Juuni 2021 
Enn Veevo, Palade Priikoguduse pastor

Rootsi pastor ja evangelist Eric Söderlund, Hiiumaa ja Eesti suur sõber, kutsuti igavikku 29. mail.
Õppides Örebro Misjonikoolis, tutvus ta Hiiumaalt pärit Erich Tõkkega, kellega nad said südamesõpradeks kogu eluks.
Eesti taasiseseisvumise järel, mil Tõkke alustas regulaarseid reise isade-maale, võttis ta ühendust ka oma koolivenna Ericuga, rääkides talle oma kunagisest kodusaarest ja kodumaast ning siinsetest kogudustest.
1992. aastal külastasid sõbrad esmakordselt koos Hiiumaad. Nad käisid siin läbi kõik meie vendluse kogudused, kõnelesid pastoritega ja nägid kohalikke vajadusi. Aastate jooksul organiseeris Söderlund Hiiumaale suurel hulgal humanitaarabi, alustades pühapäevakooliks vajalike materjalidega, aga lisaks sellele ka toidu- ja riideabi, tehnilist varustust Kärdla haiglale ning isegi koolilaudu Palade Põhikoolile. Kanada-Rootsi-Eesti ühise fondi kaudu toetati Hiiumaa pastoreid, Palade kogudusele annetati pühapäevakooli vajadusteks väikebuss.

Jaanuar 2021 
26.10.1937–21.12.2020

Tartu Salemi baptistikoguduse emeriitpastor Jüri Jürgenson lahkus igavikku jõulude eel, 21. detsembril 2020. Teda iseloomustab töökas ja tasakaalukas elu. Õnnistuseks paljudele.
Jüri Jürgenson oli pärit Pärnu lähedalt Tahkurannast, 5-lapselisest perest, kellest kõige vanem õde Linda on veel elus. Selle rannaäärse talu ja merega sidus teda nähtamatu side kogu elu jooksul. Ikka kasutas ta võimalust, et käia lapsepõlvekodus, sõita paadiga lahele, lasta võrgud sisse.
Jüri kasvuaastatel oli tema mõjutajaks kindlasti ema, kes oli pärit nii-öelda „usklikust talust“. Kui naabripoiss tuli Kempi talust läbi, et Jüriga koos kooli minna, ütles Mamma: „Nüüd paneme põlved maha ja palume Jumalat.“ Ja nii tehtigi. Selline usk oli lihtne ja eluline. Keskkoolis käis Jüri Pärnus, kuid nädalavahetused oli ta Tahkurannas, sest maatöödes oli ikka abi tarvis. Pereisa oli 1944. aasta raskel sügisel lahkunud Rootsi.
Pärnus rajas Jüri Jürgenson pere, abielludes Marisega. Pere lugu räägib, et Maris tuli Valkla usukaaslastega Pärnu baptistikoguduse külaliseks. Sealt tutvus algaski. Perre sündisid lapsed Liina, Harli, Anne ja Rael.
Aastal 1972 valiti Jüri Jürgenson Tartu Salemi baptistikoguduse pastoriks – nagu tollal öeldi, presbüteriks. Eks kingad, millesse ta astus, olid päris suured: enne teda oli koguduse karjaseks Paul Himma. Kuid Jüri Jürgenson võttis oma ülesanded vastu tasase meele ja ustavusega. Ei, ei olnud liiga suured kingad! Sest tema peamiseks hooleks oli astuda Kristuse jälgedes...
Jüri Jürgensonist sai koguduse ametliku tegutsemisaja kõige kauem töötanud vaimulik – ligi kolmkümmend aastat hingekarjase ametit, kuni 2001. aastani. Eks see töö jätkus ka hiljem, niikaua kui tervis lubas: jutlustajana, juhatuse liikmena, hingehoidjana. Paljudele on jäänud meelde tema õnnistav soov, mida ta sageli kasutas: „Armu ja rahu!“
Jüri rahulik meelelaad avaldus elu jooksul mitmel moel. Ta ei pidanud seda liiga traagiliseks kaotuseks, kui tal ei lastud nõukogude ajal lõpetada põllumajandusakadeemiat tema usuliste veendumuste tõttu, või õigupoolest selle tõttu, et ta ei uskunud marksismi-leninismi õpetust. Ta ehitas perele kodu Tammelinna ajal, mil oli materjalidest puudus. Ta ei pidanud paljuks enda ehitusalaseid teadmisi raamatute abil täiendada.

