Otsing

12/2012 Enn Veevo, Palade Priikoguduse pastor

Kui olin väike poiss Hiiumaal, siis kulmineerus jõuluootus ikka selle päevaga kui isa tõi metsast koju jõulukuuse. Päev enne jõuluõhtut toodi see tuppa ja siis otsiti välja kast jõuluehetega, millest osa olid päris vanad, pärit veel minu vanaemalt. Kuuse ehtimisega tegelesid lapsed koos emaga ja see oli märgiks, et jõulud on käes. Jõulud olid üldse põnevad pühad – lauldi erilisi laule trükimasinal paljundatud roheliste kaantega vihikutest, tõsised vanad mehed süütasid palvemaja suurel jõulukuusel küünlad ja rahvast oli jumalateenistusel palju. Õhtul aga kogunesime oma perega kuuse ümber: laulsime jõululaule ja jagasime kingitusi.
Hiljem Tallinnas elades võtsin paljud jõulud vastu Oleviste kirikus. Suures katedraalis oli kaks uhket jõulupuud, nende vahel kesklöövis aga altar, kus küünlad valgustasid altarimaali ristipuule naelutatud Jeesuse Kristusega.
Nendest kahest puust – jõulupuust ja ristipuust tahaksingi täna mõtiskleda.

.

Jõulupuu
11 ristijoulupuuPaar aastat tagasi kirjutas Eesti meedia sellest, kuidas Tallinn ja Riia vaidlevad selle üle, kummale linnale kuulub esimese avaliku jõulukuuse püstitamise au. Ega täpset selgsust saadudki, kuid igal juhul võime väita, et Tallinna püstitati jõulude eel ehitud kuusk juba 15. saj algul. Mõne aastasajaga on kuusest saanud üks jõuludega lahutamatult seotud sümbol, mida küll Piibli jõululooga ei seo midagi.
Tänapäeval tundub, et linna jõulukuusk tuuakse oma kohale aina varem ja varem ning see on avalöögiks jõulukaubandusele.
Mu lapsepõlves kandis kuusk nääripuu nime ja seda ei tohtinud tuua enne kui jõulupühad olid läbi. Mäletan siiski Kärdla linnaruumis mõnd eraviisiliselt ehitud kuuske, millel värvilised tuled põlesid juba enne jõule. Veel enam, 24. detsembril korraldati kõikvõimalikke kontserte ja spordiüritusi ning mäletan üht eksamisessiooni, mil mul oli sellel päeval 6 arvestust ja 1 eksam. Nõukogude võimuorganites valitses jõuluootuse asemel jõuluhirm, mis puhuti muutus lausa naeruväärseks.

Puusepa poeg Naatsaretist on aga suunanud peaaegu igat elusfääri.


Nüüd, kui jõulud on jälle ametlikud ja oodatud, tundub sageli, et väline vorm on sisu üle võimust saanud. Kommertsedule ja meelelahutusele suunatud maailmas on nendest tehtud üks ilus ja magus muinaslugu. Vastsündinud lapsuke magab ilusates mähkmetes hälli meenutavas sõimes puhastel kollastel õlgedel, laudas ei ole vist kunagi viibinud ühtegi looma – see on niivõrd puhas ja hästi valgustatud. Lisaks põhitegelastele – Joosepile, Maarjale ja Jeesuslapsele, karjastele ning kaugelt tulnud tarkadele – on jõululoo lisandiks saanud üpris kirju seltskond jõuluvanast ja päkapikkudest, imelistest põhjapõtradest ja muudest metsaelanikest. Jõulude lõppedes poevad nad kõik aga peitu, ootama oma aega järgmisel aastal. Kohati tundub, et ka Jeesus jäetakse vaid vastsündinud lapsukeseks, kelle sünnilugu igal aastal meenutada.

Jeesuse Kristuse sünd, elu ja surm olid osa Jumala plaanist.

Jeesus – ajaloo mõjuvõimsaim isik
Mis on selle põhjus, et üle maailma tähistavad miljardid inimesed Jeesuse Kristuse sündimise päeva? Jeesus Naatsaretlane ei olnud kõrgest soost ega sündinud palees. Tema vanemad tegid pere elatamiseks rasket füüsilist tööd ja sirgudes pidi Jeesus tegema sedasama. Ta ei saanud käia tunnustatud õpetajate juures haridust saamas. Ta ei valitsenud ühtegi riiki, ei juhtinud ühtegi armeed, ei kirjutanud ühtegi raamatut, ei teinud ühtegi teaduslikku avastust. Mis siis oli see, mis teeb Jeesuse tänapäevalgi tuntumaks kui näiteks Aleksander Suur, Platon, Napoleon või Kolumbus? Tõenäoliselt on vaid käputäis inimesi, kes teab ülaltoodud ajalootegelaste sünnipäevi. Kahtlemata on nad kõik tugevalt mõjutanud maailmakäiku. Siiski ei saa aga ühegi inimese mõju ajaloole võrrelda Kristuse omaga. Puusepa poeg Naatsaretist on aga mõjutanud peaaegu igat elusfääri: eetikat ja moraali, kunsti ja kirjandust, haridust ja meditsiini ning veel palju-palju muud.
Jeesuse õpetuste ja tähendamissõnade mõju ulatub tänapäeva. Paljud asjad, mida ta rääkis, olid omal ajal revolutsioonilised. Mitmetest Jeesuse öeldud lausetest on tänaseks saanud kõnekäänud ja vanasõnad. Õpetused üksi aga ei tee Kristusest seda, kes ta on.
Ka arvukad imeteod, millel oli ta elus oluline roll, oleks jätnud ta üheks prohvetiks paljude hulgas.

