Jaanuar 2023 
18.06.1930 – 08.12.2022

Alfred sündis Hiiumaal Kassaris Ristete talus 18. juunil 1930 Priidu ja Liisa Elmi kuuenda lapsena. Tal oli 5 venda ja 2 õde. Isa Priidu teenis elatist merel käimisega ja oli samal ajal ka Kassari kabeli köster.
Kooliaeg möödus Kassari 6-kl Koolis. Lapsepõlvekodu kujundas ja mõjutas tõsiusklik vanaema, aga Alfredi päästmise kogemus ei tulnud nii kiiresti. Alfredi kodu lähedal peeti vaimulikke koosolekuid, kus sõnaga teenisid nii baptisti, priikoguduste kui ka nelipühi koguduste jutlustajad. Jumal kinkis noorte vaimuliku ärkamise, mil 50–60, põhiliselt koolinoort, kogesid uuestisünni imet. Alfredist ja ta vennast Meinhardist kujunesid noorte vaimulikud juhid. Alfredil oli juba lapsest peale huvi muusika vastu. Ta laulis hästi ja mängis erinevaid pille – kitarri, mandoliini, harmooniumi, akordioni. Terviseprobleemide tõttu pääses ta Nõukogude armeeteenistusest varem koju.
1960. aasta suvel abiellusid Alfred Elmi ja Helju Lelumees, samast noorteosadusest. Laulatus ja pulmapidu toimus Mäeltse palvelas. Perre sündis kolm last: Urve, Urmas ja Kaire.
Nooruses käis Alfred sageli isaga merel kala püüdmas. Kolhoosi ajal oli ta lühikest aega külavanem. Kuna ta ei soovinud kolhoosis olla, läks ta tööle Kärdla Elektrijaama.Sealt saadeti ta Tallinna kursustele ja omandas elektriku eriala. Kohakaaslusega oli ta tööl ka Kärdla haiglas peenmehaanikuna. Peagi suundus Alfred tööle Hiiu Teeninduskombinaati ja oli kohakaaslusega Hiiumaa Gaasikontoris. Hiljem liikus edasi Autotranspordi baasi nr 15, kus töötas elektrikuna ja peenmehaanikuna, ning töötas samaaegselt ka bensiinijaamas. Alfred parandas igasuguseid kellasid. Tal oli nutikust tehnilistes asjades.
Alfred ristiti Robert Särglepa poolt 19. septembril 1954. aastal ja liitus Käina kogudusega. Nooruses oli ta tuline evangelist. Oma sõiduautoga külastas ta paljusid äratuskoosolekuid mitmel pool Hiiumaal. Seoses sellega tuli võimuorganite poolt ette ka tagakiusu. Alfred laulis erinevates koorides ja juhatas neid ka ise. 60-ndatel aastatel oli ta Käina koguduses koori- ja keelpilliansambli juht. Kui Laukal tekkis vajadus uute töötegijate järele, liitus Alfred sealse kogudusega. Alates 1974. aastast oli Alfred Lauka koguduse nõukogu liige ja 1976. aastast kogudusevanem. Samas teenis ta jõudumööda kaasa ka Kärdlas, lauldes mees- ja segakooris. Lauka ühines 2006. aastal Kärdla baptistikogudusega. Alfredi teenimine Lauka koguduses jätkus seni, kuni tervis võimaldas.

