In memoriam TIIT NIILO
Tiit Niilole saabus kutse 84. sünnipäeva pidulikule tähistamisele taevakodus 15. veebruari varahommikul.
Tiit sündis ja käis koolis Haapsalus. Isa Alfred ja ema Aurelie olid jumalakartlikud inimesed. Tiidul oli mängukaaslaseks noorem vend Vello. Keskkooliaegsetel vaimsetel otsingutel külastas ta Haapsalu erinevaid kogudusi, mis lõppesid põlvitades isatalu tamme all. Oli emotsionaalne hetk, tuli astuda järgmisse eluetappi – Tartu Ülikool ootas. Hea oli pidada oma esimene palve ja minna sealt edasi koos Jeesusega.
Tiidu usukindlus ja alandlikkus kandsid teda läbi kõigist kommunistlikest repressioonidest. Ülikoolist visati ta välja, Põllumajanduse Akadeemiat ei lastud lõpetada ja Kuusalu kolhoosis kardeti vist, et ka loomad võivad usule tulla. Igal juhul soovitati töölt lahkuda. Diplomitöö õnnestus kaitsta 32 aastat hiljem, kui „kurjuse impeerium“ oli lagunenud.
Ülikooli ajal tekkis Tiidul palju sõpru kogu eluks Tartu, Tallinna ja teiste paikade uskliknoorte seas. Korraldati erinevaid üritusi, uuriti Piiblit ja palvetati.
Tiit Niilo ja Aili Kallis abiellusid 1960. aastal ning võisid aastaid koos teenida kogudust. Alguses Olevistes, siis 40 aastat Valklas ja selle ümbruses ning lõpuks taas Olevistes. Aastakümnete jooksul tuli läbi viia sadu matuseid, millest kujunes väga eriline misjonipõld. Paljudes paikades, eriti Hiiu- ja Saaremaal, oli Tiit armastatud külalisjutlustaja. Teda mäletatakse väärika, empaatilise ja julgustavana. Heatahtlik huumor ja sõbralikkus tõmbasid teda ka noorte ja laste poole. 90-ndatel alustati koguduses pühapäevakooliga.