Kandidaadid EKB Liidu juhtorganitesse
Märts 2020
Kandidaadid Eesti EKB Koguduste Liidu 2020. aasta aastakonverentsil järgmiseks neljaks aastaks valitavatesse juhtorganitesse selgusid 1. märtsiks.
President Erki Tamm neljast aastast
Märts 2020 
Ermo Jürma, Teekäija toimetaja
Kuidas toimis EKB Liidu presidendi ja juhatuse koostöö vanematekoguga?
Praegune juhtimismudel, kus vanematekogu esimees pole president, vaid on keegi kolmas, toimis hästi. See kasvatas inimeste ringi, kellega teemasid läbi arutada. Igal suvel (viimati koos lähemate kaastööliste Gunnar Kotieseni ja Sven-Joonatan Siibakuga) kohtusin vanematekogu esimehe Joosep Tammoga. Analüüsisime Liidu arenguid. Tal on hea suure pildi nägemise võimekus. Iga vanematekogu eel (neli koosolekut aastas) arutasime teemad läbi. Igapäevaelust väljakasvavaid küsimusi oskavad president ja juhatus lauale tuua. Mingid küsimused jõuavad jälle otse vanematekogu esimeheni. Ka juhatuse koosolekutel osalesid kas Joosep Tammo või vanematekogu aseesimees Peeter Tamm. Vanematekogus on presidendi ja asepresidendi hääl teistega võrdne. Samas on juhatuse liikmed teemade ettekandjad ja lahenduste väljatöötajad.
Milliseid muutusi tõstaksid esile?
Sellesse teenimisse tulles pani Jumal mu südamele mõtestada värskelt lahti jüngriks olemist, mitte pühapäevase teenistuse keskselt, vaid Jeesust igapäevaselt järgides. Olen palju jaganud oma igapäevast palvet: „Jeesus, kuhu sa täna oled minemas? Mida sa täna tahad teha? Millesse sa tahad mind täna kaasata?“ Üllatun jätkuvalt, mis siis sünnib.
Oleme püüdnud luua jüngerlikke keskkondi, kus jagatakse elusid, õpitakse üksteiselt. Pastorite ja töötegijate kokkusaamised on muutunud avatumaks. Kutse- ja piiblikoolis ning seminaris järgitakse seda mitte üksnes teemavalikutes, vaid ka vormiliselt. Pühapäevastel jumalateenistustel olen julgustanud inimesi rohkem oma elusid jagama, üksteise eest palvetama. Uued kogudused on selle DNA-ga sündinud. Tegelikult on see meie juurte taasavastamine. Selline visioon pole mitte saavutuskeskne, vaid koondab tähelepanu elamisviisile. Tulemus on selle tagajärg.
Vanematekogu liikmekandidaatide värsked mõtted
Märts 2020
Ajakiri Teekäija sai EKB Liidu vanematekogusse kandideerivalt 23 isikult vastused kolmele küsimusele:
1. Millises valdkonnas suutis Sinu arvates vanematekogu senine koosseis kõige positiivsemalt mõjutada arenguid meie Liidus? Kus jäädi kõige tagasihoidlikumaks?
2. Milliste andide (talentidega) on Jumal Sind varustanud, et aidata kaasa koguduste ja Liidu ühistööle?
3. Nimeta kaks koguduste arengut mõjutavat momenti, mida tahad aidata ellu viia, kui osutud valituks Liidu vanematekogusse?
