In memoriam Charles Kipper

02/2018 25 charles Kipper oleviste 2017

„Arm meid aita” – selline on Charles Kipperi ühe tuntuma vaimuliku laulu peakiri (VL 247). Selles laulame kolmest valmisolekust: elusõna külvamisele, Issanda kutsele ja päeva veeremisele.
Charles Kipperi päev veeres õhtule ootamatult kiiresti. Viimasel haiglakohtumisel öeldud sõnad „Vend, näeme veel...” olid armust antud valmisoleku tunnuseks. Charles sündis Torontos 23. aprillil 1951. Baptisti kogudusega liitus ta 1971. aastal. Oma muusikatalentidega on ta teeninud kogudust ja eesti kogukonda pikkade aastate jooksul.

Tema ühiskondlikust teenimisest on avalikkuses palju räägitud ja kirjutatud. Lisan mõnda koguduslikust küljest. Meie koguduse kogu muusikaelu, alates solistidest, ansamblitest, kooridest ja lõpetades üldlauluga, on toimunud tema juhtimisel. Tema vaimulikud laulud ja seaded on rikastanud kristlikku muusikavaramut. Lisaks muusikule on ta teeninud kogudust kauaaegse nõukogu liikmena ja kantslivennana. Tema aktiivne osalus kogukonnas on aidanud positiivselt kujundada baptistide kuvandit rahva hulgas. Oma kogudusele öeldud viimase uusaasta tervitusena tsiteeris ta Pühakirja: „Ja Jumala rahu, mis on ülem kui kogu mõistmine, hoiab teie südamed ja mõtted Kristuses Jeesuses” (Fl 4:7). Olgu Jumala rahu meie kõigiga!

Jüri Puusaag, Toronto Eesti Baptisti Koguduse pastor

In memoriam Feliks Viira

01/2018 22 viira feliks
03.07.1928–16.01.2018

Feliks Viira sündis Tartumaal Kavastus. Isa Artur ja ema Pauline olid talupidajad, mõlemad kuulusid Tartu Kolgata kogudusse. Feliksil oli kuus õde. Pühapäeviti sõideti hobuvankriga linna jumalateenistusele.
Feliksi koolitee algas Tähema algkoolis, edasi Tartus gümnaasiumis ja Põllumajanduse Akadeemias. Kuid sovhoosi zootehniku kohalt vabanes ta peagi. Tartus asus ta Kunstitoodete Kombinaati ARS metallehistöö alale.
Feliks tuli elavale usule EPA ajal ja pastor Artur Eiman ristis ta. Koguduses töötas ta sõna jagades ja kooris lauldes. Tollases Lõuna-Eesti meeskooris olid tema osaks ka tenorisoolod.
1955. aastal abiellus Feliks Maila Võsandiga. Nad ehitasid oma maja Ristiku tänavale. Seal kasvasid üles nende viis last. Jumal andis nende abielule peaaegu 60 aastat, kuni Maila lahkumiseni 2015. aastal.
Feliks on teeninud pastorina Moostes 1965–1974, Sadalas 1976–1997 ja 1999–2000 taas Moostes.

Loe edasi: In memoriam Feliks Viira

In memoriam Endel Meiusi

01/2018 22 meiusi endel
07.11.1932 – 11.01.2018

Endel Meiusi sündis Tallinnas. Vanemad kuulusid Villardi kogudusse, isa oli Priikoguduste Liidu juhatuse liige ja „Armu hääle” vastutav toimetaja. Suved veetis Endel Saaremaal, kus tema vanaisa oli Vanamõisa koguduse vanem.
Tallinna pommitamise järel põgenes perekond Rootsi, kus Endel lõpetas keskkooli. 1949–53 elati Austraalias, kus Endel täiendas end elektroonika-alal. Sealt siirdus ta Ameerikasse usuteadust õppima.
Endel abiellus Mairi Konsaga 1955. aastal. Perre sündisid tütar ja kaks poega. Meiusi on teeninud pastorina kogudusi Ameerikas ja Austraalia eestlaste keskel. Oma põhikutsumust tundis ta pigem evangelistina ja on oma sõnul külastanud 76 riiki.
Üliõpilasena korraldas Endel 1953. aastal esimese eestikeelse raadiosaate. Sealt alates sai tema südameasjaks raadiomisjon.

Eesti taasiseseisvumise ajast on Meiusi pühendanud oma aega ja energiat kodumaa heaks Eesti Kristliku Ministri (EKM) teenistuses, trükkides ja läkitades siia Piibleid. Meiusi südamesooviks oli ehitada üles vaimulik Pereraadio. Ta aitas sisustada stuudio Kuressaare Siioni kirikus ja püstitada raadiomasti vanaisale kuulunud Roose talu maadele Vanamõisas, samuti stuudiod Tartus ja mujal. Raadiotööd toetas Meiusi mitmel viisil kuni oma elu lõpuni.
Trööstigu kõiki leinajaid piiblisalm EKM kodulehelt: „Mäed liiguvad ja künkad kõiguvad küll, aga minu heldus ei liigu su juurest ja minu rahuseadus ei kõigu, ütleb Jehoova, su halastaja!” (Js 54:10).

