05/2012
Koit Kask, Selise Nelipüha Koguduse pastor
„Aga nemad püsisid apostlite õpetuses ja osaduses, leivamurdmises ja palvetes" (Ap 2:42).
Nelipühapäeval valas Jumal oma Püha Vaimu välja sellesse maailma. See sündmus on ikka ja alati usklikke köitnud just silmaga nähtavas osas, nagu taevane tuulekohin, hargnevad tulekeeled ja imeline kõnevõime. Välised tunnused, mis sellel päeval esile tulid, olid Vaimu väljavalamise kaasnähtused, mitte aga tulemus.
Jeesuse jüngrite ellu tõi nelipühapäev unustamatu elamuse. Nende vaimulikus elus oli juba varem olnud meeldejäävaid päevi, eriti mälestused, mis olid seotud Jeesuse ristisurma ja ülestõusmisega. Ja nüüd saabus nelipühapäev, mis oli oma olemuselt uus, kuid kuulus siiski Jumala päästeplaani. Pärast Jeesuse lunastustöö teostamist algas Püha Vaimu üldine tegevus kogu inimkonna õnnistuseks. Kui jüngrite eelmised elamused olid seotud Jeesuse elu nähtava osaga, siis nelipüha kuulus Jeesuse elu nähtamatu osa juurde.
.Kui uurida seda sündmust Jumala sõna valgel, siis märkame, et nelipühapäeva sündmuses oli midagi, mis oli kordumatu, kuid seal oli ka seda, mis kordub ja mille mõju ulatub tänasesse päeva.
Nelipühaga algas kestev töö
Nelipüha ei olnud Jumala Vaimu sisselülitamine üheks hetkeks või päevaks, vaid see oli päev, mil Kristuse kogudus lülitati Jumala alalisse vooluvõrku. Tuulekohin vaikis ja tulekeeled kustusid, aga Püha Vaim saabus ja jäi alatiseks. Need, kes seal koos olid, said kõik täis Püha Vaimu ja rääkisid Jumala suuri asju ning ülistasid väga Jumalat. Nende elu täitus Jumala Vaimuga. Kõik muu sai nende jaoks tähtsusetuks. Tulemuseks oli algristikoguduse sünd.
Jeruusalemma koguduse liikmed, eesotsas apostlitega, olid kogu linnas suure tähelepanu all. Nad kuulutasid Issanda sõna meelevallaga ja usklike läbi sündisid suured imed ja tunnustähed. Oli alanud vaimulik ärkamine, mis levis, ja seda kuni tänapäevani. See oli suur Jumala ime, et sihitust ja juhuslikust inimhulgast tekkis kogudus. Neid sidus ja ühendas Püha Vaim, kes pani armastuse nende südamesse. See oli Püha Vaim, kes juhatas usklikke samm-sammult kõige tõe sisse.
See oli suur Jumala ime, et sihitust ja juhuslikust inimhulgast tekkis kogudus.
Jumala õpetus juhatab usuteele
Kuidas sai see rahvas selle usu, mis pühade kätte on antud? Nad tundsid, et ei saa enam vanaviisi edasi minna ja seepärast küsisid Peetruse ja teiste apostlite käest: „Mida me peame tegema, mehed- vennad?" (Ap 2:37) Peetrus vastas: „Parandage meelt ja igaüks teist lasku ennast ristida Jeesuse Kristuse nimesse oma pattude andekssaamiseks, ning siis te saate Püha Vaimu anni." (Ap 2:38) See oli Jumala täiuslik õpetus, mis kuulutas kõikehõlmavat päästmist inimese vaimule, hingele ja ihule.
Apostel Peetrus sai Püha Vaimu kaudu tarkuse ja jõu juhtida inimesi päästmisele, öeldes: „Laske end päästa sellest sõgedast sugupõlvest!" (Ap 2:40) Meeleparandus, pattude andestus ja veega ristimine oli ja on jäänud tänase päevani, et inimest pühitseda ja eraldada maailmast. Püha Vaimu and antakse selleks, et võimaldada inimesele lapselikku vahekorda taevase Isaga. Armas lugeja, kas sina oled meelt parandanud ja oma patud andeks saanud? Oled sa lasknud end ristida Isa, Poja ja Püha Vaimu nimesse? Kui oled, siis Jumala sõna ütleb, et ka sulle kuulub Püha Vaimu and. Nelipühapäeva sündmus tõi kaasa selle, et usklikud said ja saavad olla pidevas ühenduses ja osaduses Päästjaga.
Püha Vaimu ümberkujundav töö
Kui Jumala Vaim elab inimeses, siis hakkab ta meie isiksust ja iseloomu ümber kujundama. Ta hakkab suunama inimese soove ja tundeid ning valgustab ka mõistust ja südametunnistust. Täide läks prohvet Jeremija ennustus, mis kuulutas sellise ajastu saabumist, mil Jumala tahe on kirjutatud inimese südamesse (Jr 31:33). Väline käsk muutub seesmiseks igatsuseks ja tahteks ning seepärast muutub uue seaduse ike heaks ja koorem kergeks.
Väline käsk muutub seesmiseks igatsuseks ja tahteks ning seepärast muutub uue seaduse ike heaks ja koorem kergeks.
