4/2010 Liidu presidendi Meego Remmeli jutlus EKB liidu aastakonverentsi lõpujumalateenistusel
Tänased valikud määravad homse elu. See on tõde, millele tuleb meil silma vaadata kogu vendlusega. Lootust ei saa olla eile. Meid ei aita ka see, kui ütleme: äkki on meil homme lootust? Lootust saab olla ainult täna. Me kas valime lootuse, homse elu ja tuleviku või meil polegi lootust, tulevikku, homset. Seepärast kutsun meid täna üles toetuma Jumala sõna tõotustele, laskma neil oma elus täituda, viima neid ellu. See on see, mida me saame täna teha selleks, et homne elu oleks teistsugune, olgu isiklikus, perekondlikus, koguduslikus või ühiskondlikus plaanis.
.Kaasaegne küsimus
Olen seisnud ühe küsimuse ees, mis – usun – pole ainuüksi minu isiklik küsimus, vaid ka meie kõikide oma kaasaja maailmas: kuivõrd me usume, et Jeesus on sama esimesel ja kahekümne esimesel sajandil? Piibel ütleb: „Jeesus Kristus on seesama eile, täna ja igavesti!" (Hb 13:8) Minu küsimus on: kas ja kuidas me seda usume? Kui usume, et Jeesus eile ja täna on toosama, siis, sõltumata sellest, kas ta oli omal ajal ihulikult Galileas või on täna vaimus siin, aastakonverentsil meie keskel, läheb täide, mida tema ütleb.
Jeesus ei tee tühje sõnu!
„Jeesus tuli ka Naatsaretti, kus ta oli üles kasvanud, ja läks oma harjumust mööda hingamispäeval sünagoogi. Ja kui ta tõusis lugema, anti tema kätte prohvet Jesaja raamat. Ta rullis raamatu lahti ja leidis koha, kuhu oli kirjutatud: "Issanda Vaim on minu peal, seepärast on ta mind salvinud. Ta on mind läkitanud kuulutama vaestele rõõmusõnumit, kuulutama vangidele vabakslaskmist ja pimedatele nägemist, laskma vabadusse rõhutuid, kuulutama Issanda meelepärast aastat."Ja keeranud raamatu kokku, andis Jeesus selle sünagoogi teenri kätte ja istus maha. Ja kõikide silmad sünagoogis vaatasid ainiti teda. Tema hakkas neile rääkima: „Täna on see kirjakoht teie kuuldes täide läinud."" (Lk 4:16-21)
Jeesus teeb Jumala Sõna teoks. Õigupoolest on ta ainus, kellel on kogu meelevald taevas ja maa peal teoks teha see, mida Jumal meile on öelnud: „Täna on see kirjakoht teie kuuldes täide läinud!" Nii seisame silmitsi ka küsimusega, kas ja kuidas võiksid need Jeesuse sõnad täide minna tänasel Eestimaal? Kuidas võiksid Jeesuse parimad mõtted, sõnad ja teod saada tõeks meie ajastul? Kas mitte samamoodi, nagu toona Naatsareti kogudusekojas? Selleks oli ja on vaja Jeesust järgides astuda kolm sammu.
Pühakiri tuleb anda Jeesuse kätte lugeda ja tõlgitseda
Esiteks, Pühakiri tuleb anda üle Jeesuse kätte selleks, et ta loeks ette ja tõlgitseks, mida see meie jaoks tähendab, ning kuidas selle järgi elada siin ja praegu. Mitte keegi muu kui ainuüksi Jeesus ei saa elulisemalt tõlgitseda, mida tähendab meie jaoks Jumala sõna.
Vabakoguduslik liikumine on alati uskunud, et vaid Jeesus saab olla Piibli ning selle tundmise ja selle järgi elamise mõõdupuuks. Kui Jeesus ei ole meie elu norm, kes siis veel? Meie endi tarkus, kiriklik traditsioon, vaimulikud kogemused? Vaevalt suudab keegi Püha Vaimu kõrval Jeesust asendada ja meile paremini öelda, mida Jumala sõna tähendab. Seega tuleb meil usaldada Pühakirja lugemine, tundmine ja tõlgitsemine Jeesuse enese hoolde. Me ei peaks tõlgitsema Jumala sõna ja Jeesuse isikut, vaid Jumala sõna saab lihaks Jeesuse ihus ja Vaimus, et tõlgitseda meie elu, meie isikuid, kogudusi, liikumist. Nii saame oma elule sootuks uue perspektiivi.
