11/2008 Tony Peck, EBF-i peasekretär
„Ja nemad läksid läbi Früügia- ja Galaatiamaa, sest Püha Vaim oli keelanud neil sõna rääkimast Aasias. Kui nad jõudsid Müüsiani, püüdsid nad matkata Bitüüniasse, aga Jeesuse Vaim ei lubanud. Nii tulid nad Müüsiast möödudes alla Troasesse. Ja Paulus nägi öösel nägemuse: üks makedoonia mees seisis ja palus teda: „Tule meie juurde Makedooniasse ja aita meid!" Kui ta oli seda nägemust näinud, püüdsime kohe minna Makedooniasse, olles veendunud, et Issand on meid kutsunud neile evangeeliumi kuulutama." (Ap 16:6-10)
Võime öelda, et kogu Piibli lugu kutsub meid tundmatule teekonnale, sinna, „kuhu viib tee", sinna, kuhu Jumal meid juhib. Mõelge Aabrahamile. Ta kutsutakse mugavast pensionipõlvest välja. Ta ainsaks teejuhiks on Jumala tõotus, et temast peab saama Jumala rahva vaimulik ja füüsiline isa, kelle kaudu õnnistatakse kõiki maailma rahvaid.
.Tee viib meid sageli etteaimamatus suunas. Võime palvetada ja planeerida – aga kui alustame teekonda, võib Jumal meid üllatavalt suunata teistele radadele. See juhtus Pauluse ja Siilasega. Nad asusid Jeesuse läkituse peale misjonirännakule, et viia evangeelium Jeruusalemmast Juudasse ja Samaariasse ja siis maailma äärteni. Aga sündmuste sunnil, mis esmapilgul tunduvad tagasilöökidena, jõuavad rändurid lõpuks Troasesse. Seal saab Paulus oma kuulsa nägemuse, kus makedoonia mees ütleb talle: „Tule ja aita meid!" Nõnda ületas evangeelium olulise piiri, jõudes maailmaossa, mida täna tunneme Euroopana.
Püha Vaim suunas Pauluse ja Siilase Filipisse, kus nende jaoks oli varuks terve rida üllatusi. Jumal oli valmistanud evangeeliumile teed Euroopasse väikese jumalakartliku osaduskonna toel, kes kogunesid rikka Lüüdia-nimelise naisterahva ümber – juba ainuüksi see seik oli tollases maailmas üllatav. Mõned teised üllatused ei olnud nii meeldivad. Orjatari tervendamisele järgnenud sündmuste ja süüdistuste keerises heideti Paulus ja Siilas vangikongi. Aga varuks oli veelgi suurem üllatus: Jumal päästis nad ahelatest ja vangivalvur koos terve perega sai usklikuks, liitudes loomisjärgus oleva kogudusega Filipis, kellele Paulus hiljem kirjutab tunnustavaid sõnu, tänades neid osaduse eest evangeeliumiga „esimesest päevast siiani".
Julgus ületada piire
Ma mõtlen Euroopa Baptisti Föderatsioonist kui partnerlusest evangeeliumi levimiseks, koostöövõrgustikust, mis ulatub Lissabonist läänes kuni Vladivostokini idas, Norra polaarjoonest põhjas kuni Egiptuseni lõunas, ületades palju piire ja ajavööndeid. EBF-is on 55 liikmesliitu ja kirikut. Selles võrgustikus, mis ühendab 13 tuhandet kogudust ja usuosaduskonda ning umbes miljonit kristlast, on esindatud peaaegu kõik Euroopa riigid ja lisaks mõned Lähis-Ida maad.
Töötades Euroopa baptistide heaks tuleb mul sageli ületada piire. Tavaliselt ei ole need nii dramaatilised piiriületamised nagu Paulusel ja Siilasel, kuigi minagi võiksin rääkida mõned toredad lood. Rohkem aga huvitab mind, kuidas ületavad piire EBF-i liikmesliidud, võttes kasutusele uusi misjoni- ja evangelismimeetodeid, otsides võimalusi, kuidas elada kogudusena tänases maailmas, ja tunnistades nähtavalt, et Jeesus Kristus on seesama eile, täna ja igavesti. Mind üllatab alati, kui näen, mida Jumal suudab teha ka väikeste ressurssidega ja ebasoodsates oludes.
Hollandi misjonär Johannes Verkuyl kirjutas, et Kristus tõotab olla oma kogudusega kõigil päevadel. Ometi peame küsima: „Milline päev on koguduse elus täna?" Päevad ei ole ju vennad. Milline päev on täna Eesti EKB Liidus? Kuhu tee meid viib? Mul on hea meel, et Jumala rahvas julgeb liikuda mööduvast päevast vastu uuele päevale ja selle ülesannetele.