Oktoober 2020 
07.09.1927–14.10.2020

Herbert Tuulik sündis Orjaku külas Käina vallas 7. septembril 1927. August ja Liisa Tuuliku peres oli viis poega. Vanemad kuulusid Luguse kogudusse. Kõige vanem vend ei tulnud sõjast tagasi, täna elavad veel kaks nooremat. Herberti lapsepõlv ja koolitee möödusid Kassaris. Varakult algas ta töömehetee ehitustel, kõige kauem Kärdla elektrijaama ehitusbrigaadis. Tema kätetööd on näha kümnetes kodudes, samuti paljude palvelate juures. Eriti kaalukas oli tema osa kristliku heategevusühingu Lootus maja remondil.
Herbert abiellus 1949. aastal Ernaga. Noore mehe igatsus oli elada Jumalale. Pöördepunktiks sai hetk, kui ta pääses koos vennaga tormisel merel paadist, mis oli juba kiiluga ülespoole. See oli Jumala ime ja rannal tõotas ta oma elu Jeesusele. Herbert ühines koos abikaasaga Luguse kogudusega. Aastal 1972 ordineeriti ta diakoniks ja 1980 kutsus Jumal ta pastori ametisse. See teenistus kestis 35 aastat. Septembris 2015 andis ta ameti üle Marko Martinile. Abikaasa Ernaga kasvatasid nad üles poja Illari, kes oli kuni lõpuni isale abiks. Peale Erna surma abiellus ta kodukoguduse õe Mallega, kes lahkus igavikku 10 aastat tagasi.
Herberti elu õnnistus oli tugev tervis. Ta iseloom oli kaunis ja isetu. Viimased neli aastat elas ta Samaaria Eesti Misjoni Putkaste hooldekodus. 13. oktoobril osales ta veel piibli- ja palvegrupis, heitis peale seda rahus puhkama ja lahkunud ta oligi.
„Õndsad on surnud, kes nüüdsest peale surevad Issandas! Jah, Vaim ütleb, et nad võivad hingata oma vaevadest, sest nende teod lähevad nendega kaasa“ (Ilm 14:13).
Hiiumaa koguduste nimel pastor Enno Tuulik

August 2020 
30.04.1930–7.08.2020

Kaljo Järva sündis Hiiumaal Tubala külas. Vanemad ja onu, kelle perega jagati maja, olid usklikud inimesed. Onu pidas ka Tubala külas pühapäevakooli ja nii said piiblilood selgeks juba üsna noorelt.
Kooliteed alustas Kaljo Nõmba koolis, hiljem Kärdlas. Varateismelisena kasvas südames igatsus Jumala järele. See sai lahenduse 1943. aasta talvel Kärdla Nelipühakoguduses peetud evangeelse nädala ajal, kui Kaljo otsustas koos oma sõbra ja klassivenna Teedy Tüüriga minna eestpalvele ja anda elu Jumalale. Samal suvel ristiti Kaljo pastor Eduard Heinla poolt ja ta liitus Kärdla Baptistikogudusega. Ta oli koguduse liige 77 aastat, algul Kärdlas, hiljem Nurstes.
Usklikuks saamine tõi ellu muutuse. Varasemad vallatused asendusid Piibli lugemise, palvetamise ja sõpradega vaimulikest asjadest vestlemisega. Eriline side kujunes naabertalu poisi Lembit Kibuspuuga. Koos tehti nii talutöid kui uuriti Piiblit. Usklikke noormehi oli tollal palju ja nii korraldas Karl Kaups neile Kärdlas kord nädalas piiblitundi.
Kaljo ema Anna suri 1948. aastal, kui poiss oli saanud napilt täisealiseks. See võttis ära võimaluse edasiõppimiseks. Üsna varakult sai töökohaks Kärdla elektrijaam, kuhu ta jäi tööle ligi kahekümneks aastaks. Ka järgmine töökoht Hiiumaa Sidesõlme liinitsehhi ülema asetäitjana, kuhu Kaljo jäi kuni pensionile minekuni, oli tehnilist taipu ja organiseerimisoskust nõudev.

Märts 2020 
2.06.1922–25.02.2020

Reinhold Müür sündis 2. juunil 1922. aastal Järvamaal Valasti külas. Hiljem sündisid perre veel õed Helga ja Laine. Kodukülas alanud koolitee jäi tema isa surma tõttu lühikeseks. Tuli hakata jõudumööda talus tööle, et aidata kolme lapsega leseks jäänud ema. Unistus oli küll minna kunstikooli, aga unistuseks see jäigi. Elu keeras ühe karmi lehekülje teise järel. Tulid sõjaväeteenistus ja sõda, mis kestis viis ja pool aastat. Ta rääkis palju neid lugusid, mis lahingute ajal juhtusid. Need katsumused õpetasid kõigist olukordadest koos Jumalaga läbi minema.
Kuna ema oli peale abikaasa surma liitunud Koeru vabakogudusega, sai ka Reinholdi usutee alguse Koerus. Ta ristiti 1940. aastal Väinjärves. Hiljem, kui valmis Järva-Jaani palvemaja, tuli ema koos lastega sinna kogudusse, mis asus kodule tunduvalt lähemal. Siis käidi koosolekutel jalgsi või hobusega.
Peale sõda abiellus Reinhold Tapa koguduse õe Elma Reinglasiga. 1948. aastal sündis perre poeg Ülo ja aasta hiljem tütar Lea. Nädal peale poja sündi suri Reinholdi ema Magdaleena vähki.
Oma elu jooksul on Reinhold jõudnud pidada mitmeid ameteid: tuletõrjuja, autojuht, autoremondi lukksepp, elektrik. Ei leidunud tööd, kuhu ta poleks ulatanud oma abikätt, kui selleks oli vajadus. Kõike püüdis ta teha hästi, seda on ka märgatud ja talle on tubli töö eest omistatud mitmeid tänukirju. Ajal, mil ta töötas keevitajana, kirjutati temast isegi ajalehes. Elu jooksul on ta ehitanud üles kaks maja.