Omaaegses Naatsareti sünagoogis oli igal hingamispäeval pühakirjarulle lahti rullitud ning ette loetud, nende hulgas ka prohvet Jesaja raamatut. Küsimuseks jääb, kuivõrd oli seda tehtud harjumuspärasel viisil, mõtlemata nende sõnade tegelikule sisule ja tegemata mitte kaudses, vaid sõna otseses mõttes nende järgi? Ei oldud julgetud neid sõnu otsesõnu võtta? Mõeldi ehk, et kunagi kaugemas tulevikus hakkame vaestele kuulutama, et nemadki on rõõmusõnumi väärilised? Et alles kunagi tulevikus hakkame kuulutama vangidele vabakslaskmist, pimedatele nägemist, rõhututele vabanemist, Issandale meelepärast aastat? Iisraeli juubeliaasta kohta ütles aga Vana Testament, et see peab olema Jumala rahva pidev elupraktika.
Jeesus oli käinud Naatsareti sünagoogis lapsest saati. Tõenäoliselt oli see olnud tema kool, kus ta oli (lugema!) õppinud. Seal oli ta õppinud, mida tähendas sünagoogi pühakirjatraditsioon. Ent kui nüüd „Jeesus tuli ka Naatsaretti, kus ta oli üles kasvanud, ja läks oma harjumust mööda hingamispäeval sünagoogi, ja kui ta tõusis lugema," oli korraga kõik teisiti. Tegemist ei olnud enam vana ja harjumuspärase pühakirjalugemisega, vaid Jumala sõna tõeksvõtva tõlgitsusega, mille tagajärjel lõikus jumalikult ja inimlikult veenev sõnum radikaalselt ja otsesõnu terve kogudusekoja ja Naatsareti linna ellu.
John Howard Yoder ütleb, et me peame Jeesuse eeskujul saama selliseks „hermeneutiliseks kogukonnaks", kelle pühakirjalugemise ja -tõlgitsemise mõõdupuuks pole mitte harjumuspärane traditsioon või kellegi inimlik ratsionaliseerimisoskus, vaid ainuüksi Jeesuse isik. Meie jaoks on Jeesuse toimimine normiks. Teda järgides hakkab meie elus midagi muutuma, tõeks ja teoks saama – ning see võib olla enneolematu.
Mäletan, kui hakkasin 15-aastase poisina lugema isa poolt mulle kingitud Piiblit. Tegin seda iga päev. Nii jõudsin mõne kuu pärast ka Jeesuse elust kõnelevate evangeeliumite ja Apostlite tegude raamatuni. Korraga hakkasin küsima, et kui siin on Jeesus nii reaalne, siis miks ei osale ega tegutse ta sama reaalselt minu elus? Ja kui Jeesuse Vaim elab ja tegutseb apostlite elus nii reaalselt, siis miks ei ela ega tegutse ta minu elus nõnda? Jõudsin kriisi. Aga just selles kriisis – oma harjumuspärase elurutiini ja pühakirjalise väljakutse pingevälja kriitilises seisundis Jeesusele keskendudes ning ainiti temale oma küsimusi ja palveid esitama hakates astus ta mu ellu isiklikumalt ja väelisemalt kui kunagi varem. Ta muutis mu elu ja Jumala-suhte reaalseks. Kas ja mida võiks Jeesus teha sinu ja meie ühises eluloos? Mis võiks olla see, mida Jeesus tunnistab täideläinuks meie ajastul?
Jeesus isiklikult on meie norm
Järgmine samm Jeesust järgides on tunnistada tema isik meie elu normiks. Jumala Sõna keskmes ei ole keegi muu kui Jeesuse ise. Loetud piibliteksti järgi iseloomustavad teda järgmised tunnused: Püha Vaimu eriline võidmine, läkitus kuulutada rõõmusõnumit vaestele, vabakslaskmist vangidele ja rõhututele, anda pimedatele nägemist; öelda, et Issandale meelepärane juubeliaasta on täna, siin ja praegu. Kas me usume ja järgime sellist Jeesust või kaunistustega kujutluspilti enda unelmate Jeesusest? Meie elutunnetus ja unistused on piiratud patuga rikutud ratsionaliseerimisest ja paratamatuna tunduvate kompromisside tegemisest. Kui me ei järgi pühakirjalist Jeesuse isikut, siis on meil vaid piiratud ettekujutus ka tema messialikkusest.