Euroopa Liit ja vabad piirid
Paljud teist – vennad ja õed – mäletavad suletud piire ajal, mil raudne eesriie eraldas ida ja läänt. Mulle tundub, et kristlaste ja ühiskonna vahel oli samuti piir, mis takistas usklikel osaleda ühiskonna elus. Usklikud tunnistasid siiski: nad hoidsid oma lampides tuld, eraldudes muust ühiskonnast, nagu linn mäe peal, mida ei saa peita.
Kuid nüüd on paljud piirid lahti, eriti Euroopa Liidus. Teie, eestlased, hakkate harjuma sellega, mida tähendab olla osa Euroopa Liidust ja Schengeni viisaruumist, mis muudab piiride ületamise Euroopas veelgi lihtsamaks.
Euroopa piiride avanemine toob kaasa nii ülesandeid kui võimalusi. Immigrantidest töölised ületavad piire, otsides paremaid töökohti ja paremat elu. See mõjutab kogudusi ja EBF-i tegevust. Ainuüksi Suurbritannias on rohkem kui pool miljonit Poola töölist. Briti baptistid peavad läbirääkimisi Poola baptistidega, et leida poolakast pastor, kes hakkaks tööle nende immigrantide hulgas. Portugalis on mitmeid ukraina baptistide kogudusi. Portugali ja Ukraina baptistiliit sõlmisid lepingu, et õpetada välja ukraina pastoreid tööks Portugalis. Itaalias ei ole pooled baptistikogudused enam itaaliakeelsed, vaid koosnevad inimestest, kes on tulnud Rumeeniast, Brasiiliast, Koreast või Aafrika riikidest. Londonis läheb igal pühapäeval kirikusse rohkem musta- kui valgenahalisi inimesi. Kaks kõige suuremat Briti baptistikogudust on Aafrika-taustaga.
Euroopa muutub. Piirid ei piira enam, rajatakse uusi etnilisi kogudusi. See olukord nõuab, et ületame piire ja barjääre ka oma mõtlemises. Peame olema valmis tunnustama teistsuguseid jumalateenistuse vorme, teistsuguseid kogudusemudeleid, teistsuguseid tavasid ja harjumusi, teistsuguseid keeli. Euroopa kogudused meenutavad üha rohkem Ilmutusraamatu visiooni, kus kõik maailma rahvad ja keeled seisavad Jumala trooni ees ja austavad Teda!
Piiride avanemisega kaasnevad mured
Euroopa piiride avanemine toob kaasa ka muresid. Eriti tõsiselt peame suhtuma orjapidamise tänapäevasesse vormi – inimkaubandusse. Paljud naised ja lapsed on sunnitud tegelema prostitutsiooniga Kesk- ja Lääne-Euroopa linnade tänavatel.
EBF alustas kolm aastat tagasi inimkaubanduse vastase projektiga. Mitmed inimesed said Jumalalt kutsumuse aidata liikmesliitudel astuda inimkaubanduse kurva tõsiasja vastu. See on nõudnud mõnedelt liitudelt seniste arusaamade ületamist. Kuid nad tahavad kaasa aidata, et sellele kurjuse vormile Euroopas lõpp tehtaks. Meid suunavad Jeesuse sõnad: „Mida te olete teinud ühele neist mu vähematest õdedest, seda te olete minule teinud!"
Mõned piirid EBF-i aladel on ikka veel rasked ületada. Palestiinas ja Iisraelis on baptistikogudusi nii Läänekaldal kui Gazas. EBF-i delegatsioon külastas neid kohti selle aasta alguses. Petlemmas, kus Jeesus sündis, piirab tohutukõrge turvamüür araabia linnaosa, nii et kohalikel elanikel on tunne, nagu elaksid nad vanglas. Selle müüri taga on baptisti- ja teised evangeelsed kogudused, meie vennad ja õed Kristuses, kelle usuvabadust ja inimõigusi Iisraeli valitsus iga päev eirab. Neil ei lubata Iisraelis ringi liikuda, nagu nad sooviksid; kui nad reisivad, alandatakse neid kontrollpunktides; mõned neist on kaotanud oma kodud ja maa. Üliõpilane, keda kohtasime Petlemma piiblikolledžis, ei saanud luba minna 15 minuti kaugusele Jeruusalemma, et sooritada oma viimane magistriõpingute moodul. Kui me tunnustame Iisraeli rahva saavutusi, ei tohi me unustada palestiinlaste kannatusi – eriti mitte meie enda õdede ja vendade kannatusi Petlemmas, Ramallas ja eelkõige Gazas.