Lepitus ristipuul
Jeesuse mõju tegelik põhjus on seotud ristiga. Rist on tänaseks tuntuim sümbol maailmas. Seda kantakse ehtena, see on enimlevinud tähis haudadel. Rist on paljude riikide lippudel ja Punane Rist on esmaabi ja halastuse sümbol.
Jeesuse kaasajal oli rist hukkamisvahend. Surm ristil oli häbistav ja alandav. Sellisel viisil hukati põgenenud orje ja kurjategijaid. Ka Jeesuse suri ristil kahe röövli vahel. Mees, kes ei olnud kellelegi halba teinud, kes kõneles rahust, armastusest ja hoolimisest, hukati kui mässaja.
Jeesuse Kristuse sünd, elu ja surm olid osa Jumala plaanist. Apostel Johannes on kirjutanud Piibli tuntuima lause: „Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu." (Jh 3:16)
Piibel ütleb Jeesusest, et ta oli Jumala Poeg. Piibel ütleb meie kohta, et „kõik on pattu teinud ja ilma jäänud Jumala kirkusest." (Rm 3:23) Selleks, et tuua inimesed tagasi enda juurde, pidi Jumal andma lunahinnaks oma kõige kallima. Jeesus surm sai lunarahaks iga inimese eest. Kõlab julmana, kuid Jeesuse elu tegelik eesmärk oligi surra ohvrina.
Jeesuse ristisurm muudab kristluse ainulaadseks usundiks. Enamikes religioonides on inimese oma ülesanne leida tee jumala juurde; olgu selleks siis teatavate reeglite ja kommete täitmine, palvetamine, mediteerimine, askees või veel midagi muud. Kristus pakub meile aga teed Jumala juurde täiesti meie oma saavutustest sõltumata. Ta ütleb: „Mina olen tee ja tõde ja elu. Ükski ei saa minna Isa juurde muidu kui minu kaudu." (Jh 14:6)
Ristist sai lepituse sümbol. John Bunyani bestselleriks kujunenud allegooriline raamat „Kristlase teekond taevalinna" kirjeldab risti kui kohta, mille all inimeselt võetakse teda rõhuv koorem ja kust ta saab edasi minna vaba ja õnnelikuna. Rist on väravaks teele, mis viib Jumala juurde.
Risti alla tulemine tähendab alandumist. Paulus kirjutab Kristuse kohta: „Ta alandas iseennast, saades kuulekaks surmani, pealegi ristisurmani." (Fl 2:8) Ka meile tähendab risti juurde tulek tunnistamist, et me oleme eksinud Jumala vastu ja elanud lahus temast, kuid nüüd tahame jätkata oma elu koos Jumalaga ja olla talle kuulekad. Siit edasi algab aga teekond, mis on täis rahu, rõõmu ja julgustavat osadust Jumalaga.


Uskudes Jeesusesse kui Jumala Pojasse ja tunnistades, et tema on surnud ka sinu eest, saavad jõulupuu ja ristipuu sinu jaoks väga isikliku tähenduse.

Tulles tagasi alguses kirjeldatud pildi juurde jõulupuust ja altarimaalist ristilöödud Kristusega, usun ma, et need kaks puud – jõulupuu ja ristipuu – sobivad päris ilusasti kokku. Ilma jõuludeta – Jumala Poja sünnita maa peale – ei oleks ristil mingisugust tähendust. Tegelikult ei oska me ilma Kristuseta tänast maailma isegi ette kujutada. Teisalt – ka jõuludel ei ole ilma ristita tõelist tähendust. See oleks parimal puhul vaid ühe suure õpetaja sünnipäev.
Ma ei tea, milline tähendus on jõuludel sinu jaoks? Kas see on vaid aeg, mil pered ja sugulased saavad kokku, kas see on nostalgiline tagasivaade lapsepõlve, kas see on harjumuseks saanud komme käia kirikus, ehtida kuusk ja laulda koos jõululaule?
Minu jõulusoov sellel aastal on, et kui sa lähed kirikusse, vaatad tuledes säravat jõulupuud ja kirikus või palvelas olevat risti, siis sa mõtleksid, mida tähendab rist sinule. Uskudes Jeesusesse kui Jumala Pojasse ja tunnistades, et tema on surnud ka sinu eest, saavad jõulupuu ja ristipuu sinu jaoks väga isikliku tähenduse.