KesKus toob Jumala rahva kokku
Jaanuar 2020 
Einike Pilli, KUSi rektor
Henri Lehtsaar, Sõbralt Sõbrale arendusjuht
Põnev on ajas tagasi vaadata ja mõista, et oled olnud osa Jumala plaanist. 2018. aasta alguses kaardistasime Tartus Annemõisa hoone müügivõimalusi ja otsisime Tallinnas krunti uue kirikukeskuse rajamiseks. Tuleb tänulikkusega tõdeda, et kumbki nendest plaanidest ei realiseerunud. Tartus muutub järjest konkreetsemaks Hooldekodu nägemus ja uue keskuse rajamine Tallinnasse oleks muutunud nii finantsiliselt kui sisuga täitmise osas koormavaks. Jõudes aruteludega Koskla hoone juurde, oli õhus samuti mitmeid küsimusi – mis saab saali poolitavatest postidest? Mida teha „uberiku“ köögiga? Kuidas muuta ruumid hubaseks ja multifunktsionaalseks? Enamuse nendest küsimustest oleme suutnud Jumala ja inimeste abiga lahendada. Huviga ootame, millist koostööd KUSi, Liidu kantselei ja Allika koguduse vahel uus maja veel toob!
Huviga ootame, millist koostööd KUSi, Liidu kantselei ja Allika koguduse vahel uus maja veel toob!
Aastavahetus EKB Liidu kogudustes
Jaanuar 2020
Tartu Salemi kirikus astusid vanaaastal Mooste ja Tartu Kolgata baptistikoguduste ühisel ristimisteenistusel vette inimesed teismeeast pensionipõlveni. Nende otsustavat jah-sõna ütlemist oli tulnud tunnistama arvukas usukaaslaste hulk. Foto: Allar Laugesaar
Kasvame Jumala väes!
Jaanuar 2020 
Erki Tamm, EKB Liidu president
Nelipühapäeval täideti Püha Vaimuga Jeesusesse uskujad. Peetrus selgitab, et Jeesuse poolt ette kuulutatud Vaim sai „välja valatud“ (Ap 2:33). Nagu vesi savinõusse (2Kr 4:7) või vein nahklähkrisse (Mt 9:17). Pealtnägijad pidasid toimuvat pigem veini mõjuks (Ap 2:13). Kuid jüngrite käitumine ei muutunud ebaloomulikuks, vaid üleloomulikuks, sest nad olid saanud täis Jumala Vaimu (Ef 5:18).
Võta Jumala väljakutse vastu ja sa hakkad igatsema Püha Vaimu ja tema väge rohkem kui kunagi varem!
Nüüd hakkasid jüngrid „rääkima“. Nad ei vaikinud enam kartlikult. Juhtus see, mida Jeesus oli öelnud: „Te saate väe Pühalt Vaimult, kes tuleb teie üle, ja te peate olema minu tunnistajad Jeruusalemmas ja kogu Juuda- ja Samaariamaal ning ilmamaa äärteni“ (Ap 1:8). Globaalne misjon oli alanud – inimesed kuulsid „Jumala suuri asju“ nende oma keeles (Ap 2:11). Püha Vaimu väe ilminguks on suhtlemise selgus ja avatus.
Püha Vaimu esiletulek on võrreldav metsatulekahjude süttimisega, milleks ei olda kunagi valmis.„Tuul puhub, kuhu ta tahab, ja sa kuuled ta häält, kuid ei tea, kust ta tuleb ja kuhu läheb. Niisamuti on kõigiga, kes on sündinud Vaimust“ (Jh 3:8). Kõikjal, kus Püha Vaim tegutseb, sünnivad „Jumala suured asjad“. Püha Vaimu olemus on jäänud samaks ja tema töö kasvatab kogudust nii jüngrite arvult kui eluviisi poolest (Gl 5:22–23).
„Nüüd oli kogudusel tervel Juuda-, Galilea- ja Samaariamaal rahu end üles ehitada ja käia Issanda kartuses, ja see üha kasvas Püha Vaimu julgustusel“ (Ap 9:31). Suur ime oli sündinud. Saulus, kes oli Jeesusesse uskujate esikiusajana käinud mööda kodusid ning vangistanud mehi ja naisi (Ap 8:3), oli saanud Jeesuse järgijaks, täitunud Püha Vaimuga ja hakanud kuulutama evangeeliumi (Ap 9:17,20). Tagakiusamise eest põgenenud Jeesuse järgijad aga tunnistasid oma Issandast ja loodi uusi kogudusi üle maa.
Kuidas võiksime meie kasvada Jumala väes?