Need on mõned teed, millel EBF täna rändab ja piire ületab. Kuid Apostlite tegude raamat tuletab meelde, et vajame suuremat visiooni Jumala riigist ja värsket arusaamist sellest, kellena Jumal meid tahab näha ja mida meil tuleb teha. Varakoguduse suureks küsimuseks oli, kuidas viia evangeelium nendele inimestele, kes ei olnud juudid. Peetruse nägemus Joppes, kus talle antakse käsk süüa toitu, mida ta seni oli pidanud ebapuhtaks, on üks näide mõtlemispiiride ületamisest. Siis järgnes apostlite konverents Apostlite tegude 15. peatükis. Jumal pidi avardama usklike südameid ja mõttemaailma, et evangeelium võiks liikuda edasi Jumalast suunatud teedel. On väga tähtis, et Euroopa baptistid ületavad piire iseenda südametes ja mõtlemises, et olla kaasa haaratud Jumala Vaimu tuulest.
Mida peame tegema?
Vajame piibellikku usku, mis mõjutab tänapäeva ühiskonda, kus elame. Vajame usku, mis ei räägi ainult inimestele, kes kogunevad kirikutes, vaid ka inimestele, kes kogunevad ühiskonna turuplatsidel ja kes – nagu näib – on Jumala oma elust välja arvanud. Siin aitab kaasa teoloogiline haridus. Teoloogiline haridus ei valmista ainult pastoreid, vaid aitab kõigil koguduse liikmetel rakendada usku igapäevases elus.
Peame olema valmis riskima ja eksperimenteerima uute misjoni- ja evangelismimeetoditega. Vajame julgust olla kogudus uut moodi. Enamik meie arusaamadest, kuidas tegutseda kogudusena, on pärit 19. ja 20. sajandist ning laenatud Ameerikast või Suurbritanniast. EBF korraldas äsja misjonikonverentsi, kus osalejatest pooled olid nooremad kui 40 aastat. Rääkisime sellest, mis toimub Euroopas, kuidas teha Jeesus tuntuks meie ühiskonnas ja milliste kogudusemudelite suunas Jumal meid juhib. Me peame toetama juhtide nooremat põlvkonda, keda mõnikord nimetatakse Joosua põlvkonnaks.
EBF-is peame ületama piire selleski mõttes, et suudaksime vestelda avameelselt asjadest, mis mõnikord ähvardavad meid lahutada: peame rääkima meeste ja naiste rollist koguduses; peame rääkima eetilistest küsimustest; peame rääkima, kuidas mõistame mõningatel teemadel Piiblit ja milliseid teoloogilisi järeldusi teeme; peame rääkima jumalateenistuse vormidest – peame rääkima nii, et need asjad meid üksteisest ei lahutaks. Kaua aega tagasi ütles kirikuisa Augustinus: „Peamistes asjades – üksmeel, teisejärgulistes asjades – vabadus jääda eri meelt ja kõigis asjades – armastus."
Järgmisel aastal tähistab EBF Amsterdamis baptistiliikumise alguse 400. juubelit. 1609. aastal kogunes väike põgenike rühm ühe Amsterdami pagaritöökoja tagaruumis; palvetades jõudsid nad baptistlikele seisukohtadele. Ilma nende julguse ja usuta ei oleks täna 100 miljonist inimesest koosnevat baptistiliikumist. Need esimesed baptistid julgesid olla teistsugused ja astuda vastu uuele päevale, otsides teed, millele Jumal neid juhatas.
Lõpetuseks
Milline päev on täna Eestis? Segadusttekitav, ütleb mõni. Päev, mis peidab nii kriise kui võimalusi. Vabadusest hoolimata on tänane päev vahest keerukam kui päevad 20 või 30 aastat tagasi. Ma kutsun üles teid ja iseennast: Olgu meil visiooni ja julgust astuda vastu uuele päevale ja võtta selle päeva riske! Ületagem piire, et astuda nendele aladele, kuhu Jumal meid kutsub.
Kuhu iganes tee meid viib, teadkem, et Jumal käib meie eel. Kuhu iganes tee meid viib, on meie päralt Kristuse tõotus, kes oma jüngrid misjoniülesandega välja saates ütles: „Ma olen teie juures alati... alati... kuni maailma ajastu lõpuni." Aamen.
(Jutlus Eesti EKB Liidu suvepäevadel Kärdlas, 11. juulil, 2008. Tõlkis Toivo Pilli.)