Kui Püha Vaim inimest puudutab, siis muutuvad Jeesus, patt, andeksandmine ja püha elu reaalseks. Uskmatudki teavad selliseid sõnu, aga need on nende jaoks ainult sõnad. Kui aga Püha Vaim teeb inimesele need tõed elavaks, siis ta ka mõistab nende sõnade tähendust igavikulises plaanis. Tunded ja meeleolud võivad Püha Vaimuga kokku puutudes olla erinevad. Ühele on see tormikohin, teine võib laulda: „Mu hing vaikib Jumala sees." Mõnele tuleb see järsku ja ootamatult, mõnele jällegi pikkamööda. Oluline ei ole mitte siin Püha Vaimu saamise moodus, vaid tähtis on see, et me seda omame. Elamused ja tunded mööduvad, aga Vaim jääb.
Oma elus olen kogenud, kuidas Jumala Püha Vaim on avanud need tõed. Kasvasin üles usklikus kodus ja juba lapsepõlvest alates kuulsin jumalasõna. Sirgudes noormeheks olin ikka vastupanija Jumala sõnale. Langesin sügavatesse pattudesse ja unustasin kõik selle, mida olin kuulnud. Oli ainult mingi teadmine Jumalast. See ei olnud saanud mulle elavaks kogemuseks ja usk oli minu jaoks olemas ainult sõnades. Peale päästmist muutusid vaimulikud tõed aga selgeks ja südamesse tuli jumalakartus. Püha Vaim tegi Piibli väga elavaks ning ma hakkasin mõistma, mida tähendab käia tõeliselt koos oma Issandaga. Püha Vaimu ülesandeks ongi jagada inimestele Jeesust ja tema õpetust, mille kaudu võib igaüks päästetud saada.
Usk Jeesusesse
„Kes usub Jumala Pojasse, sellel on see tunnistus olemas enese sees." (1Jh 5:10) Inimene võtab usus Jeesuse vastu ja Püha Vaim kinnitab usku ja tunnistust ta südames. Püha Vaimu vägi muudabki tegelikkuseks selle, mida üks usklik usub Jeesusest. Püha Vaimuga täitmine toimub sellises ulatuses, millise koha oleme Jeesusele andnud oma elus. Kui midagi on inimese pöördumisel jäänud poolikuks või pinnapealseks, siis jääb ka Püha Vaimu tegevus selle inimese juures poolikuks. Piibel nõuab täielikku pöördumist patust. Kui keegi on oma elus patuprobleemi lahendanud ja seeläbi kogenud andeksandmist, siis sellega on vormistatud tema taevakodaniku dokumendid selles maailmas.
Püha Vaimuga täitmine toimub sellises ulatuses, millise koha oleme Jeesusele andnud oma elus.
„Niisiis, kui keegi on Kristuses, siis ta on uus loodu, vana on möödunud, vaata, uus on sündinud." (2Kr 5:17) Need, kes nelipühapäeval Jumala sõna vastu võtsid, ristiti ja lisati kogudusse. „Aga nemad püsisid apostlite õpetuses ja osaduses, leivamurdmises ja palvetes." (Ap 2:42) Kõik Püha Vaimu läbi sünnitatud usklikud liitusid kogudusega ja neist sai Jumala perekond. Kogudus on Kristuse nähtav ihu selles maailmas ja ta on elav organism. Ihu liikmeks saab uuestisünni kaudu. Teisiti saadud liige osutub proteesiks ihu küljes, sest tal puudub osadus Vaimu alusel Kristuse ja ta ihuga – kogudusega. Sellest me näeme, et ilma Jeesuseta ei ole olemas midagi, mis puudutab vaimseid ja igavikulisi väärtusi. Ihu pühitsemine, täitmine ja võidmine teostatakse Jeesuse kaudu. Elustatud kogudust juhib ja valitseb Püha Vaim. Apostlid ei otsustanud asju oma mõistusega, vaid nad ütlesid: „Sest Püha Vaim ja meie oleme arvanud heaks." (Ap 15:28)
Püha Vaimu saamine on seotud meeleparandusega
Kui veel tagasi tulla Peetruse nelipühajutluse juurde, siis oli seal antud Püha Vaimu anni saamiseks nõue – meeleparandus. Uskmatul on meeleparandus seotud patuelust loobumisega. Uskliku meeleparandus on seotud pühitsusega ja see sisaldab sügavamat enese üleandmist Jumalale, et seeläbi Püha Vaim saaks enam ja enam täita ning me kasvaksime Vaimu väes. Mida tähendab tõeline meeleparandus kristlase elus? See peaks hõlmama meie suhet Jumalaga, inimestega, Piibliga, kogudusega, perekonnaga – see tähendab kogu elu.
Soovin, et igal jumalalapsel oleks südames Püha Vaimu tunnistus. Ja kui keegi tunneb, et tal puudub alaline Püha Vaimu kohalolek, siis mine alandlikult Issanda ette ja palu, et ta kingiks su südamesse jumalalapse tunnistuse ja usukindluse. Võib-olla on mingi takistus, siis palu, et Püha Vaim annaks märku, mida on vaja elus ära korraldada. Kui inimene on omalt poolt kõik teinud Jumala sõna alusel, ei jäta Issand mitte kedagi ilma Püha Vaimuta. Aamen.