Mõni nädal tagasi vestlesin ühe Rumeenia noormehega, kes on Bukarestis rajamas ühest tänavapoiste jalgpalliklubist välja kasvanud kogudust. Ta ütles, et kõik sai alguse sellest, et nad hakkasid uurima ja jäljendama Jeesust selles, kui palju tema veetis aega sotsiaalselt tõrjutute keskel. Nad leidsid, et kui Jeesus kulutas enamuse oma ajast, tähelepanust ja tegevusest vaeste heaks, teenides ühiskonnas marginaliseeritute keskel, siis nemad panustasid taolistele inimestele vaevalt vähima oma ajast ja tööst. Aga nad otsustasid meelt parandada ja Jeesuse eeskuju järgida. Sellest tekkis uus, elumuutev liikumine. Tänaseks on hulk tänavapoisse Rumeenia pealinnas tulnud usule ja nende keskel on tekkimas uus kogudus. See on nende noormeeste kogudus, kellest kirik üldiselt oli varem mööda vaadanud.
Kallid, ka meie oleme kutsutud lugema oma elu normiks Jeesust! Las Jeesust tõlgitseb Jumala sõna alusel meie elu, mitte meie oma elu valgel teda. Kui mitte Jeesus, siis kes või mis on üldse meie elu norm? Vaid see on elumuutev usuliikumine, mis usub, järgib ja täidab maailmas pühakirjalist Jeesuse missiooni. Muul viisil Jeesuse järgimisel pole viimselt tähendust.
Jeesus on Päästja mitte kujundlikult, vaid otsesõnu!
Pühakirja valgel tuleb meil tunnistada, et Jeesus on Issand ja Päästja mitte kujundlikult, vaid reaalselt. Jeesus ei tõlgitse pühakirjateksti, olgu prohvet Jesaja raamatut või ka muid Vana Testamendi messiaanlikke ennustusi, mitte kujundlikult või vaimselt; mitte kaudselt või puht-vaimulikus tähenduses, vaid sõna otseses mõttes nii, nagu tekst ütleb.
Pean tunnistama, et olen pidanud sama piibliteksti alusel jutlusi, kus olen püüdnud seda kuidagi vaimselt ja kujundlikult tõlgendada ja öelda, et see tekst tähendab meile midagi kaudselt. Täna seisan ma sellega silmitsi ja küsin: „Jeesus, kuidas sina seda tõlgitsed? Jeesus, sina oled minu Mõõt, minu Norm, ma ei saa tõlgitseda ümbernurga seda, mida sina ütled otsesõnu! Ma ei saa sinu eest ära põgeneda!" Mida see tähendab? Kui Jeesus ei käsitle enda kohta käivaid prohvetikuulutusi sümboolselt, siis ei peaks seda tegema ka meie. Vähemalt tuleb meil püüda tema poolt öeldut ennekõike mõista otsesõnu ja alles siis üldisemas, kujundlikus tähenduses. Mida siis Jeesus ütles, mida ta täideläinuks luges?
Püha Vaimu eriline võidmine. Kristus kui Võitu ja Salvitu on öelnud, et Püha Vaim on tema peal ja nii annab ta oma Vaimu võidmise ka enda järgijatele. Kui me nimetame end kristlasteks (kr 'salvituteks'), siis see tähendab, et ka meie oleme Püha Vaimu võidmise all. Iga kristlane on kutsutud olema tänagi selle tunnistajaks, et Püha Vaim on ka meie koguduste peal, meie Kristuse ihu peal.
Läkitus kuulutada rõõmusõnumit vaestele. Meie konverentsi läkitus ütleb, et aasta 2010 peab olema vaesuse ja tõrjutuse vastu võitlemise aasta. Kui me ütleme seda ühiskonnale, siis ei saa me jätta seda teoks tegemata ka oma kogudustes ja ümbruskonnas, kogukonnas. Rääkides pealinnast, on kõige rohkem toimetulekutoetust vajavaid peresid täna Lasnamäe ja Põhja-Tallinna linnaosas. Statistika ütleb, et praeguse eelarve põhjal jagub Tallinnal toetuste maksmiseks raha vaid esimese poolaasta lõpuni. Toimetulekutoetuse saajate arv Tallinnas oli veebruariks 2010 kasvanud võrreldes möödunud aastaga 3,3 korda (Eesti Päevaleht, 4.02.2010). Enim on kasvanud toetust vajavate töötute arv, kuid oluliselt on kasvanud ka toimetulekutoetust saavate laste hulk. Kõige rohkem selliseid peresid (613) elab Lasnamäel, mis on ka Tallinna suurim linnaosa enam kui 112000 elanikuga. Pea sama palju toetust vajavaid peresid (590) on Põhja-Tallinnas, kus aga elab ligi 56000 elanikku. Neis kahes linnaosas on toetusesaajate arvu kasv kõige märgatavam – väljamakstud summa kasvas Lasnamäel 5,2 korda ja Põhja-Tallinnas 3,6 korda, Mustamäel aga vaid 2,0 ja Pirital 2,1 korda. Kuhu peaks Jeesust järgides minema ja rajama koguduse Tallinnas? Kus peaks olema Eesti pealinnas Kristuse kogudus? Kutsun meie liidu kogudusi pealinnas oma jõudusid ühendama, et minna ja rajada kogudused Lasnamäele ja Koplisse! Kui mitte seal, kus siis veel tuleks kuulutada rõõmusõnumit vaestele?!
