Millist teoloogiat võib leida noorte ülistuslauludest?
10/2016
Eike Mägi (Vellendi) kokkuvõte oma KUSi lõputööst
Foto: Ermo Jürma
EKB Liidus on nüüdisaegne ülistusmuusika järjest enam esile tõusmas ja näib saavat koguduse noorte seas peaaegu valdavaks ühislaulu stiiliks. Mitmetele autoritele tuginedes võib öelda, et laulude teoloogia kujundab teataval määral ka koguduse teoloogiat ja samuti noorte arusaama Jumalast, kogudusest, usuelust. Sellest tulenevalt tõuseb esile küsimus, kuivõrd laiapõhjaline on noorte poolt lauldavate ülistuslaulude teoloogia ja kas noorte lauludes käsitletavad teoloogilised teemad on piisavad, et toetada noore inimese arusaama Jumalast, kogudusest, usuelust. Need mõtted inspireerisid mind kirjutama oma diplomitööd teemal „Ülistuslaulude teoloogiline analüüs Piiblipäevade 2011–2015 näitel“.
Analüüsimiseks sai võetud 42 ülistuslaulu, mida lauldi 2011–2015 noorte Piiblipäevadel. Selleks, et analüüsida laule, mida me täna laulame, on vaja teatavat mõõdupuud, mille alusel seda teha. Meie peamiseks mõõdupuuks peab olema loomulikult Piibel, kuid meil on ka ajalooline pärand, mida kannavad endas EKB Liidu ajalugu, baastekstid, mis loovad seeläbi meie teoloogilist identiteeti. Seetõttu olid analüüsi aluseks EKB Liidu teoloogilised baastekstid, mis suures osas said võetud 2007. aastal ilmunud Toivo Pilli raamatust „Usu värvid ja varjundid“, ning lisaks veel kolm eraldi ülistuslaulude analüüsikategooriat. Sellest tulenevalt kasutasin ülistuslaulude analüüsimiseks järgmiseid kategooriaid: kolmainsus ülistuslauludes, romantika ülistuslauludes, sõnale orienteeritus versus Vaimule orienteeritus, päästmine versus pühitsus, traditsioon versus kontekst, individuaalne usukäsitus versus kogukondlik vastutus ehk mina ja meie, verbaalne kuulutus versus teenimine ühiskonnas, koguduste autonoomia versus koostöö.
Analüüsi tulemused olid üsnagi huvitavad ja selgus, et osa kategooriaid oli väga suures osas esindatud, samas kui mõned olid peaaegu üldse olematud.