Eakate vaimulike töötegijate kohtumine
05/2014
03/2014
Margus Mäemets, programmijuht
EKB Liidu 2014. aasta suvefestival toimub Saaremaal 11.–13. juulil. Moto „Kindlus üle aegade" annab idee tutvuda kindlasti Kuressaare Lossiga, aga tuletab meelde eelkõige seda, et Issand on meie kalju ja varjupaik ning Jumala sõna kui põlvkondade pärand püsib igavesti.
Suurte teenistuste toimumiskoht on Kuressaare Siioni kirik. Väiksemad üritused toimuvad ka mujal (Pahapilli palvelas, Rahu koguduse saalis, Haagi vennastekoguduse palvela platsil, pargi kõlakojas).
08/2013
Gunnar Mägi, Keila Baptistikoguduse pastor
Kui ma pastorina aasta tagasi suvefestivali „Terve linn" Keilasse kutsusin tuli see paljudele üllatusena. Kas väike kogudus jõuab ja suudab, oli õigustatud küsimus? Täna tagasi vaadates võib öelda, et kogudust liitev ühine eesmärk on olnud õnnistuseks mitte ainult kogudusele, vaid kogu linnale. Tänavusel suvefestivalil jäi kõlama mõte kogudusest kui põlvkondi liitvast ja oma kodulinna sisemist tervist toovast kogukonnast. Tundus, et see juhtuski läbi kontsertide, seminaride, kinoõhtu ja muude ürituste. Ühiselt jäeti jälg linnakroonikasse mälestusena rõõmsatest kristlastest, kes nautisid Jumalat ja kaasinimest. Aga võib-olla mitte ainult kroonikasse. Tõenäoliselt toimus Keilas tähtsaim muutus läbi linnarahvast teenivate kristlaste kuvandi, kes panustasid abivajaja aitamisse laadaga, seisid tasuta filmiõhtuga tugeva perekonna poolt ja kinkisid möödujatele pannkooke. Kindel on see, et kogudus on külvatut lõikamas veel mõnda aega.
EKB Liidu tänavusest suurkohtumisest võttis osa umbes 900 inimest.
Kui Jumal lubab ja me elame, siis suvel 2014 kohtume Kuressaares!
08/2013
„Kuidas üks mees tervisega riskis. Podin ja pidalitõbised". A. Podin on jätnud sügavad jäljed baptistide ajalukku. Ta sündis Põhja-Lätis Braslavas 151 aastat tagasi. Oma elutöö tegi ta Eestis. Töö eest nii vangide kui pidalitõbiste seas omistati talle 1931. a Punase Risti teise järgu teise astme teenetemärk. Toivo Pilli ettekandes saime ülevaate A. Podini võrratust pühendumisest ja väljasirutamisest ühiskonda.
Dr. Viive Pille ja Dr. Andres Pille andsid töötoas „Jumalik tervis" näpunäiteid, kuidas elada tervislikult. Et valitseks tasakaal selle vahel, mis toimub meie hinges, vaimus ja et ka ihu oleks sellesse tervikusse haaratud. Kohapeal oli võimalik lasta mõõta ka oma luutihedust.
05/2013
Meeli Hunt, Hiiu Folgi pressiesindaja
Hiidlaste jaoks tuttavaks ja omaseks saanud suve suurim rahvamuusikaüritus toimub 18.−21. juulini Hiiumaal, sedakorda end üle terve saare laiali laotades. Põhitegevus ja enamik kontserte toimuvad Kassari kiigeplatsil, kuid tegevust jagub kõikides valdades asuvatesse kirikutesse-kabelitesse. Kokku on kontserte kaheksas kirikus, millest seitse toimuvad kirikukontsertide päeval ja üks kontsert kaks päeva varem. Muusikat jagub palju ka Kärdlasse ja selle ümbruse esinemiskohtadesse. Lisaks toimuvad järjest rohkem populaarsust koguvad loodusretked, mis viivad hingematvalt kaunitesse Hiiumaa paikadesse.
Hiiu Folgi ellukutsuja, selle elus hoidja, ideede generaator, esinejate ja toetajatega läbirääkija, programmijuht ja vabatahtlikult töötavate abiliste innustaja on Astrid Nõlvak. Mida lähemale tuleb ürituse toimumise aeg, seda pikemaks venivad tema tööpäevad ja lühemaks jäävad ööd.
„Tunnen, et see festival on oluline Hiiumaale ja ka Eestimaale," räägib oma missioonist väliselt habras, kuid saare naisele omase sisemise sitkusega Astrid. „Kui kaua jaksan, ei tea. Aga praegu on minu usk festivaliga seoses endiselt suur ja näen, et sellest võib kasvada midagi erilist."
Astrid unistab, et Hiiu Folk on viie või kümne aasta pärast hiidlastele päris enda omaks saanud ja veel rohkem Hiiumaa nägu läinud. Ta soovib, et poleks hiidlast, kes Hiiu Folgi ajal vähemalt ühest folgiüritusest osa poleks võtnud. Ja loodab, et ka mandrirahvas leiab järjest enam tee Hiiu saarele ning et üha rohkem väärtustatakse pidu ilma alkoholita.
Meenutame koos Folgi alguseaegu, räägime tänapäevast ja tulevikust.
07-08/2012
Gunnar Kotiesen, Rakvere Karmeli koguduse pastor
„Tee head ning tea, et Jumal on Jumal!" – see oli lause, mis kordus Rakvere kaunis luterlikus jumalakojas suvefestivali avaõhtul ja jäi justkui kõlama kõigi kolme päeva üle. Mitte vaid seetõttu, et Pedro de Calderoni autosakramentaal "Suur maailmateater" pakkus sügavamõttelist ja nauditavat vaimulikku mõtteainet, vaid sestap, et kõrged sihid, eesmärgid, saavutused, kordaminekud jne kätkevad endas sageli väga lihtsaid ja praktilisi eluprintsiipe.