerik Rahkema: Oru Hooldekodu külastasid hea sõnumi kuulutajad Heino ja Merike Meri, Taimi Kopli ning Tähti Rahkema.
9_IMG_3215 Foto Eerik Rahkema: Avar vaade talvisele linnale – paljudes majades oodatakse tänini Jeesuse kutset.