Vangidele vabakslaskmise kuulutamine. Selline kuulutus läheb juba riskantselt sotsiaalkriitiliseks, kas pole? Kas peaksime minema vanglatesse vange vabastama? Just vangide keskel tehtav Jumala riigi töö on viimastel aastatel Eestis imeliselt elusid muutnud. Olen sellele kaasa elanud Tartu vangla tegevuses, eriti läbi meie vana Salemi palvemajas koguneva venekeelse osakonna elu ja teenimise. Hulk vangis olnud mehi on saanud usklikuks ja usus ristitud. Nende meeste elud vajavad päästmist mitte ainuüksi vaimulikus tähenduses. Üks mees ööbib praegu meie palvemaja ruumides, kuna tal pole kuhugi mujale minna.
Mullu suvel ühines vene osaduskonnaga ristimise läbi ka üks eesti naine. Haritud noor naine leidis Jeesuse kui oma elu Päästja Harku vanglas. Sealt välja tulles ja Tartusse naastes soovitati tal otsida üles meie diakoniss Angelina Urbeli eestvõttel vanglast vabanenutega sotsiaalse lõimumise nimel järeltööd tegev kristlik tugigrupp. Nii ta hakkaski venekeelsetel koosolekutel käima. Kui siis tekkis küsimus, kas ta võiks eestlannana hakata koguduslikult eestlaste keskel liikuma, vastas ta: „Ma olen otsustanud kuuluda oma venekeelsete usuõdede ja -vendade hulka, sest nemad on mind väga armastanud, teeninud ja olnud valmis mind, endist vangi, endi keskel vastu võtma." Kas saab olla kõnekamat vabakslaskmist vangidele sellisest tunnistusest?
Pimedatele nägemise andmine. See puudutab valdkonda, kus peame tunnistama, et ei suuda kõike. Ma ei tea nii palju nägemis- kuivõrd kuulmispuuetest, kuna õppisin ülikoolis vaegkuuljate õpetajaks. Olen aastaid töötanud haiglas inimestega, kes on kaotanud kuulmise. Mäletan, kuidas palvetasin, et Issand, anna mulle and teha kõik need inimesed terveks. Pidin õppima nende inimestega rohkem tööd tegema kui olin lootnud. Seeläbi õppisin aga ka neid armastama, teenima, neile pühenduma, neid abistama, õpetama suu pealt lugemist ja allesjäänud kuulmisvõime maksimaalset ärakasutamist igapäevases elus, aitama kaasa nende jaoks kadunud elutahte taastumisele. Olen palunud ka inimeste nägemise pärast, et ei jäädaks pimedaks, kui arstid ei ole enam lootust andnud. Olen palvetanud niisuguste inimeste taas elule ärkamise pärast, kelle kaasaegne meditsiin on tunnistanud surmalemääratuks. Oleme ka terve vendlusega üheskoos eestpalveid tehes kogenud, kuidas Jumal toob inimesi ellu tagasi, olgu näiteks alles mõne nädala eest sügavamas koomas seisundis Tartu haiglas olnud misjonär Aili Roosimaa ema, kes tänaseks on sellest olukorrast välja tulnud ja kosub taastusravil. Tema abikaasa tunnistas mulle alles paari päeva eest, et on toimunud imeline paranemine. Tänu olgu Jumalale, kes teeb imesid ka meie ajal ja meie keskel.
Rõhutute vabakslaskmine. Me ei tea täpselt kui palju ja kes on tänases ühiskonnas rõhutud. Aga üks on selge: nendest, kes võtavad SMS-laene, saavad rõhutud. Selline laenuandmine ei ole selleks, et midagi arendada. See on sõna otseses mõttes liigkasuvõtmine nende arvel, kes on sattunud abitusse olukorda. Andes oma näpu, satutakse laenuorjusse, kust enam välja ei rabelda. Leian, et kristlastena peame seisma ühiskonnas ka niisuguse orjapidamise vastu. Me peame oma seisukoha selgelt välja ütlema ja tegema kõik, et päästa need inimesed. Seda praktiseerides hakkame sügavamalt mõistma, mida tähendab lunastus; mida tähendab päästa inimesi, kes on lootusetult rõhutud, vaevatud ja koormatud.