Uudised

2023-2-veebruar

07 Märts 2023
2023-2-veebruar

SISUKORD  Sõbralt Sõbrale meeskond rõõmustab Jumalas Merle Kotiesen Paranda meelt juba täna! Mihkel Nõlvak Igatsus olla ehtne Ermo Jürma Hanna Kaptein – naine täis usku ja armastust Mari-Vivian Ellam Orus...

Kõige andekam on Jeesus

07 Märts 2023
Kõige andekam on Jeesus

Veebruar 2023 Kaarel B. Väljamäe, Allika koguduse pastor Tema on see, kes on pannud mõned apostleiks ja mõned prohveteiks ja mõned evangelistideks, mõned karjaseiks ja õpetajaiks, et pühi inimesi valmistada abistamistööle...

Jumala käekiri Samaaria Hiiumaa osakonnas

07 Märts 2023
Jumala käekiri Samaaria Hiiumaa osakonnas

Veebruar 2023 Ülo Kikas, Hiiumaa osakonna juhataja Samaaria Eesti Misjon alustas Jumala kutsel tööd augustis 1991. Soome vendade Krister Lindbergi ja Rynar Nylundi initsiatiivil asutati koos Jüri ja Toomas Nõlvakuga (tolleaegse...

Mõtisklus rahust muusikas

07 Märts 2023
Mõtisklus rahust muusikas

Veebruar 2023 Marek Talts, Viljandi baptistikogudus Lõuna-Eesti palvushommikusöögi keskmes olid suhted, mis ühendavad erinevate elualade juhte üldinimlikus ja üleinimlikus tähenduses. Kujutan neid suhteid horisontaalsel ja vertikaalsel teljel, millest lähtuvalt avasin mõtteid...

Pastor Rando Kangro ametisseseadmine Moostes

07 Märts 2023
Pastor Rando Kangro ametisseseadmine Moostes

Veebruar 2023 Hele-Maria Kangro, Mooste kogudus Liidu ainus kogudus Põlvamaal sai endale noore pastori.Veebruari esimesel pühapäeval oli Mooste koguduses meeleolukas pidupäev. Palvela saal oli puupüsti rahvast täis, nende seas üle kümne...

„Tartu rahu oli õiglane rahu.“

07 Märts 2023
„Tartu rahu oli õiglane rahu.“

Veebruar 2023 Meego Remmel, 3D koguduse õpetuspastor Sõnad „Tartu rahu oli õiglane rahu“ kõlasid Tartu linnapea Urmas Klaasi Lõuna-Eesti palvushommikusöögi tervituskõnes. Küünlapäeva eel vahetult enne Tartu rahu aastapäeva toimunud kokkusaamine leidis...

Ebajumalad või elav Jumal? Künkad või Siioni mägi?

07 Märts 2023
Ebajumalad või elav Jumal? Künkad või Siioni mägi?

Veebruar 2023 Joosep Tammo, EKB Liidu vanematekogu esimees Käesoleval kuul tähistame Eesti Vabariigi 105. ja Eesti baptismi 139. aastapäeva. Pidasin 2018. aasta veebruaris Kõrgemas Usuteaduslikus Seminaris ettekande „Quo vadis, vaba kogudus?“Selle...

Viis isamaalist fuugat

07 Märts 2023
Viis isamaalist fuugat

Veebruar 2023 Marten Meibaum, 3D kogudus Fuuga on muusikaline mõtisklus, kus valitud meloodiat (nt neli esimest takti mõnest isamaalisest laulust) kindlate reeglite järgi esitatakse, arendatakse ja illustreeritakse. Fuuga võib olla nii...

Diakonite ülesannetest vabakogudustes

07 Märts 2023
Diakonite ülesannetest vabakogudustes

Veebruar 2023 Toivo Pilli, Tartu Salemi koguduse pastor Diakon on kristlikus koguduses kaastööline ja teenija. Diakonite ülesanded on eri kirikutes erinevad. Mõnes kirikus ordineeritakse diakonid teenimistöösse ja edaspidi võidakse neid seada...

Ristija Johannese meeleparandusristimine

07 Märts 2023
Ristija Johannese meeleparandusristimine

Veebruar 2023 Peeter Roosimaa, Uue Testamendi õppejõud See on midagi imelist, mida Jeesus ütles Ristija Johannese kohta: Tõesti, ma ütlen teile, naisest sündinute seast ei ole tõusnud suuremat Ristija Johannesest (Mt...

Linke