Margus Mäemets, Kuressaare Siion

In memoriam Ülo Meriloo

05/2017 25 meriloo ylo
Ülo Meriloo (13.02.1926 – 28.04.2017)

Ülo Meriloo sündis 13. veebruaril 1926. a Järvamaal Lehtse vallas Läpi külas Anette ja Rudolf Meriloo ainsa lapsena.
Ülo kasv mitme usulise liikumise (vennastekogudus, baptistid, nelipühilased) mõjupiirkonnas oli hea ettevalmistus, et hiljem teenida Olevistes ja EKB Liidus.
Tema lapsepõlve kuuluvad mälestused jumalakartlikust emast, ühe vanaisa õnnistamispalved, teise vanaisa eeskuju, kes usule tulles loobus kõrtsi pidamisest. Pühapäevakooli kümme aastat andsid suuna kogu eluks.

Ülo koolitee algas Läpi algkoolis. Esimeses klassis ta haigestus. Velsker ei andnud elulootust, öeldes vanematele: „Kahju, et teil on ainult üks laps.” Sama õhtu jumalateenistuse järel palusid vennad palavikus lamava poisi tervise pärast. Järgnes rahulik öö ja hommikul küsis ta juba süüa. Ülo rääkis tihti, et kasutab kingitud elu. See ime oli tõukeks ka vanemate usuletulekule.
13aastasena andis Ülo oma elu Jumalale. 9. augustil 1944. a ristiti Ülo Lehtse jões Richard Kaupsi poolt ja ta liitus Tapa kogudusega. Samas kuus mobiliseeriti ta saksa sõjaväkke, kust ta peagi ära tuli ja elas lühidalt metsavennaelu.

Loe edasi: In memoriam Ülo Meriloo

In memoriam JAAN HANNI

03/2017 25 hanni jaan

12.10.1927 – 21.02.2017

Jaan Hanni sündis Viljandi maakonnas Võisiku vallas, Kastre mõisa tööliste ja talurentnike Kristjan ja Elise Hanni (Anijärv) seitsmenda lapsena.
Jaan kasvas üles Tartu maakonnas Võnnu vallas. 3. juulil 1943 sai ta Jumala lapseks ja juba järgmisel pühapäeval andis ta Võnnu koguduse kantslis oma esimese tunnistuse. Järgmisel kuul ristis Artur Eiman teda Emajões. 1946. a abiellus ta Võnnu koguduse liikme Elfriede Kanguriga, kellega Jaan elas tema surmani 1991. Tartus sündisid neile kaks tütart, Liidia ja Aili-Malle.

1948. a asus Jaan tööle Tartu Kammivabrikusse ja aasta hiljem sai temast Tartu Salemi koguduse diakon.
1953. a valiti J. Hanni Valga Baptistikoguduse presbüteriks. Seal oli ta koguduse vanemaks üheksa aastat. Valgas sündisid neile kaks poega, Johannes ja Kalju.

Loe edasi: In memoriam JAAN HANNI

In memoriam Peeter Sula

02/2017 25 peeter sula
4.12.1951 – 2.2.2017

Peeter Sula sündis Elvas pere kolmanda lapsena. Tal olid vend Andres ning õed Valve ja Ester. Kahjuks pidid nad kasvama üles ilma isata.

Peeter käis Hellenurme algkoolis ja Palupera 8-klassilises koolis. Aastal 1967 siirdus ta ōppima Tallinna 6. Kutsekeskkooli elektriku erialale. Peale kooli lõpetamist tuli minna Nõukogude armeesse.
Peeter abiellus Elma Preemeliga 1977. aastal. Peresse sündisid viis last – Peedu, Priidu, Elmerita, Evelin ja Piret. Peeter Sula on olnud nõutud töömees mitmetes ametites. Ta on töötanud autojuhina Elva ja Otepää Kooperatiivis; bussijuhi ja väravamehaanikuna Tartu bussipargis; möldri ja mehaanikuna Hellenurme rohujahuveskis; lukksepana, akulaadijana, keevitajana ja ehitajana Hellenurme kolhoosis; aastatel 1994–2000 tööõpetuse õpetajana Palupera Põhikoolis.

Tallinna õpingute ajal hakkas Peeter käima Oleviste koguduses. Ta ristiti koos abikaasaga 6. augustil 1989. a ja nad liitusid Elva Baptistikogudusega. Nad olid perekonna tuttava ja pastori Toivo Pilli jaoks esimesed ristitavad. Elvas võttis Peeter aktiivselt osa kogudusetööst. Ta laulis kooris, jutlustas, oli juhatuse liige, juhtis entusiastlikult palvegruppe, sooritas diakoni eksami, mille järel ta ordineeriti diakoniks. Aastal 1992 alustas Peeter Sula tööd Palupera koguduse pastorina. Ta korraldas ka teeõhtuid ja käivitas pühapäevakooli, st ka laste kohaletoomist oma autoga.

Loe edasi: In memoriam Peeter Sula