Oktoober 2022 
15.02.1962–25.09.2022

Marika sündis Siiri ja Rein Ratase perre teise lapsena 15. veebruaril 1962. aastal. Tema esimesed kuud olid kriitilised, nii ei antud talle elulootust. Ühel õhtul läks isa metodisti kiriku vaimuliku juurde eestpalvele. Ema valvas koos arstiga Marikat. Järsku tegi tütar silmad lahti ja arst ütles: „Jumal tänatud, see laps on nüüd päästetud.“
Marika oli väga elav laps. Teda jätkus igale poole ja tal tuli teraselt silma peal hoida, et ta kuhugi ära ei kaoks. Lasteaias oli Marika nii kasvatajate kui ka laste lemmik.
Koolis õppis Marika usinalt, sai mitmed kiituskirjad ja hiljem lõpetas Viljandi Kultuurikolledži. Tema lugemus oli tohutu, ta lausa neelas raamatuid. Samuti oli tal suur huvi ajaloo ja teoloogia vastu. Marika oli kunstiinimene, kuid taibukas ka reaalainetes. Ta mõistis rääkida ja vestlust juhtida, samas oli kannatlik kuulaja ja paljudele hingehoidjaks.
1985. aastal abiellus Marika Ennuga ja 1987. aastal sündis neil poeg Siim. 2016. aastal sai Adeele sünniga Marikast vanaema ja 2019. aastal Amelia sünniga kahekordne vanaema.
Enne uut aastatuhandet Marika ristiti ja õnnistati Tallinna Kalju Baptistikogudusse. Ta oli väga ustav ja hinnatud töötegija kogudustes, jõudes teenida veel Eesti Piibliseltsis ja üle kümnendi EKB Liidus. Marika armastus Jumala ja oma ligimeste vastu oli suur, tegelikult on seda jätkuvalt.
Siim Nigulas, Mosaiik kogudus

Erki Tamm: Liidu sekretärina sai Marikast Liidu hääl ja nägu. Ta oli lahke, naeratav, teenimisvalmis. Kannatlik ja kaastundlik. Konverentsidel regilauas teadis ta peaaegu kõiki delegaate tervitada nimepidi. Lõunasöögid Liidu kantseleis muutusid Marikaga sündmusteks. Hiljuti sain leinateate edasi öelda Koskla maja venelannast koristajale. Ta silmi tulid pisarad. „Marika oli üks väheseid, kes mind siin märkas.“ Marika tegi talle sünnipäevakinke ja jättis naistepäevaks üllatusi. Marika armastas palju ja sellepärast on valus olla lahus. Kuid kohtumise lootus julgustab.

Oktoober 2022 
30.06.1943–27.09.2022

Meelis Etti sündis Rakveres II maailmasõja koleduste keskel 30. juunil 1943. Ester ja Oskar Etti suure pere esimese pojana kasvanud noormehel ei olnud kerge oma elu suunda ja eesmärki leida. Ühest küljest lapsena kogetud Jumala arm, mis kandus temani nii vanaisa-vanaema kodus koos käinud kodukoguduse elavast osadusest kui ka ema ja isa Karmelisse pühendumisest. Teisalt viisid maailma surved mitmeks aastaks usuteest eemale. Seda kirglikum oli Meelis Jumala juurde tagasi tulles!
80ndate keskel tuli Meelis ETKVLi Tootmiskondisest ära ja sai n-ö täisajaga jutlustajaks. Paljud Eestimaa kogudused mäletavad teda innuka kõnelejana evangeeliuminädalatel ja järelejätmatu panustajana erinevates noortelaagrites.
Karmeli koguduses ei olnud valdkonda, kus ta kaasa ei teeninud. Tõeliselt apostelliku arendajana käivitas ta koguduse raamatukogu, korraldas jumalateenistuste salvestiste järelkuulamist, külastas väärikas vanuses liikmeid ja leidis pidevalt võimalusi teenida nooremaid.
Juba sügaval nõukogude ajal korraldas ta igasuviseid laagreid Padaoru metsas. Meelis teenis tihti koos jüngerliku meeskonnaga (vähemalt kahe-kolmekesi). Selgelt mõtles ta järelkasvule. Mind kutsus ta lastetöö juhiks juba aastal 1989 (olin siis 15) ja 1995 enda kõrvale pastoraalteenimisse.
Raudse eesriide langedes kasutas Meelis kõiki võimalusi, et evangeelium inimesteni jõuaks. Ta korraldas palju jumalateenistusi, jõudis inimesteni läbi humanitaarabi jagamise, raadios eetriaega ostes jne.
Kaks aastat oli Etti ka Rakke koguduse karjane ja 13.08.1989 valiti ta Karmeli koguduse pastoriks, kus ta teenis kuni 31.08.2008. Aastaid piirkonnavanemana teenides panustas ta kogu südamest Virumaa kogudustesse. Meelis andis oma parima, et ka väljaspool EKB Liitu olevad kogudused oleksid õnnistatud.
Pastor Meelis Etti kutsuti igavikku 27. septembril.
Soovime Jumala armuküllast lähedust Meelise kallile perele ‒ abikaasa Melitale koos nelja lapse ja lastelastega.
Aga minu õnn on, et ma olen Jumalale ligi; Issanda Jumala peale panen ma oma lootuse, et jutustada kõiki sinu tegusid (Ps 73:28).