Issandale meelepärase juubeliaasta väljakuulutamine, öeldes olevaks ja täideläinuks jumaliku autoriteediga sõna just siin ja praegu. See muutub reaalseks, kui me Jeesust ja sellest, mida tema ütleb otsesõnu, ei räägi kujundite keeles, vaid ütleme: „Jeesus, sina oled meie Norm, sina oled meie Mõõdupuu, me elame ja tegutseme sinu sõna järgi!" Kui me seda ei tee, võib juhtuda see, mis sündis toona Naatsaretis. Nad tõukasid Jeesuse välja, kuna tema sõnum oli liiga otsekohene. Naatsaretlane Jeesus aga ei tulnudki enam oma linna tagasi. Ta lahkus sealt jäädavalt. Usun, et Jeesus on täna meie keskel. Ta tahab jätkuvalt meie elus teoks teha oma parima, nii isiklikus, koguduslikus kui ühiskondlikus plaanis. Tema sõnum on, et Päästja kohalolu ja pühakirjasõnum peab täide minema nii, nagu tema seda meile ütleb, mitte nii, nagu meie seda tõlgendaksime. „"Sul on lootust tulevikuks," ütleb Issand." (Jr 31:17) Selle, kas Issanda sõna saab teoks või mitte, määravad meie tänased valikud.
Lootust tulevikuks!
Lootus sureb viimasena. Aga kui see surebki?! Kui me ei tee oma valikut tänases maailmas; kui lakkame lootmast, et tänagi võib Kiri täide minna; kui loobume kinni hoidmast Jumala sõnast ja Jeesuse mõõdupuuks olemisest, võime tahes-tahtmatult jõuda olukorda, kus me ei kohtagi enam Jeesust sellisena, nagu ta on. Et seda ei juhtuks, peame olema valmis tema missiooni täitma just nüüd, mitte alles kunagi tulevikus. Meie valik on tuua usk, lootus ja armastus olevikku ja tulevikku, kasvõi läbi valu. Nagu Jeesus ise, otsustades teenida inimkonda ja seda päriselt, kogu eluga, surmani.
Tänavu 150. juubelit tähistavad Läti baptistid on meiega võrreldava suurusega vendlus. 2009. aastal oli Läti Baptistiliidus 87 kogudust 6593 liikmega. Samas on nad veendunud, et kümne aasta pärast võib neil olla 187 kogudust 20000 liikmega. Kuidas on see võimalik? President Peteris Sprogis on mulle öelnud, et neil on tänaseks koguduserajaja ettevalmistuse saanud juba umbes 30-40 gümnaasiumilõpetamise eas noormeest. Kui neilt küsida, kelleks te tahaksite saada, vastavad nad pikemalt mõtlemata: „Koguduserajajaks!" Kuidas on see võimalik? Suviti kutsutakse koguduste parimad teismelised poisid noormeeste laagrisse, kus liidu juhid ja seminari õppejõud koolitavad neist küpseid jumalamehi. Ellujäämislaager välitingimustes on nende jaoks üsna ekstreemne kogemus. Selle läbinuna on nad oma kutsumuses sügavalt veendunud. Isegi kui mõne koguduse juht avaldaks kahtlust, kas nii noortest saab ikka asja, ütlevad nad usujulgelt: „Jeesus on Issand ja tema on meid kutsunud. Meie liidu juhid usuvad meisse ja on andnud meile läkituse. Oleme valmis andma endast kõik, et igaüks meist viiks ellu oma potentsiaali olla uue koguduse rajajaks."
Kallis EKB Koguduste Liit Eestimaal! Ka meie tänased valikud määravad homse elu. Jeesus kinnitab, et meie elu ja tegevus siin ja praegu peab olema ajendatud tulevikust, millele mõeldes on Jumala Sõna meid kutsunud elama juba nüüd. Homne elu sõltub meie tänastest valikutest. Langetame need valikud koos Jeesusega täna ja edaspidi!
12_DSC_7625 Foto Heldur Kajaste: Meego Remmel kantslil
13_DSC_7674 Foto Heldur Kajaste: Leivamurdmisel
14_DSC_7515 Foto Heldur Kajaste: Delegaadid
14_DSC_7571 Foto Heldur Kajaste: Rõdult koorile
15_DSC_7591 Foto Heldur Kajaste: Mandoliinikoor