Gunnar Kotiesen, Rakvere Karmeli koguduse pastor

September 2022 
28.02.1959 – 22.08.2022

22. augusti varahommikul kutsuti igavikku Suigu koguduse muusikatöö juht ja juhatuse liige Anu Tilk.
Anu sündis 28. veebruaril 1959. aastal. Lapsepõlv ja algkooliaeg möödusid vanematekodus Sauga jõe kaldal, seltsilisteks noorem õde ja noorem vend. Isa Madis Tilk oli andekas laululooja ja hea koorilaulja. Küllap just sealt oli pärit ka Anu musikaalsus ja loomingulisus. Juba teismelisena laulis ta koos õe Marjega duette vaimulikel koosolekutel. Koguduse liikmeks sai Anu 1978. aastal.
Pärast keskkooliaastaid Pärnus asus ta koos õega õppima Tartu Heino Elleri Muusikakooli, seejärel Tallinna Riikliku Konservatooriumi koorijuhtimise erialale. Õpitut asus Anu rakendama muusikaõpetajana Pärnu IV Keskkoolis, juhatades seal mitmeid koore ja ansambleid, ning oli ka armastatud klassijuhataja ja lugupeetud kolleeg. Lisaks koolitööle tegutses Anu koorijuhina Suigu ja Pärnu Immaanueli, hiljem ka Pärnu Saalemi koguduses.
Anu oli andekas deklamaator. Selle osa võttis ta üle oma emalt Selmalt. Tema esitused läksid aastatega aina paremaks ega jäänud maha parimate näitlejate omadest.
Iseloomult oli Anu pigem tagasihoidlik, aga vastutulelik, usaldusväärne ja rõõmsameelne.
Ta andis tunnistuse oma Päästjast edasi laulude ja luuletuste kaudu ‒ see on olnud paljudele õnnistuseks.
Oleme Jumalale tänulikud Anu eest. Kaunis mälestus temast jääb meid saatma ja innustama.
Endel Lohu, Suigu kogudus

September 2022 
30.05.1929–17.03.2022

Viljo Liik sündis Kärdlas 30. mail 1929. aastal Edgar ja Magda Liigi esimese lapsena.
Pisikese poisikesena vaimustus Viljo muusikast. Suur mõju oli pühapäevakoolil ja Piibli lugemisel. 13-aastaselt elas ta läbi usulise äratuse ja oli sealtpeale Kärdla baptistikoguduse aktiivne liige.
Peale keskkooli astus ta Tallinna muusikakooli koorijuhtimist õppima. Usu pärast jäid aga Konservatooriumi uksed talle suletuks. Nii asus ta õppima elektriasjandust, jätkates muusikalist tegevust Tallinna Allika ja Kohila baptistikogudustes.
1953. aastal abiellus Viljo Kehrast pärit Ilmiga. Et Tallinna elamistingimused olid väga kitsad, koliti Hiiumaale. Kokku sündis Liikide perre viis last ‒ kolm poissi ja kaks tüdrukut. Oma muusikalise ande pärandas Viljo ka lastele, kellest kaks on lõpetanud Muusikaakadeemia ja õpetavad muusikakoolides.
Viljo töötas mõned aastad Kärdla Elektrijaamas, seejärel aga aastakümneid Hiiumaa Rajooni Sidesõlmes.
Kärdlas juhatas ta sega-, mees-, mandoliini- ja kolm põlvkonda noortekoori, samuti puhkpilliorkestrit. Ta mängis klaverit ja orelit, viiulit ja erinevaid puhkpille.
„Sünnipäevade“ nime all tegi ta oma kodus lastetööd ja juhatas paljud neist muusikasse.
Viljo oli aktiivne vabatahtlik Kohtla-Järve, Elva ja Kärdla palvelate ehitamisel ning teiste kaasamisel.
Tänavu 17. märtsil taevakoori kutsutud Kärdla koguduse diakon ja kauaaegne koorijuht Viljo Liik on jätnud kustumatu jälje mitme põlvkonna eludesse.
Enn Veevo, kunagine laulja ja ansambliliige